interpreedid

Arete Kerge on lõpetanud klassikalise laulu erialal Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia bakalaureuseõppe dots. Nadia Kuremi lauluklassis ning maksimumhindega magistriõppe Roomas Santa Cecilia konservatooriumis maestra Rebecca Bergi juhendamisel. Arete on pälvinud 2010. aastal Napolis toimunud Santa Chiara võistlusel esikoha vaimuliku klassikalise muusika kategoorias, võites preemia “Chori Praefecti“. Samuti on ta saavutanud kolmanda koha preemia 2011. aastal Spoletos toimunud rahvusvahelisel ooperilauljate võistlusel. 2011. aasta sügisel auhinnati teda Santa Cecilia konservatooriumi poolt parimale lauljale jagatava preemiaga “Premio Via Vittoria”. 2014. aastal võitis ta Pariisis toimunud rahvusvahelisel Flame muusikakonkursil klassikalise laulu kategoorias esikoha. Aastal 2015 valis Richard Wagneri Ühing ta aasta stipendiaadiks. Eestis on talle omistatud 2010. aastal Marje ja Kuldar Sinki nimeline preemia “Noor laulja“. Ta on esinenud solistina Eestis, Soomes, Rootsis, Norras, Venemaal, Poolas, Itaalias, Prantsusmaal, Hollandis, Iirimaal, Kreekas, Šveitsis, USA-s, Kanadas, Barbadosel. Arete Kerge on laulnud Zürihi Tonhalles, Berliini Konzerthausis ja New Yorgi Lincoln Centeris. Arete Kerge on soleerinud Berliini Konzerthaus Orkestri, Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri, Tallinna Kammerorkestri, L’Orchestra Euro-Adriatica, Joensuu Sümfooniaorkestri, Järvi Akadeemia Sinfonietta, Eesti Sinfonietta, Vanemuise Sümfooniaorkestri, Corelli Barokkorkestri, Peterburi N.Rimski-Korsakovi nim. Muusikakolledži Sümfooniaorkestri ees. Ta on osalenud Gabriela Tucci ja Renato Brusoni meistrikursustel ning teinud koostööd dirigentide ja pianistidega Tõnu Kaljuste, Kaspars Putninš, Olari Elts, Carlo Palleschi, Darrell Ang, Andreas Kowalewitz, Frédérick Haas, Rupert Dussmann, Enza Ferrari, Marco Forgione, Jurjen Hempel, Hilary Griffiths, Aleksei Vassiljev, Mihkel Poll, Piia Paemurru, Martin Sildos, François Gassion. 2013. aasta suvel täiendas end Pesaros toimunud Rossini akadeemias maestro Alberto Zedda juhendamisel. Arete Kerge rollide hulka kuuluvad: Governess (Britten „The Turn of the Screw“); Angelica, Genovieffa (Puccini „Suor Angelica“); Tirsi (G. F. Händel „Cor fedele in vano speri“); Fanny (G. Rossini „La cambiale di matrimonio“); Madama Vezzosa (pearoll Vincenzo Legrenzio Ciampi ooperis „La Favola dei Tre Gobbi“); Lisetta (pearoll Leonardo Leo ooperis „La Zingaretta“); Kate Pinkerton (Puccini „Madama Butterfly“); Rosina (Mozart „La Finta Semplice“); Nella (Puccini „Gianni Schicchi“) ja Sandrina (Mozart „La Fina Giardiniera“). Ta on laulnud Teatro Lirico Sperimentale di Spoleto teatris, Guardiagrele Ooperifestivalil, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ooperistuudio etendustes, samuti Rahvusooper Estonia lasteetenduses „Imelaps“. Suurvormidest kuuluvad tema repertuaari G. F. Händel “La Resurrezione“ (Maria Maddalena); J.S. Bach „Johannese passioon“ BWV 245; „Magnificat“ BWV 243; „Kohvikantaat“ BWV 211; kantaat „Ach Gott, wie manches Herzeleid“ BWV 58; A. Vivaldi „Gloria“ ja „Magnificat“; W.A.Mozart vReekviem“ KV626, „Exultate, jubilate“ KV165, „Vesperae solennes de confessore“,„Missa brevis in G“ KV 140; F. Mendelssohn „A Midsummer Night’s Dream“, „Magnificat“; G. Fauré „Reekviem“; M. Charpentier „Te Deum“, „Messe de Minuit“; G. B. Pergolesi „Stabat Mater“; R. Tobias „Joonase lähetamine“; M. Sinki kantaat „Pärast kolgatat“; J. R. Kangur „Magnificat“; H. Lepnurme kantaat „Lunastus Kristuses“; H. Tobias-Duesberg „Reekviem“; