interpreedid

Eesti Akadeemiline Vaskpillikvintett

Eesti Akadeemiline Vaskpillikvintett alustas tegevust 2010. aastal trompetist Indrek Vau algatusel. Ansamblisse kuuluvad Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri juhtivad vaskpillimängijad Madis Vilgats (tuuba), Andres Kontus (tromboon), Villem Süvari (trompet), Ye Pan (metsasarv) ja Indrek Vau (trompet). Ansambli repertuaar koosneb eranditult klassikaliste helitööde ettekannetest, samuti tegeleb ansambel uudisloomingu tellimise ja salvestamisega Eesti Rahvusringhäälingu arhiivi. Kvinteti mitmekülgsetest kontserdikavadest leiab hulgaliselt Eesti heliloojate loomingut – sh. teosed, nagu Eino Tambergi „Music for Five“ op. 86 (1992) või Galina Grigorjeva „Psalm“ (2018) kuuluvad kindlalt ansambli püsirepertuaari hulka. Enamus kvinteti liikmetest on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia õppejõud ja juhendajatena on neil olnud oluline roll noorema põlvkonna vaskpillikvintettide arengus.

Heigo Rosin

Heigo Rosin on Eesti löökpillisolist, kes on spetsialiseerunud soolo- ja kammermuusikale. Ta on esinenud Euroopa ja Ameerika kuulsates kontserdisaalides nagu Carnegie Hall New Yorgis, Tonhalle Zürichis, Gewandhaus Leipzigis, astudes üles nii soolokavadega kui ka solistina mainekate orkestrite ees. 2015. aastal valiti ta Šveitsis fondi „Orpheum Foundation” stipendiaadiks ning ka World Percussion Group’i kontsertmeistriks, millega kaasnes viienädalane tuur USA-s. Aastast 2016 on ta Malletechi löökpillide ja Sabiani taldrikute ametlik artist. Alustanud nelja-aastaselt klaveriõpinguid Põltsamaal, jõudis ta löökpilliõpinguteni Heino Elleri nimelises Tartu muusikakoolis ning omab nüüdseks kahe muusikakõrgkooli, EMTA ja Flaami kuningliku konservatooriumi bakalaureuse- ja magistrikraadi. Praegu ühitab ta aktiivse kontserttegevuse kõrval doktoriõpingud EMTA-s pedagoogitööga Tartus Heino Elleri nimelises muusikakoolis. Edukast osalemisest mitmel konkursil toome olulisemana esile 2013. aastal võidetud esikoha nüüdismuusikakonkursil „DeLinkprijs” Hollandis (2013) ja löökpillimängijate võistlusel Yamaha stipendiumile, II preemia konkursil „Rising Stars Grand Prix” Berliinis (2017), aga ka II koha meie telekonkursil „Klassikatähed 2013”. Löökpillisolistina on ta korduvalt üles astunud nimekate orkestritega nagu MDR Leipzig Symphony Orchestra, Sinfonietta Rīga, Kyiv Soloists, Kymi Sinfonietta, Klaipėda kammerorkester, Valgevene riiklik sümfooniaorkester, Baltic Sea Philharmonic ning loomulikult ka Eesti orkestriparemiku – ERSO, Tallinna Kammerorkestri ja Vanemuise Sümfooniaorkestriga. Enam kui kümme aastat karate treeninguid on Rosinale andnud idee kombineerida omavahel võitluskunsti ja löökpillimängu liikumisi, arendades endale unikaalse mängutehnika, mida on lisaks kuulamisele ka atraktiivne vaadata.

Heili Rosin-Leivategija

Heili Rosin-Leivategija on sündinud Põltsamaal. Muusikaõpinguid alustas ta 4-aastaselt Põltsamaa muusikakoolis Õie Aruoja klaveriklassis. Flöödiõpinguid algasid 11-aastaselt samuti Põltsamaa muusikakoolis (õp. Maria Mänd) ning jätkusid 2008. aastast Tallinna Muusikakeskkoolis Mihkel Peäske käe all. Hilisemad õpingud viisid teda Freiburgi Muusikakõrgkkooli (prof. Felix Renggli), Amsterdami Konservatooriumisse (Kersten McCall, Vincent Cortvrint) ning viimaks Zürichi Kõrgemasse Muusikakooli (prof. Maria Goldschmidt-Pahn, Sabine Poyemorel, Pamela Stahel), kus omandas 2018. aastal magistrikraadi cum laude. Heili on osalenud paljudel meistrikursustel ja festivalidel üle kogu maailma, juhendajateks, prof. Renate Greiss-Armin, prof. Peter-Lukas Graf, Felix Renggli, Kersten McCall, Pirmin Grehl, Andrea Lieberknecht, Kristian Streenstup jt. Aastast 2017 on Heili aktiivselt osa võtnud pikolo-festivalist Grados, Itaalias, kus on sellel instrumendil täiendanud end Jennifer Gunn’i (Chicago Sümfooniaorkestrer), Nicola Mazzanti, Sarah Jacksoni (Los Angelese Sümfooniaorkester) juures ning andnud hulganisti soolokontserte. Hooajal 2011/2012, kõigest 19-aastasena, oli Heili Rahvusooper Estonia flöödirühma kontsertmeister, hooajal 2010/2011 ning 2012/2013 Eesti Riikliku Sümfooniaorkesti flöödirühma mängija. Alates 2012. aastast on ta aktiivselt kaasa teinud Eesti Festivaliorkestri, Gstaadi Festivaliorkestri (Šveits), Norra kammerorkestri 1B1, Põhjamaade Sümfooniaorkestri ning 2015. aastal loodud Baltic Sea Philharmonicu koosseisudes. 2018. aastal võitis Heili oma esimese töökoha soolopikkolo kohale Põhja-Hollandi Sümfooniaorkestris, momendil naudib Heili vabakutselise muusikuna tööd Saksamaa tipporkestrites: Gürzenichi sümfooniaorkestris (Köln), Stuttgarti Raadioorkestris (SWR Symphonieorchester), Bambergi Sümfoonikutes (Bamberger Symphoniker), Chemnitzi Teatriorkestris jne. Heili on pälvinud preemiaid mitmetel konkursitel: I koht ja eripreemia parima Hatšaturiani kontserdi esituse eest Armeenias (2011), I koht Severino Gazzelloni nimelisel konkursil pikolo kategoorias (Itaalia, 2017), I koht National Flute Association “Piccolo Artist Competition” (USA, 2018). Samuti võitis Heili XI Eesti Noorte interpreetide konkurssfestivali “Con Brio” pälvides ka Klassikaraadio, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ning Eesti Interpreetide Liidu auhinna. 2012. aastal võitis ta Vabariikliku Puhkpillimängijate konkursi flöötide arvestuses. Alates 2020. aasta sügisest on Heili Heino Elleri Muusikakooli flöödi õppejõud, samuti alates 2022.aastast Eesti Muusika-ja Teatriakadeemia flöödi ja pikolo õppejõud.

Indrek Vau

Indrek Vau on Eesti trompetisolist ja pedagoog. Ta on enim kontserte andev ja produktiivseim soolotrompetist tänases Eesti muusikaelus. Indrek on lõpetanud Sibeliuse Akadeemia prof. Jouko Harjanne juhendamisel, lisaks täiendanud end ka paljudel meistrikursustel. Ta on osalenud rahvusvahelistel konkurssidel Art Munich `97 ja Lieksa Vaskiviiko. 1994. aastal jagas ta II-III kohta rahvusvahelisel trompetistide konkursil Kölnis. Alates 1990. aastast on Indrek olnud Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri liige, alates 1993. aastast trompetirühma kontsertmeister. Õpingute ajal Sibeliuse Akadeemias töötas ka mitmes Soome tipporkestris – 1997-2000 Tapiola Sinfoniettas (soolotrompet), 1998. aastal Soome Raadio Sümfooniaorkestris (rühmamängija) ja 2000-2001 Turu Linnaorkestris trompetirühma kontsertmeistrina. Alates 2000. aastast kuni tänaseni jätkab tööd Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri trompetirühma kontsertmeistrina ja 2001. aastast on ka Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia õppejõud. Indrek debüteeris solistina orkestri ees 1991. aastal. Tema mitmekülgsesse repertuaari kuulub tänaseks enamus klassikalistest trompetikontsertidest, samuti mitmed 20. sajandi meistriteosed, sh. Eino Tambergi, Arvo Pärdi, Jaan Räätsa, René Eespere, Tõnu Kõrvitsa, Ülo Kriguli, samuti André Jolivet’, Henri Tomasi, Alfred Desenclose, jpt. trompetikontserdid. Eriline koht Indreku soolorepertuaaris kuulub Eino Tambergi trompetikontsertidele, mida ta on korduvalt esitanud nii Eestis kui välismaal. Tema Tambergi trompetikontsertide esitused on kõrgelt hinnatud ka rahvusvahelise vaskpillikogukonna poolt, olles korduvalt kutsutud lektoriks erinevate muusikakõrgkoolide meistrikursustele juhendama ja tutvustama just Tambergi trompetiteoste erinevaid tõlgendusvõimalusi. Indrek on soleerinud Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri, Tallinna Kammerorkestri, Läti Rahvusliku Sümfooniaorkestri, „Vanemuise“ Sümfooniaorkestri, Pärnu Linnaorkestri, Hortus Musicuse Akadeemilise Orkestri, Moskva Novaja Opera orkestri, Põhjamaade Sümfooniaorkestri, Helsingi Barokkorkestri jpt. orkestrite ees. Ta on kaasa teinud ka mitmetes silmapaistvates esitustes koos teiste solistidega – Dmitri Šostakovitši klaverikontserti nr.1, op. 35 on ette kantud koos pianistide Peep Lassmanni, Aleksandr Markovitši, Viesturs Šimkuse ja Sten Lassmanniga; Paul Hindemithi kontserti trompetile ja fagotile koos Martin Kuuskmanni ja Peeter Sarapuuga ning Bengt Lorenzeni kontserti trompetile ja tromboonile koos Andres Kontusega. Eraldiseisvateks sündmusteks võib pidada Eino Tambergi „Concerto Grosso“ op. 5 ettekandeid, mida Indrek on erinevates koosseisudes tänaseks esitanud juba üle 10 korra. Indrek Vau repertuaaris on tähtsal kohal Eesti muusika. Ta on olnud mitmete uudisteoste tellijaks ja esmaesitajaks ning salvestanud Eesti Rahvusringhäälingu arhiivi suurema osa eesti heliloojate poolt trompetile kirjutatud teostest. 2004. aastal ilmus koostöös pianist Mati Mikalaiga Indrek Vau esimene sooloplaat „Eesti trompetimuusika“, kus kõlavad Hillar Kareva, Heino Jürisalu, Anatoli Garšneki ja Harri Otsa teosed trompetile ja klaverile. 2009. aastal valmis aga koostöös Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri, dirigent Paul Mägi ja Eesti Rahvusringhäälinguga CD, kus kõlavad Eino Tambergi teosed trompetile ja orkestrile. 2012. aastal sündis koostöös helilooja Veljo Tormisega ansambliteos „Kümme tegemist trompeti ja klaveriga“, millest tänaseks on kujunenud enimmängituim teos Indrek Vau ja pianist Peep Lassmanni ühistel kontsertidel. Indrek Vau on pälvinud Eesti Kultuurkapitali Helikunsti Sihtkapitalilt interpreedipreemia (2010), aastapreemia silmapaistva solistitegevuse ja väsimatu eesti muusika salvestamise eest (2017) ning Eesti Interpreetide Liidu eripreemia "Aasta interpeet" (2021).

Kirill Ogorodnikov

Kirill Ogorodnikov on eesti uuema põlvkonna kitarrist, kelle tegevus hõlmab nii kontserte solistina ja ansamblistina kui ka laialdast pedagoogitööd mitmes õppeasutuses ja meistriklassides. Tema mahukasse repertuaari kuuluvad originaalteosed ja transkriptsioonid barokist nüüdismuusikani, sh. ka eesti muusika (toonud mh esiettekandele René Eespere ja Lauri Jõelehe talle pühendanud teosed). Alustanud kitarrimänguga Ahtme kunstide koolis, jätkas ta õpinguid Georg Otsa nimelises Tallinna muusikakoolis Tiit Petersoni juures. Omandanud bakalaureusekraadi EMTA-s Heiki Mätliku juhendamisel ja magistrikraadi Kölni muusikakõrgkoolis Gerhard Reichenbachi kitarriklassis, on ta end täiendanud mitme hinnatud kitarriprofessori meistriklassides ning paistnud silma konkurssidel, on Tallinna rahvusvahelise kitarrikonkursi ja Gevelsbergi kitarrifestivali (Saksamaa) laureaat. Ogorodnikov on esinenud mitmetel festivalidel nii Eestis kui kaugemal (Fiesta de la Guitarra, Pärnu kitarrifestival, Viljandi vanamuusika päevad, Tango Port Tallinn, kitarri- festival „SaitenReise” jt), soleerinud orkestrite ees, esitades koos Pärnu Linnaorkestriga Heitor Villa-Lobose kitarrikontserdi (2010) ja Gennadi Tanieli kitarrikontserdi (2020, maailma esiettekanne) ning esinenud Tallinna Kitarrikvarteti, ansambel U:, YXUS Ensemble’i jmt. ansambli koosseisus. Andnud aastast 2015 igal hooajal kontserte Duos Telluur koos Heli Ernitsaga. Harvaesineva pillikooslusega duo (inglissarv, kitarr) on nüüdseks esinenud Eestis, Itaalias, Saksamaal ja Venemaal; mullu andis Belgia plaadifirma Etcetera Records välja duo debüütplaadi „Evening Mosaic”.

M4GNET

Keelpillikvartett M4GNET on noor ja tarmukas kammeransambel, mis koosneb neljast tipptasemel keelpillimängijast: Robert Traksmann (viiul), Katariina Maria Kits (viiul), Mart Kuusma (vioola) ja Siluan Hirvoja (tšello). Neli tunnustatud interpreeti moodustasid 2021. aasta alguses kvarteti, mille sihiks on pakkuda eredaid ja sisukaid tõlgendusi kammermuusika klassikast, ent ka tutvustada kuulajatele vähem tuntud teoseid ning Eestist pärit heliloojate värskemat uudisloomingut. Enamus kvarteti liikmetest on erinevates koosseisudes ühiselt musitseerinud ligemale kümme aastat, ent otsustava impulsi püsivalt tegutseva kvarteti loomiseks andis Eesti Kultuurkapitali kammeransamblite residentuuriprogrammi algatus. Residentuuriga toetab Kultuurkapital uute kammeransamblite loomist, pakub võimalusi koostööks mänedžeriga ja aitab täiendada repertuaari läbi uute teoste tellimise. Keelpillikvartett M4GNET on osaletud mitmetel festivalidel, sh Pärnu Muusikafestival, Tallinna Kammermuusikafestival, Tartus toimuv iga-aastane festival TubIN, Haapsalu Vanamuusikafestival ning hinnatud nüüdismuusika festival Eesti Muusika Päevad. Ansambel on valitud osalema mainekas rahvusvahelises programmis Le Dimore del Quartetto, mille raames annab M4GNET igal aastal kontserte ka väljaspool Eestit. Kvartett on osalenud mainekate kvartetikunsti suurnimede meistriklassides, nagu näiteks Simone Gramaglia (Quartetto di Cremona), Marc Danel (Quatuor Danel), Peter Jarůšek (Pavel Haas Quartet).

Mari Poll

Sten Heinoja on üks Eesti säravamaid muusikuid, rahvusvaheliselt kõrgelt tunnustatud pianist, kes esineb regulaarselt kammer- ja sooloartistina kõikjal maailmas. Viimaste aastate jooksul on ta üles astunud Indias, Hiinas, Ameerika Ühendriikides, Iisraelis, Venemaal, Jaapanis ja paljudes Euroopa riikides. Heinoja interpretatsiooni iseloomustab emotsionaalne intelligentsus, tervikuhaare ja sügav muusika arenguvõimaluste tunnetus. Tema mäng on läbimõeldud ja õhinast pakatav. Just siiras õhin muusikast on see, mis lummab ning kutsub kuulama. Heinoja esineb pidevalt nii soolo- kui ka kammermuusikuna erinevate koosseisude ja lavapartneritega ning ta iga-aastane repertuaar on väga mitmekülgne. Tema muusikalisele lähenemisele on omane delikaatse kõla taotlus. Oluline koht tema repertuaaris on Viini klassikute ja 20. sajandi soolo- ja kammermuusikal. Muuhulgas on ta enda soolokavades esitanud Mozarti, Beethoveni ja Skrjabini klaveriloomingut. Kammermuusikuna on ta ette kandnud erinevate ajastute heliloojate teoseid, nende seas 20. sajandi Prantsuse kammermuusikat (Poulenc, Debussy jt). Viimastel aastatel on ta olulisimaks lavakaaslaseks tšellist Marcel Johannes Kits. Heinoja kuulub ka viiuldaja Triin Ruubel-Lillebergi ja tšellist Theodor Sinkiga klaveritriosse Hämarik. Nende kava hõlmab teoseid klassikalisest klaveritrio repertuaarist tänapäeva uusima muusikani. Lisaks rohkele kammermuusikale musitseerib Heinoja tihti orkestrite ees, kellest olulisimad on Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, Kymi Sinfonietta, Tallinna Kammerorkester, Tel Avivi ooperiorkester, Järvi Akadeemia noorteorkester, Moskva Kammerorkester, Eesti Sinfonietta, FLSO ja Jeruusalemma Sümfooniaorkester. Dirigendid, kelle käe all Heinoja on mänginud, on muuhulgas Olari Elts, Aldert Vermuelen, Andres Mustonen, Alexey Izmirliev, Eimear Noon, James Feddeck, Arvo Volmer, Tõnu Kaljuste ja paljud teised. Heinojat on saatnud edu kodumaistel ja rahvusvahelistel konkurssidel. 2014. aastal võitis ta VIII Eesti Pianistide konkursi (lisaks omistati Heinojale 5 eripreemiat). 2016. aastal pärjati ta klassikalist muusikat populariseeriva telesaate Klassikatähed võitjaks, kus ta pälvis rohkelt televaatajate tähelepanu vahetu musitseerimisrõõmu ja kõrge kõlakultuuriga. 2018. aastal sai ta esimese koha Londonis toimunud Kendall Taylori nimelisel Beethoveni konkursil. Samal aastal valiti Heinoja osalema mainekale konkursile Honens 2018 New York’is, kus ta jõudis veerandfinaali. Niisamuti on teda saatnud edu kammermuusika konkursitel, 2020. aastal võitis tema duo viiuldaja Roberto Ruisiga maineka Swiss Ambassador Award’i. Heinoja tundis huvi klaverimängu vastu juba varajases lapsepõlves. Näinud emaga poe vitriini taga klaverit, oli vaid kolmeaastane Sten kindel, et ta soovib seda pilli mängida. Nii alustas ta klaveriõpinguid juba 4-aastaselt Tallinna Muusikakeskkoolis Maie Klesmenti juhendamisel. Tema haridustee jätkus samas koolis Marju Rootsi klaveriklassis, teismelisena hakkas Heinojat kaasjuhendama Eesti Muusika-ja Teatriakadeemia professor Ivari Ilja, kelle klassis omandas Sten 2015. aastal bakalaureusekraadi cum laude. Heinoja õpingud jätkusid Londonis Kuninglikus Muusikakolledžis magistriõppes (juhendajad professor Vanessa Latarche ja Sofya Gulyak), mille läbimiseks omistati talle täisstipendium. 2017. aastal omandas ta magistrikraadi ja 2018. aastal artistidiplomi, mõlemad cum laude. 2021. aastast omandab Heinoja doktorikraadi Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias, uurides Mart Saare modernistliku klaveriloomingu põhjal kõlaloomise võimalusi klaveril.

Maksim Štšura

Maksim Štšura on Eesti pianist, helilooja ja muusikateadlane. Omandanud bakalaureusekraadi Eesti muusika- ja teatriakadeemias Ivari Ilja ning magistrikraadi ja artisti diplomi Londoni kuninglikus muusikakolledžis Gordon Fergus-Thompsoni klaveriklassis, kaitses ta aastal 2020 viimases ka doktoritöö ning asus seejärel septembrist tööle EMTA kammermuusika, klaveri ja muusikaajaloo lektorina. Õpinguaastail osales ta edukalt paljudel konkurssidel, saavutades esikoha rahvusvahelisel Chopini-nimelisel noorte pianistide konkursil Narvas (2000), VII Eesti pianistide konkursil (2008) ja Suurbritannia kolledživahelisel Beethoveni konkursil (2013). Londoni aastail avanesid talle sealsed kontserdilavad. Eriti edukaks on osutunud aastal 2012 moodustatud Duo Foyle–Štšura. Võitnud 2015. aasta Salieri–Zinetti rahvusvahelise kammermuusika konkursi ja Euroopa Beethoveni klaverühingu duode konkursi, on duo jõudnud mainekatele lavadele, nagu Concertgebouw Amsterdamis ja Wigmore Hall Londonis, üles astunud Cervantino festivalil Mehhikos ning New Yorgi kammermuusika festivalil. Hooajal 2018/19 ilmusid duo debüütplaadid „The Great War Centenary” Hollandi plaadifirmalt Challenge Records ning Penderecki ja Lutosławski viiuli ja klaveri kogutud teosed Suurbritannia plaadifirmalt Delphian Records. Challenge Records tellis duolt ka Beethoveni viiulisonaatide salvestise ja hooajal 2020/2021 üllitati tsükli esimesed kaks plaati. Salvestus on pälvinud kriitika heakskiidu sellistes väljaannetes nagu BBC Music Magazine, Gramophone ja Muusika. Štšura on kontserte andnud Eestis, Soomes, Saksamaal, Prantsusmaal, Itaalias, Austrias, Hollandis, Venemaal ning paljudes Suurbritannia kontserdisaalides ning üles astunud mitmel rahvusvahelisel festivalil, nagu Deal, St. Magnus ja Brightoni festival Inglismaal, Pärnu muusikafestival, Mravinski-nimeline muusikafestival Narvas ning „Klaver”, „Virmalised” ja „Beethoven – 250” Tallinnas. Solistina on ta teinud koostööd mitme Eesti orkestritega (ERSO, RO Estonia sümfooniaorkester, EMTA sümfooniaorkester, Narva linnaorkester) ning pälvis kõrgetasemelise rahvusvahelise kontserttegevuse eest solisti ja kammermuusikuna tänavu Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia.

Mihkel Poll

Mihkel Poll on Eesti noorema põlvkonna tuntumaid pianiste, kes on üles astunud maailma mainekamates saalides nagu Londoni Wigmore Hall ja Barbican Hall, Peterburi Filharmoonia suur saal jmt ning andnud kontserte paljudes Euroopa riikides, Kaukaasias, Venemaal ja USA-s. Ka on ta soleerinud nii enamiku meie orkestrite kui ka paljude välisorkestrite ees, sh. City of Birmingham Symphony Orchestra, Sarasota sümfooniaorkester, Läti Rahvusorkester, Magdeburgi Filharmoonikud, Norwichi filharmooniaorkester, Lincolni sümfooniaorkester jt. Tema pikk haridustee, mis on kulgenud peamiselt Eestis Ivari Ilja juhendamisel, päädis 2016. aastal Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias saadud doktorikraadiga. Õpiajal osales ta edukalt mitmel rahvusvahelisel pianistide konkursil, pälvides esikoha Rina Sala Gallo konkursil Itaalias (2004), Tallinna pianistide konkursil (2006) ja Ferroli pianistide konkursil Hispaanias (2006). Lisaks järjekindlale soolokarjäärile on ta aktiivne ka kammerlaval, astub regulaarselt üles duos viiuldajast õe Mari Polliga ning moodustasid aastal 2013 koos tšellist Henry-David Varemaga klaveritrio. Pianisti esimese soolo-CD andis 2009. aastal välja Ondine, ent tihe- dam koostöö seob teda Poola firmaga Dux, kes on üllitanud temaga neli CD-d: 2015 ilmus sooloplaat, mis valiti aastal 2016 Eesti parimaks klassika-albumiks, 2017 duoplaat Mari Polliga, millele tänavul on lisandunud koos ERSO-ga Mihhail Gertsi käe all jäädvustatud Tubina klaverikontsertiino ja Rahmaninovi 3. klaverikontsert ning äsja trio esikplaat Elleri, Pärdi ja Maimetsa helitöödega. Poll on pälvinud Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia (2004, 2018 ja 2020) ja Vabariigi Presidendi noore kultuuritegelase preemia (2013).

Robert Traksmann

Robert Traksmann alustas viiulimänguga 4-aastaselt õpetaja Tiiu Peäske juhendamisel. Ta on lõpetanud Tallinna Muusikakeskkooli (2014, õpetaja Tiiu Peäske) ja omandanud Berliini Hanns Eisleri nimelises Muusikakõrgkoolis magistrikraadi (2021, prof Kolja Blacher). Meistrikursustel on ta end täiendanud Ulrike Danhoferi, Florian Dondereri, Arvo Leiburi, Jüri Gerretzi, Robert Rozeki ja Ivry Gitlise juures. Alates kevadest 2022 on Robert Tallinna Kammerorkestri liige. Vabakutselisena tegutsedes on Robert täiendanud ka mitmete teiste mainekate kollektiivide ridasid, nende hulgas Gürzenich Orchester Köln, Orchester der Karajan Akademie Berliner Philharmoniker, Eesti Festivaliorkester, Vox Clamantis, YXUS jt. Kontsertmeistrina on ta üles astunud Eesti Riiklikus Sümfooniaorkestris, Rahvusooper Estonia Sümfooniaorkestris ja ka Vanemuise Sümfooniaorkestris. Robert Traksmann on esinenud solistina mitmete orkestrite ees sealhulgas Oulu Symphony, Jyväskylä Symphony, Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, Tallinna Kammerorkester, Pärnu Linnaorkester jt. 2022 septembris soleeris ta koos vioolamängija Santa Vižinega Läti Riikliku Sümfooniaorkestri hooaja avakontserdil, dirgendiks Kristiina Poska. Aktiivse kammermuusikuna on Robertil kõige pikemaajalisem koostöö olnud ansamblis Trio ´95 koos Rasmus Andreas Raide ja Marcel Johannes Kitsega. Esinetud on Eesti tähtsamates kontserdimajades ja võidetud auhindu mitmetel festivalidel. Trio ´95 on võitnud I preemia rahvusvahelistel klaverikammermuusikakonkurssidel Soomes (Illmari Hannikaineni nimeline konkurss), Eestis (konkurss “Tallinn 2021”) ja Leedus (2012 “Pavasario Sonata”). 2020 oktoobris omistati Trio ´95-le Eesti Kultuurkapitali Helikunsti sihtkapitali aastapreemia. Alates 2021 tegutseb Robert ka keelpillikvartetis M4GNET, mille tegevust toetab Eesti Kultuurkapital 2-aastase residentuuriprogrammiga. Koos on osaletud mitmetel festivalidel, sh Pärnu Muusikafestival, festival TubIN, Tallinna Kammermuusikafestival, Haapsalu Vanamuusikafestival. Robert Traksmannile on Eesti Pillifondi poolt kasutamiseks antud Giuseppe Gagliano ja tema venna Antonio ühistööna valminud viiul (1775-1780) ning Joseph Artur Vigneroni poogen (1890).

Eesti Puhkpillikvintett

Viis tunnustatud ja aktiivselt tegutsevat puhkpillimängijat moodustasid 2023. aastal Eesti Puhkpillikvinteti, mille eesmärgiks on pakkuda sisukaid tõlgendusi ühtviisi nii puhkpillikvinteti klassikast kui ka vähem tuntud teostest, samuti soovitakse tuua kuulajateni värskemat uudisloomingut. Rahvusvahelise haardega kammeransamblisse kuuluvad flötist Heili Rosin-Leivategija, oboist Guido Gualandi, klarnetist Soo-Young Lee, fagotimängija Peeter Sarapuu ning metsasarvemängija Jürnas Rähni. Valdav osa kvinteti liikmetest on erinevates kammerlikes koosseisudes ja orkestrites ühiselt musitseerinud juba aastaid. Otsustava impulsi püsivalt tegutseva puhkpillikvinteti loomiseks tekitas soov festivalidel ja kontsertidel sisukaid kavasid esitada, tagant tõukas ka Eestis selles žanris valitsev nappus. Eesti Puhkpillikvintett on osaletud mitmetel festivalidel, sh Eesti Interpreetide Liidu uuel festivalil Klassika on Moes. Oma tegevusega soovitakse kasvatada kammermuusika ja puhkpillikultuuri tuntust ning pakkuda eredaid elamusi laiale ringile muusikahuvilistele.

Toomas Vavilov

Toomas Vavilovit hinnatakse kui Eesti üht parimat klarnetisti – säravat virtuoosi ja tundlikku muusikut. Lõpetanud klarnetierialal 1988 Tallinna muusikakeskkooli Ülo Üksiku ja 1992 Eesti Muusikaakadeemia Hannes Altrovi käe all, jätkas EMA-s dirigeerimisõpinguid Jüri Alperteni juures. Täiendas end dirigendina veel Roman Matsovi ja Leedus Jonas Aleksa eratundides ning klarnetistina Berliinis Karl Leisteri ja Moskvas Ivan Mozgovenko meistriklassis. Võitis esikoha Eesti puhkpillimängijate konkursil (1990). Ta on töötanud ERSO-s 1988– 2010 (vaheaegadega) klarnetistina ning 2004–06 ühtlasi dirigendina, olnud 2006–07 Vanemuise muusikajuht ja peadirigent ning aastast 2001 EMTA õppejõud, praeguseks klarneti, dirigeerimise ja kammermuusika professor. Tal on olnud särav solistikarjäär kontsertidega Eestis, Soomes, Rootsis, Lätis, Saksamaal, Belgias, Austraalias jm. Aktiivne ka ansamblistina, on ta mänginud järjepidevalt NYYD Ensemble’is ja hiljem YXUS Ensemble’is. Debüteerinud solistina 1988 ERSO ees, on ta esinenud ka Tallinna Kammerorkestri, Läti Rahvusorkestri, Tampere SO, Läti kammerorkesteri, Põhja-Saksa Raadio orkestri jmt kollektiivi solistina. Tema mitmekülgses repertuaaris on oluline koht eesti muusikal – Vavilovile on klarnetiteoseid loonud Urmas Sisask, Eino Tamberg, Ester Mägi, René Eespere ja Raimo Kangro –, mida ta on salvestanud Eesti Raadiole ja mitmele CD-le, sh Raimo Kangro (1996), Ester Mägi (1998) ja Eino Tambergi (2000) autoriplaadile. Dirigendina debüteeris 1998 ERSO-ga ja on juhatanud ka teisi Eesti orkestreid, Eesti Filharmoonia Kammerkoori ja Läti Raadio koori. Klarnetimängu propageerijana on ta juhendanud suvekursusi, oli 1991 Eesti Kontserdi festivali „Klarnet” peakorraldaja ning taaselustas 2008. aastal Eesti puhkpillimängijate konkursi. Teda on tunnustatud Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia (2001) ja interpreedi aastastipendiumi (2005) ning Eesti muusikanõukogu interpretatsioonipreemiaga (2019).

Auli Teppo

Auli Teppo on Eesti noorema põlvkonna üks silmapaistvamaid pianiste, kes kogus tuntust populaarse telekonkursi „Klassikatähed” esimese hooaja saadetes. Ta alustas muusikaõpinguid Aruküla huvialakeskuses „Pääsulind“ ning jätkas Tallinna muusikakeskkoolis Martti Raide juhendamisel. 2017. aasta kevadel omandas ta EMTA-s bakalaureusekraadi cum laude prof Peep Lassmanni juhendamisel, praegu jätkab samas magistriõpinguid. Auli on täiendanud end Viini muusika ja kunsti eraülikoolis ning erinevatel meistrikursustel (Klaus Sticken, François Killian, Robert Rozek, David Aronson jpt). Auli Lonks on 2017. aasta EMTA sümfooniaorkestri instrumentaalsolistide konkursi võitja, pälvinud finalisti diplomi konkursil „San Dona di Piave City“ Itaalias, eripreemia väljapaistva esinemise eest VIII Eesti pianistide konkursil, I koha ning eripreemia IX vabariiklikul instrumentaalkontsertide konkursil Narvas jm. Ta on soleerinud mitmete orkestrite, sh ERSO, EMTA sümfooniaorkestri, Tallinna Kammerorkestri, Narva Linna Sümfooniaorkestri ning Läänesaarte Kammerorkestri ees, on esinenud mitmel pool maailmas, sh Austrias, Itaalias, Šveitsis, Portugalis, Poolas, Venemaal ning USA-s. Auli Lonks kuulub Eesti Interpreetide Liitu ning Eda Zahharova Muusikaagentuuri. Ta on ka aktiivne kammermuusik ning esineb sageli koos ooperilauljatega. Tallinna Filharmoonia ning Tallinna Tantsuteatri koostööprojektis “Ikoonid/Pärt”, mida viimati esitati New Yorgis, tuli tema ettekandel esitusele kogu Arvo Pärdi klaverimuusika. Auli on teist hooaega RO Estonia orkestri pianist.

Ene Nael

Ene Nael alustas muusikaõpinguid Karksi-Nuia Lastemuusikakoolis ning jätkas Tallinna Muusikakeskkoolis (Ell Saviauk). Aastal 1994 lõpetas ta Eesti Muusikaakadeemia prof. Laine Metsa klaveri- ja dots. Imbi Tarumi klavessiiniklassi. Kevadel 2000 kaitses samas muusikamagistri kraadi kammeransambli erialal. Ta on täiendanud end mitmete tuntud interpreetide (Jacques Ogg, Pierre Hantaï, Elisabeth Joyé, Lars-Ulrik Mortensen, Edoardo Bellotti, Joel Speerstra) meistrikursustel Eestis, Soomes, Hollandis, Rootsis, Itaalias ja Prantsusmaal. 2000. aastal võitis Ene Nael klavessiinimängijana esikoha Eesti Muusikaakadeemias aset leidnud konkursil „Bach 250“, 2001. aastal osales ta Brügge rahvusvahelisel konkursil. Ta on esinenud orkestrisolistina, osalenud aktiivseltcontinuo-mängijana orkestrites ja kammerkoosseisudes nii erinevatel muusikafestivalidel kui ka kontserdisarjades Eestis ja mujal. Kõrvuti vanamuusikaga esitab Ene Nael ka nüüdismuusikat, olles mitme eesti helilooja klavessiiniteose esmaettekandjaks ning salvestanud neid Eesti Raadio muusikafondi. Ene Nael on ansambli Una Corda (kannel, harf, klavessiin) liige ja jaanuaris 2012 ilmus trio esimene plaat eesti muusikast UNA CORDA. Samuti on ta osalenud erinevate teostega plaatide „Eesti heliloojad. VI“, „Manuscript“ ja Helena Tulve „Sula“ ning Raimo Kangro „Displayd“ autoriplaatide salvestamisel. Ene Nael on üks aktiivsemaid klavessiinimängu õpetamise metoodika arendajaid ja levitajaid Eestis. Käesoleval ajal töötab ta klavessiiniõpetajana Vanalinna Hariduskolleegiumi Muusikakoolis ning osaleb aktiivselt Eesti Klavessiinisõprade Tsunfti tegevuses. Aastast 2000 toimub Ene Naela eestvedamisel koolitusprojekt „Ajalooliste klahvpillide, ansambli- ja orkestrimuusika suvekursus“ noortele muusikutele, samuti osaleb ta 1999. aastast rahvusvahelise Klavessiinifestivali korraldustoimkonna töös. Ene Nael on pälvinud Eesti Kultuurkapitali ja Eesti Interpreetide Liidu stipendiumi.

Henry-David Varema

Henry-David Varema on hinnatud tšellist, kelle rahvusvaheline karjäär on viinud teda esinema mainekatesse muusikakeskustesse nagu Londoni Wigmore Hall, Pariisi Théâtre du Châtelet, Berliini Philharmonie, Müncheni Herkulessaal, Madridi Auditorio Nacional de Música, Zürichi Tonhalle, Hongkongi City Hall Concert Hall, Tokyo Suntory Hall, Sydney City Recital Hall, Melbourne’i Hamer Hall ja New Yorgi Carnegie Hall Weill Hall. Lisaks sellele on ta üles astunud mitmetel nimekatel festivalidel, näiteks Gstaadis, Rheingaus, Schwarzenbergis, Salzburgis, Schleswig-Holsteinis ja Edinburghis. Aastatel 2003 kuni 2009 oli ta Berliinis resideerunud rahvusvaheliselt tunnustatud keelpillikvarteti Petersen Quartett liige. Kvarteti arvukad salvestused, kuhu kuulusid teosed heliloojatelt nagu Lera Auerbach, Ludwig van Beethoven, Alban Berg, Cesar Franck, Dmitri Šostakovitš, Ernst Křenek, Fabian Müller, Aribert Reimann, Alfred Schnittke, Arnold Schönberg, Robert Schumann ja Anton Webern, pälvisid mitmeid mainekaid auhindu, sealhulgas Preis der Deutschen Schallplattenkritik ja ECHO Classic. Eesti muusikat on ta salvestanud nii Eesti Raadiole kui ka plaadifirmadele Warner Classics, Antes ja Dux. Viimastel aastatel on Henry-David Varema teinud koostööd viiuldaja Mari Polli ja pianist Mihkel Polliga. Triona on nad tegutsenud 2013. aastast alates ja selle aja jooksul andnud kontserte mitmetes esindussaalides, sealhulgas Berliini Konzerthausis ja Hamburgi Elbphilharmonie’s. Henry-David Varema on töötanud pikka aega ka Rahvusooper Estonia soolotšellistina ning olnud külaliskontsertmeister mitmetes orkestrites, nagu Camerata Nordica Rootsis, Northern Sinfonia Suurbritannias, Müncheni Kammerorkester Saksamaal, Berliini Carl Philipp Emanuel Bachi Kammerorkester ning Aucklandi Filharmoonia Uus-Meremaal. 2014. aastal töötas ta ühe hooaja Sydney Sümfooniaorkestri tšellorühma abikontsertmeistrina. Ta on juhendanud tšello- ja kammermuusika meistriklasse mitmetes Euroopa, USA, Kanada, Brasiilia ja Austraalia ülikoolides ning olnud žüriiliige paljudel konkurssidel, sealhulgas Itaalias toimunud rahvusvahelisel kammermuusika konkursil Premio Trio di Trieste. Alates 2001. aastast on Henry-David Varema Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias tšello- ja kammermuusika õppejõud ning praegu töötab ta akadeemia loometegevuse ja välissuhete prorektorina.

Indrek Leivategija

Indrek Leivategija alustas tšelloõpinguid 5-aastaselt Heino Elleri nimelises Tartu Muusikakoolis Reet Metsa tšelloklassis, mille lõpetas 2005. aastal. Aastatel 2005/2006 tudeeris ta Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias Henry-David Varema juhendamisel, suundudes seejärel Saksamaale, kus lõpetas 2013. aastal Müncheni Muusika- ja Teatrikõrgkooli magistrantuuri prof Wen-Sinn Yangi tšelloklassis. Selle kõrval täiendas ta end Itaalias Fiesole Muusikakoolis Natalia Gutmani juures. Indrek on osalenud arvukatel meistrikursustel ja konkurssidel nii Eestis kui võõrsil, kus on pälvinud mitmeid preemiaid. Ta on teinud salvestisi Eesti Rahvusringhäälingule, Baieri Ringhäälingule ja Saksa Raadiole. Aastatel 2008–2010 töötas Indrek Baieri Ringhäälingu Sümfooniaorkestris ning alates 2012. aastast on ta Bambergi Sümfooniaorkestri tšellorühma teine kontsertmeister. Alates käesoleva aasta augustist alustab Indrek tööd Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri tšellorühma kontsertmeistrina, olles tööalaselt seotud kahe orkestriga. Lisaks on ta tšellorühma kontsertmeistrina sage külaline paljudes Saksamaa tipporkestrites (Leipzigi Gewandhaus-orkester, Edela-Saksa Raadio Sümfooniaorkester Stuttgardis, Baieri Ringhäälingu Sümfooniaorkester jt). Oma põhitöö kõrvalt tegeleb Leivategija aktiivselt õppejõu, solisti ja kammermuusikuna ning on sage külalisesineja festivalidel nii Euroopas kui ka väljaspool. Lisaks juhendab ta Saksa Rahvusliku Noorteorkestris ja Bambergi Sümfooniaorkestri Akadeemias tšelliste ning õpetab Heino Elleri nimelises Tartu Muusikakoolis “Elleri Akadeemia” programmis.

Jakob Teppo

Jakob Teppo (1990) alustas muusikaõpinguid Tallinna Muusikakeskkoolis klaveri erialal õpetaja Ell Saviaugu juhendamisel, alates 2005. aastast ka dots. Marko Martini juhendamisel. Tallinna Muusikakeskkooli 12. klassis oli sunnitud sõrmevigastuse tõttu vahetama eriala, lõpetades kooli 2009. aastal metsasarve erialal õpetaja Rait Eriksoni juhendamisel. 2009. – 2010. aastal õppis ta Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias metsasarve erialal prof. Kalervo Kulmala juhendamisel. 2010. – 2017. aastal õppis ta klaveri interpretatsiooni erialal Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias dots. Marko Martini, alates 2011. aasta sügisest ka prof. Ivari Ilja juhendamisel. 2017. aastal omandas ta magistrikraadi Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias. 2015.-2016. õppeaastal täiendas ta ennast Musik und Kunst Privatuniversität´s (Konservatorium Wien) Viinis professor Thomas Kreuzbergeri juhendamisel. Jakob Teppo on osalenud ja pälvinud tunnustust mitmetel konkurssidel, nii klaveri kui metsasarve erialal. 2014. aastal osales ta telekonkursil “Klassikatähed”, viimaste saavutuste seas pälvis ta poolfinaalidiplomi pääsuga finaali 17. rahvusvahelise „Osaka“ klaverikonkursi poolfinaalis 2016. aastal Viinis. Jakob Teppo on esinenud solistina ja erinevate koosseisudega Soomes, Lätis, Austrias ja Prantsusmaal. Ta on esinenud koos Pärnu Linnaorkestriga, dirigentideks Jüri Alperten ja Jaan Ots, viimati toodi 2017. aasta kevadel esiettekandele Jaan Räätsa kontsert neljale käele ja kammerorkestrile. Jakob Teppo on täiendanud end emeriitprof. Aleksandra Juozepenaite-Eesmaa, prof. Pablo Galdo, prof. Giorgos Konstantinou ja prof. Erik T. Tawaststjerna meistrikursustel. Jakob Teppo on olnud mitme eesti helilooja klaveriteoste esmaesitaja, seal hulgas Timo Steiner, Pärt Uusberg jt. Samuti salvestanud muusikat plaatidele “Klassikaraadio tuleb külla” (ERR) ning “Õekese eest” ning koostöös erinevate eesti teatritega, samuti Pärt Uusbergi muusikat mitmele eesti filmile, seal hulgas Rein Marani ja Martti Helde filmidele. Hooajal 2013/14 osales ta Eesti Draamateatris Uku Uusbergi lavastatud etenduses “Kuni inglid sekkuvad“, 2016. aasta suvel Naissaarel Nargenfestivali raames toimunud etendusel „Tüdrukud ei nuta ehk Katharina lähetamine“ ning Adamson-Ericu muuseumis toimunud etenduses „Elagu, mis põletab!“

Johan Randvere

Johan Randvere alustas klaveriõpinguid Võru Muusikakoolis (õp Merike Kapp) ja jätkas Tallinna Muusikakeskkoolis (õp Marja Jürisson ja prof Ivari Ilja). 2016. aastal omandas ta magistrikraadi Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias prof Ivari Ilja klaveriklassis, täiendades end aastail 2012–2014 ka Milano Verdi-nimelises konservatooriumis prof  Valerio Premuroso juhendamisel. Johan Randvere on pälvinud väljapaistvaid preemiaid paljudel konkurssidel: Klaviermusik Vilniuses (I koht, 2008), Con Brio 2008 (finalist), EPTA konkurss Belgias (II koht, 2010), noorte muusikute konkurss Catanias (I koht ja grand prix, 2012), noorte muusikute konkurss Luciano Luciani (III koht, 2013), pianistide konkurss Coop (II koht, 2013), Andrea Baldi nimeline rahvusvaheline klaverikonkurss (I koht ja grand prix, 2014), Con Brio 2010 (Con Brio Trio koosseisus finaalis publikupreemia ja Holland Music Sessionsi eripreemia), telekonkurss Klassikatähed 2013 (finalist), VIII Eesti pianistide konkurss (II koht, 2014). Aastal 2014 omistati talle Pille Lille Muusikute Fondi noore muusiku preemia. Johan Randvere on andnud kontserte Eestis, Lätis, Leedus, Itaalias, Valgevenes, Soomes, USAs, Kanadas ja Hollandis. Ta on esinenud erinevates koosseisudes sellistel maailmalavadel nagu New Yorgi Carnegie Hall, Vancouveri Chan Center, Minski Filharmoonia Suur saal, Kaunase Filharmoonia Suur saal ja Milano Puccini-nimeline saal.
Ta on soleerinud korduvalt Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri, Läti Riikliku Sümfooniaorkestri, Tallinna Kammerorkestri, Maladzetšna Sümfooniaorkestri, Vanemuise sümfooniaorkestri, Valgevene Raadio sümfooniaorkestri, Pärnu Linnaorkestri, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia sümfooniaorkestri jt orkestrite ees, dirigentideks Toomas Vavilov, Risto Joost, Paul Mägi, Jüri Alperten, Kaspar Mänd, Tarmo Leinatamm, Sasha Mäkilä, Grigori Soroka, Erki Pehk, Mihhail Gerts jt. Viimastel aastatel esineb Johan sageli klaveriduona koos Leedu pianisti Justas Servenikasega, kellega on esinetud Eestis, Venemaal, Leedus, Norras ja Belgias. Johan Randvere on kultuurkapitali stipendiumi “Ela ja sära” 2017, Artur Lemba nim. preemia ning Eesti Interpreetide Liidu stipendiaat.

Johanna Vahermägi

Johanna Vahermägi on vioolamängija, kes tänu oma laiale muusikahuvile varajasest nüüdismuusikani ja väsimatule arenemissoovile on leidnud mitmekülgset rakendust meie muusikaelus. Alustanud muusikaõpinguid Tallinna muusikakeskkoolis Tiiu Peäske viiuliklassis, vahetas ta millenniumivahetusel ka pilli ning lõpetas 2007. aastal TMKK juba vioola erialal. Õpingud jätkusid EMTA-s Viljar Kuuse juhendamisel ja Hispaanias Centro Internacional de Excelenica de Cuerda Instituudis. Bakalaureusekraadi omandas ta Hispaanias Aragoni Kõrgemas Muusikakonservatooriumis Avri Levitani klassis, sai magistrikraadi kammermuusika eriprogrammis Jeruusalemma Muusika- ja Tantsuakadeemias Roi Shiloahi ja Zvi Plesseri juhendamisel ning on osalenud paljude tuntud muusikute meistriklassis. Teda on saatnud ka konkursiedu, tunnistuseks esikoht III rahvusvahelisel solistide konkursil „Illa de Menorca FIDAH” Hispaanias (2011) ja David Gritsi nimelisel keelpillikonkursil Jeruusalemmas (2015).                                        Töötanud varem Barcelona Liceu ooperiteatris ja Jeruusalemma sümfooniaorkestris, on ta praegu EMTA vioola- ja kammermuusika pedagoog ning jätkab aktiivse vabakutselise muusikuna kontserttegevust Eestis ja välismaal. Teda on kutsutud esinema mitmetele festivalidele nagu Berliini Muusikafestival, Itria oru Festival Itaalias, kammermuusikafestival „Voice of Music” Iisraelis jt. Ta on musitsee- rinud koos Guy Braunsteini, Ami- hai Groszi, Nicolas Chumachenko, Avri Levitani, Roi Shiloah, Alexander Pavlovsky, Zvi Plesseri, Ohad Ben Ari ning paljude eesti interpreetide ja kollektiividega. Vahermägi on soleerinud ERSO, European Youth Chamber Orchestra jt. orkestrite ees Iisraelis, Itaalias, Soomes ja Eestis, andnud kontserte Saksamaal ja Hispaanias ning salvestanud CD Radio Bremeni jaoks rahvusvahelise nüü- dismuusika ansambliga Ensemble Plural. Vahermägi mängib aastast 1650 pärineval inglise meistri Thomas Urquharti vioolal, mille on tema kasutusse andnud Eesti Pillifond.

Kai Ratassepp

Kai Ratassepp on õppinud Tallinna Muusikakeskkoolis ja Eesti Muusika – ja Teatriakadeemias, tema õpetajateks on olnud Ruuta Taras, Lilian Semper ja Peep Lassmann. Kai Ratassepp omandas doktorikraadi prof. Peep Lassmanni juhendamisel 2007. aastal. Kai Ratassepp on võitnud preemiaid mitmel vabariiklikul ja rahvusvahelisel pianistide konkursil. Esinenud nii solistina kui erinevates kammermuusika koosseisudes Eestis, Soomes, Rootsis, Saksamaal, Itaalias, Prantsusmaal, Inglismaal ja Venemaal. Käesoleval ajal on Kai Ratassepp õppejõud Eesti Muusika-ja Teatriakadeemias ning Tallinna Muusikakeskkoolis. Aastast 1998 mängib klaveriduos koos Mati Mikalaiga. Ansambel on pälvinud preemiaid rahvusvahelistel konkurssidel: II preemia rahvusvahelisel klaveriduode konkursil Kaunases II preemia rahvusvahelisel klaveriduode konkursil Paduas I preemia rahvusvahelisel ARD konkursil Münchenis Kontsertreisid on viinud neid Saksamaale, Itaaliasse, Prantsusmaale, Venemaale, Inglismaale, Soome ja Eestimaa erinevatesse linnadesse. Ansambel on teinud koostööd mitmete orkestritega (Kremerata Baltica, Deutsches Symphonie-Orchester, Peterburi Maria teatri orkester, ERSO, Tallinna Kammerorkester, Pärnu Linnaorkester jt.) ja esinenud paljudel mainekatel muusikafestivalidel.

Kaija Lukas

Raplas sündinud muusik Kaija Lukas tunnetab klassikalise muusika ilu ja tervendavat jõudu ning on pühendanud oma elu sellele, et inspireerida nii paljusid kui võimalik. Kirgliku kammermuusikuna mängib Kaija nii viiulit kui vioolat professionaalsetes ansamblites üle Euroopa, sealhulgas The English Chamber Orchestra, Amsterdam Sinfonietta, Hollandi Kammerorkester, Tapiola Sinfonietta. Ta on mänginud Pavao, Idomeneo ja Piatti keelpillikvartettidega. Kaija muusikaõpingud on teda viinud Raplast Tallinnasse, Londonisse, Salzburgi, Philadelphiasse. Pärast pikka välismaal oldud aega on Kaijal suur rõõm taas Eestis töötada ning panustada aktiivselt kodumaa kontserdiellu. Kaija on viiuli- ja vioolaõpetaja MUBA koolis. Kaija on LUDENSemble asutajaliige – kaasaegse muusika ansambel, mille eesmärk on tuua publikuni värskeid kontserdiprogramme, alternatiivseid esinemispaiku, uut muusikat. Kaija esineb aktiivselt ka Trio Punctum koosseisus (viiul/vioola – flööt – kitarr). Kaija on esinenud külaliskontsertmeistrina nii ERSO kui ka Rahvusooper Estonia Sümfooniaorkestriga, samuti Tampere Filharmooniaorkestriga. Kaija töötab regulaarselt ka Helsingi Filharmooniaorkestris abikontsertmeistrina. Kaija Lukas mängib Eesti Pillifondi poolt talle kasutada antud Auguste Sébastien Bernadel viiulil (1830-1840), mille omanik on pr Triin O’Brock. Alates 2022 elab Kaija oma perega Tallinnas. Ta naudib kastirattaga sõitu ja tema unistus on võtta koer, kuid enne peab nõusse saama abikaasa…

Lauri Väinmaa

Lauri Väinmaa on kõrgelt hinnatud nii pianisti, pedagoogi kui ka muusikaelu korraldajana. Tema repertuaari kuulub peaaegu kogu Beethoveni klaverilooming, ta on esitanud kontserditsüklitena helilooja 32 sonaati ja 5 klaverikontserti. Väinmaa on silmapaistev kaasaegse muusika esitaja. Tema repertuaaris on kogu Arvo Pärdi ja Alfred Schnittke ning uue Viini koolkonna klaverilooming, ta on Ligeti etüüdide ja Boulezi 2. klaverisonaadi esmaesitaja Eestis. Ta on olnud eesti heliloojate Eino Tambergi, Jaan Räätsa, Toivo Tulevi, Urmas Sisaski, Peeter Vähi ja Ülo Kriguli teoste esmaesitaja. Lauri Väinmaa on plaadistanud 4 CDd firmale Warner Brothers, kus kõlavad Tubina, Sumera ja Lemba klaverikontserdid koostöös ERSOga ning eesti heliloojate looming sooloklaverile. Ta on salvestanud nii sooloteoseid kui kammermuusikat ka teistele firmadele ning mitmetele raadiojaamadele, mille hulgas võiks esile tõsta Pärdi kogutud klaveriteoste salvestust BBCle. Väinmaa on esinenud Suurbritannias, Jaapanis, Saksamaal, Hollandis, Rootsis, Soomes ja mujal. Ta on teinud koostööd Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri, Hollandi, Läti ja Soome Raadio Sümfooniaorkestri ja teiste orkestritega. Koostööpartnerite hulgas on dirigendid Eri Klas, Arvo Volmer, Andrei Boreiko, Nikolai Aleksejev. Alates 2001. aastast mängib Lauri Väinmaa klaveriduos koos Piret Väinmaaga. Väinmaa on III Eesti pianistide konkursi ja Minski vabariikidevahelise pianistide konkursi võitja. Ta on võitnud eripreemiad Šoti rahvusvahelisel konkursil ja William Kapelli nimelisel rahvusvahelisel konkursil USAs. Ta on lõpetanud Moskva Riikliku Konservatooriumi Mihhail Pletnjovi ja Lev Vlassenko klaveriklassis ning õppinud Londoni Kuninglikus Muusikaakadeemias Christopher Eltoni ning Tallinna Riiklikus Konservatooriumis Bruno Luki juhendamisel. Väinmaa õpetab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias ning annab pidevalt meistrikursusi erinevates maades. Aastatel 2001–2010 oli ta paralleelselt klaveriosakonna juhataja Tampere Ammattikorkeakoulus Soomes. Väinmaa on rahvusvahelise pianistide festivali “Klaver” asutaja ja kunstiline juht.

Maila Laidna

Maila Laidna on lõpetanud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia magistrantuuri klaveri ja kammermuusika erialal cum laude, õpetajaks vastavalt Tanel Joamets ja prof Matti Reimann. Aastatel 2013–2014 täiendas Maila end Hispaanias Vigo Muusikakõrgkoolis. Hetkel õpib ta EMTA kammeransambli doktorantuuris (juhendajateks prof Matti Reimann, Mati Mikalai ja prof Kristel Pappel). Maila on esinenud edukalt mitmetel konkurssidel: EMTAs toimunud kammermuusika konkursil pälvis ta III koha (2011) ning Hispaanias Vigo Muusikakõrgkoolis pianistide konkursil I koha (2014). Ta on esinenud Hispaanias Santiago de Compostelas toimunud klaverifestivalil nii solisti kui kammermuusikuna ja Hispaania rahvusvahelisel festivalil „Forum Musikae“. Lisaks on ta osalenud Järvi Akadeemia ja ERSO töös. Aastast 2013 mängib Maila klaveriduos Tiiu Sisaskiga. 2015. aastal võitis duo III koha XXV Rooma rahvusvahelisel pianistide konkursil. 2019. aastal saavutas duo Maria Judina nimelisel konkursil Peterburis I koha ning kammermuusika konkursil Filadelfias II preemia. 2021. aastal pälvis klaveriduo Soomes maailma klaveriõpetajate assotsiatsiooni III rahvusvahelisel klaverikonkursil kuldmedali. 2016. aastast mängib Maila trios koos klarnetist Soo-Young Lee ja viiuldaja Miina Laanesaarega (Ensemble Auftakt). Samal aastal tegid nad Alban Bergi teose „Adagio“ (teine osa „Kammerkontserdist“) Eesti esiettekande. 2019. aastal saavutas Ensemble Auftakt Budapestis toimunud konkursil IV Danubia Talents International Competition kammeransamblite kategoorias absoluutse esikoha ning aastal 2021 III koha konkursil Krakow International Music Competition Opus 2021. koha. Kevadel 2022 saavutati absoluutne esikoht Clara Wieck Schumanni nimelisel konkursil ja finalistidiplom Hispaanias toimunud kammermuusikakomnursil 10º Concurso internacional de música de cámara “Antón García Abril”.

Mati Mikalai

Pianist Mati Mikalai on eelkõige hinnatud paljude interpreetide suurepärase kammeransambli partnerina, kõige tunnustatum on klaveriduo Kai Ratassepaga. Samas on ta ka võimekas sooloesineja, seda ka nüüdismuusika vallas. Mati Mikalai lõpetas Tallinna Muusikakeskkoolis Reet Vanaselja, Lembit Orgse ja professor Bruno Luki klaveriklassis. 1995. aastal lõpetas ta Eesti Muusikaakadeemia Bruno Luki, Ivo Sillamaa ja Lauri Väinmaa juures, 2002. aastal omandas magistrikraadi Peep Lassmanni juhendamisel ning jätkas samas ka doktoriõppes. Ta on täiendanud end tunnustatud pianistide Liisa Pohjola, Jose Ribera ja Lazar Bermani meistrikursustel. Mikalai on pälvinud III preemia rahvusvahelisel pianistide konkursil Kilis Rootsis (1994) ning I preemia vabariiklikul pianistide konkursil (1994). Viimase aja kõrgemad tunnustused on saavutatud duos pianist Kai Ratassepaga. Mati Mikalai on esinenud solistina, kammermuusikuna ja orkestrite ees paljudes Eesti linnades, lisaks mitmel pool Euroopas, näiteks Soomes, Rootsis, Saksamaal, Prantsusmaal, Itaalias ja Venemaal. Muuhulgas on ta esinenud koos Gidon Kremeri ja tema noorteorkestriga Kremerata Baltica. Peale Kai Ratassepa teeb ta kammermuusikat teistegi interpreetidega, tema sagedasemad partnerid on olnud viiuldajad Olga Voronova ja Arvu Leibur, tšellist Pärt Tarvas, saksofonist Virgo Veldi, trompetist Indrek Vau, klarnetist Tarmo Pajusaar ning oboemängija Kalev Kuljus. Mati soolorepertuaaris mängib olulist rolli impressionistide muusika, samuti Ferenc Liszti ja Ludwig van Beethoveni looming. Järjest enam esitab ta eesti heliloojate klaverimuusikat – näiteks Erkki-Sven Tüüri, Ester Mägi, Eduard Tubina loodut. Mati Mikalai on salvestanud ulatuslikult nii klaveripalasid kui ka kammermuusikat koostöös teiste interpreetidega, näiteks trompetist Indrek Vauga. Alates 1997. aastast õpetab Mati Mikalai klaverit Tallinna Muusikakeskkoolis ning aastast 2000 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias kus alates 2015. aastast on osakonna juhataja.

Piret Väinmaa

Pianist Piret Väinmaa esineb solisti ja kammermuusikuna erinevates projektides. Ta on esinenud Ameerika Ühendriikides, Hiinas, Inglismaal, Saksamaal, Soomes, Lätis ja Eestis ning solistina erinevate orkestrite ees. Alates 2002. a. esineb Piret Väinmaa klaveriduos koos pianist Lauri Väinmaaga ning on 2002. aastal loodud Klaveriorkestri asutajaliige. Piret Väinmaa on teinud koostööd viiuldaja Sigrid Kuulmanni, sopran Kädy Plaas-Kala, tšellist Aare Tammesaluga, samuti Tallinna Klaveriduo ja puhkpillikvintetiga Estica. 2022. aastal tõid Piret Väinmaa ja Sigrid Kuulmann publiku ette kolm erinevat kava Mozarti sonaatidest klaverile ja viiulile, kontserdid toimusid kontserdisarja “Musica Sacra” raames. Piret Väinmaa on kaitsnud doktorikraadi Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias aastal 2012. Ta on Euroopa Kammermuusikaõpetajate Assotsiatsiooni juhatuse liige, Rahvusvahelise Eduard Tubina Ühingu juhatuse liige ning Eesti interpreetide Liidu liige.

Tiiu Sisask

Tiiu Sisask lõpetas 2005. aastal Tallinna Muusikakeskkooli Kersti Sumera klaveriklassis ning jätkas õpinguid Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias, mille bakalauresuseõppe lõpetas 2009. aastal ning magistrantuuri 2011. aastal professor Ivari Ilja käe all. Aastal 2016 omandas ta EMTAs teise magistrikraadi kammeransambli erialal professor Matti Reimanni juures ning alates 2017. aastast jätkab ta õpinguid EMTA doktorantuuris professor Mati Mikalai ja professor Kristel Pappeli juhendamisel. Lisaks on ta täiendanud end Saksamaal Karlsruhe Muusikakõrgkoolis professor Kalle Randalu juures (2007-2008) ning osalenud mitmetel meistrikursustel, juhendajateks Walter Blankenheim, Vera Gornostajeva, Gil Garburg, Arvo Pärt jt. Tiiu Sisask on edukalt osalenud mitmetel konkurssidel, ta on saavutanud koos viiuldaja Mari Targoga esimese koha Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kammermuusika konkursil (2007). Koos pianist Maila Laidnaga kolmanda koha XXV Rooma Rahvusvahelisel klaveriduode konkursil, I koha XX rahvusvahelisel Maria Judina nimelisel pianistide ja kammeransamblite konkursil Peterburis (2019), II koha kammermuusika konkursil Filadelfias Itaalias (2019), I koha Budapesti konkursil “Doonau talendid” klaveriduode kategoorias (2021) ning kuldmedal III rahvusvahelisel klaverikonkursil 3rd WPTA FINLAND. Ta on teinud koostööd lauljatega Yin Jie, Sigrid Mutso ja Anna Dõtõna ning Euroopa Kultuuripealinna Segakooriga (dirigent Veronika Portsmuth)ja segakooriga K.O.O.R (dirigent Raul Talmar). Samuti on ta esinenud soolokontsertidega Eestis, Soomes, Rootsis ja Saksamaal. Aastast 2024 mängib Tiiu koos gongimängija Tiina Karjatsega tähistaevast ja universumist inspireeritud muusika esitamisele pühendunud duos Astromusic duo. Tiiu Sisask on mitmete oma isa, helilooja Urmas Sisaski teoste esmaesitaja. Koos on nad esinenud regulaarselt Muusikatähetornis Jänedal ja astronoomiahuviliste kokkutulekutel. Tiiu Sisask on salvestanud Urmas Sisaski muusikat Klassikaraadiole koostöös trompetist Mart Kiviga. Aastal 2015 osales ta Urmas Sisaski šamanistlikul multimeediaetendusel „Universumi armastus”. Aastast 2023 korraldab Tiiu koostöös Jäneda muuseumiga Urmas Sisaskile pühendatud kontserdisarja “Kummardus tähtede taha”.

Triin Ruubel

Triin Ruubel-Lilleberg on Eesti noorema põlvkonna tuntumaid viiuldajaid, aastast 2015 ka Eesti riikliku sümfooniaorkestri kontsertmeister ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia õppejõud. Alustanud muusikaõpinguid Tallinna Muusikakeskkoolis, lõpetas ta seejärel Rostocki Kõrgema Muusika- ja Teatrikooli Petru Munteanu käe all. Õpingute ajal osales ta mitmel rahvusvahelisel konkursil, võites esikoha ja kaks eripreemiat Kloster Schöntali konkursil. Nüüdismuusikahuvi viis ta koos õpingukaaslastega aastal 2011 Rostockis uue muusika ansambli Neophon asutamiseni ning koostööni mainekate heliloojatega nagu Wolfgang Rihm, Peter Ruzicka ja Jörg Widmann. Nüüdismuusikal on oluline koht ka tema soolorepertuaaris. Kevadel 2018 debüteeris ta Berliini Filharmoonias kontserdisarjas „Debüt im Deutschlandfunk Berlin” duos kaksikõe Kärt Ruubeliga. Tänavu on Eesti muusikamaastikul tähelepanu äratanud uus klaveritrio, kus tema partneriks on Theodor Sink ja Sten Heinoja. Ta on soleerinud nii Eesti- kui ka välisorkestrite ees, esinenud koos Haydn Orchestra Bolzano, ERSO, Orchestre des Jeunes d’Île-deFrance, Balkani festivaliorkestri, Norddeutsche Philarmonie Rostocki, Poola Kammerfilharmoonia, Vorpommerni Filharmoonia jmt. orkestriga. Oma koduorkestri ERSO- ja Neeme Järviga salvestas ta 2020 oma esikplaadi, mis on leidnud positiivset vastukaja ka rahvusvahelises meedias. Külaliskontsertmeistriks on teda kutsunud Deutsche Kammerphilarmonie Bremenis ja Orchestre Philarmonique de Radio-France Pariisis. Ta on ka Eesti Festivaliorkestri liige ja juhendab ühtlasi Järvi Akadeemia meistrikursusi Pärnus. Meistriklassid on teda viinud ka Saksamaale ja Portugali.

Vahur Kubja

Vahur Kubja on klassikalise kitarrimuusika esitaja. Kubjale meeldib muusikavormiga töötamisel pühendada oma tähelepanu tunnete väljendamisele. Ta süveneb heliteosesse kui eluliselt olulisse sündmusesse, mis on alati erilise põhjusega tema ellu tulnud. Vahur Kubja on lõpetanud Georg Otsa nimelise Tallina Muusikakooli Tiit Petersoni kitarriklassis ning Nino Rota nimelise Monopoli konservatooriumi Massimo Felici kitarriklassis, kus omandas 2012. aastal magistrikraadi. Lisaks on jätnud sügava jälje Kubja muusikalisse väärtuspagasisse Oscar Ghiglia suvekursustel Itaalias Sienas (Accademia Musicale Ghigiana). Vahur Kubja on jaganud kitarrimänguoskusi kitarriõpetajana Tallinna Muusikakeskkoolis (2011–2018), Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis (2013–2018), Tallinna Vanalinna Hariduskolleegiumis (2013–2018), Heino Elleri nimelises Muusikakoolis (2015–2016) ja Saku Muusikakoolis (2011–2018). Paljud tema õpilased on saavutanud auhinnalisi kohti üle-eestilistel ja rahvusvahelistel konkurssidel. Vahur Kubja pälvis 2016. aastal Eesti Muusikakoolide Liidu pedagoogi tunnustuspreemia panuse eest noorte muusikute õpetamisse. Alates 2019. aastast on Kubja Tallinna Kitarrikvarteti liige. Üheks olulisemaks koostööks on olnud kitarriduo kitarrist ja helilooja Dmitri Timoshenkoga.

Villem Süvari

Villem Süvari trompetiõpingud algasid Nõmme Muusikakoolis Aigar Kostabi käe all ning jätkusid Tallinna Muusikakeskkoolis ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias Indrek Vau juhendamisel. Aastatel 2020-2023 oli ta Grazi Muusika- ja Esituskunstide Ülikoolis prof. Martin Wagemanni trompetiklassi üliõpilane ning täiendas end kammermuusikas prof. Uwe Kölleri ja vanamuusikas Siegfried Kochi juhendamisel. Hetkel jätkab ta õpingud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia magistrantuuris Indrek Vau trompetiklassis. Villem on täiendanud end mitmetel meistrikursustel nii Eestis kui välismaal ning jõudnud finaalvooru 2018 Eesti Interpreetide konkursil puhkpillidele. Villem on osalenud ESRO, Tallinna Kammerorkestri, Eesti Festivaliorkestri, Baltic Sea Philharmonic Orchestra,  Corelli Barokkorkestri ja Capella Leopoldina tegevuses ning mänginud Austrian Brass Bandis soolokornetit. Alates 2024. aasta jaanuarist on ta külalisena täitnud ERSO trompetirühma abikontsertmeistri kohta. Ta on 2016. aastast vaskpillikvinteti Tuulisbrass asutajaliige ning 2023. aastast esineb Eesti Akadeemilise Vaskpillikvinteti koosseisus.

Quattro Quarti

Saksofonikvarteti Quattro Quarti koosseisu kuuluvad Eve Neumann (sopransaksofon), Jandra Puusepp (altsaksofon), Valdur Neumann (tenorsaksofon) ja Liis Mäevälja (baritonsaksofon). Kvartett sai alguse Eesti Teatri- ja Muusikaakadeemia tudengite soovist mängida erinevat repertuaari klassikalisest kaasaegse saksofonimuusikani. Kõik kvarteti liikmed on lõpetanud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ning täiendanud end erinevate maade nimekate saksofoniprofessorite käe all. Quattro Quarti on andnud kontserte paljudes kohtades üle Eesti, esinenud festivalidel "Mõisamängud", "Seitsme linna muusika", "Ebahariliku muusika festival", "Eesti muusika nädal". 2016 ja 2018 kanti koos Moskva Riikliku Akadeemilise kammerkooriga maestro Vladimir Minini juhatusel Peterburi Maria Teatri kontserdisaalis ja Peterburi Filharmoonia Suures saalis ette Giya Kancheli teos "Amao Omi". 2017 esineti koos saksofonisti ja improvisaatori Vlady Bystroviga Baskimaal Bermeos festivalil "Musika Astea". 2023 toodi festivalil "Neue Musik im Fläming" esiettekandele Uwe Krempi teos "Blumen-, Frucht- und Dornenstücke". Viimastel aastatel on kvartett palju teinud koostööd kooridega - koos Veronika Portsmuthi Kooriakadeemia kooridega on esitatud Tõnu Kõrvitsa ja Kristo Matsoni loomingut; vokaalkammeransambliga VoxPunt Patrik Sebastian Undi teoseid ja seadeid. Kõik Quattro Quarti liikmed on tegevad Eesti Saksofoniühingu juures, panustades aktiivselt saksofonielu edendamisse Eestis.

Saale Fischer

Saale Fischer on varajase muusika eriala spetsialist, kes on oma mitmekülgses loomingulises tegevuses suutnud ühendada mineviku, oleviku kui ka tuleviku. Ta kulgeb võrdselt mööda pillimängu, õpetamise, tekstiloome ja korraldamise radu ning hoolides meie kultuurielu ühe valdkonna talletamisest ja edendamisest, püüdnud seda oma vabakutselises tegevuses teha pühendumuse ja professionaalsusega.

Saale Fischer on lõpetanud Tallinna Tehnikaülikooli ärikorralduse erialal ning teinud seejärel kannapöörde muusikasse. Õpilasena Vanalinna Hariduskolleegiumi Muusikakoolist alguse saanud huvi varase muusika vastu viis Saale edasi õppima esmalt G.Otsa nim Muusikakooli (õp. Reinut Tepp), seejärel Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiasse (BA 2007, prof. Imbi Tarum) ja Saksamaale Trossingeni muusikakõrgkooli, kus ta omandas 2010. aastal magistrikraadi ajalooliste klahvpillide erialal prof. Marieke Spaansi juures. Aastal 2020. aastal kaitses Saale edukalt doktorikraadi Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias.

Ta on ajaloolistel pillidel mängiva ansambli Floridante (alustas 2014) asutaja ja üks eestvedajaid ning esineb selle ridades nii solisti kui saatjana. Praeguseks koondab Floridante mitut tosinat Eesti muusikut, kel on süvendatud huvi varase repertuaari esitamise vastu – lisaks erinevatele ansamblikoosseisudele alustas 2019/2020 hooajal tööd Floridante barokkorkester ning hooajal 2021/2022 toimusid esimesed kontserdid vokaalansambliga Floridante Consort (koormeister ja kunstiline juht Lodewijk van der Ree). Tänaseks on Floridante ansambel saanud oluliseks väljundiks paljudele Eesti nimekatele vokaalsolistidele (Maria Valdmaa, Maria Listra, Tuuri Dede, Ivo Posti, Alvar Tiisler jt) ning instrumentalistidele (Villu Vihermäe, Kristo Käo, Anna-Liisa Eller, Lisa Kawasaki jt). Erinevates koosseisudes on esinetud arvukatel Eesti ja Euroopa festivalideel. Samuti on nii ansambli kui orkestri tegevuses olulisel kohal rahvusvaheline koostöö, mis on toonud kodupubliku ette kõrgetasemelisi instrumentaalsoliste väljapoolt Eestit (Anthony Marini, Aira Maria Lehtipuu, Mikko Perkola, Piia Maunula, Peter Spissky, Andrew Lawrence-King). Ansambel tegeleb ka ise varase muusika kontsertide ja sarjade korraldamisega ning Saalet võib pidada ka Euroopa Vanamuusikapäeva tähistamise traditsiooni (21. märts) üheks algatajaks Eestis. Muuhulgas on Floridante koostöös Eesti Rahvusraamatukoguga ettekandele toonud siinmail 19. sajandil tegutsenud baltisaksa mõisnike laululoomingut.

Saale on andnud varase muusika interpretatsiooni alaseid loenguid ja loengkontserte Eestis, Leedus, Itaalias, Rumeenias ja USAs. Ta on andnud ajaloolise häälestuse kursuseid ja õpetanud varast muusikat ja ajaloolisi klahvpille MTÜ Eesti Klavessiinisõprade Tsunfti eestvedamisel toimunud suvelaagrites (2015-2019) ning Eesti Muusika- ja teatriakadeemias. Selles valdkonnas on märgiline tema Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias kõrgeimale hindele kaitstud doktoritöö „Tempo ja ajastamine 17.-18. sajandi instrumentaalmuusika esituses“, mida on kajastanud Eesti rahvusringhääling mh telesaates „Uudishimu tippkeskus”.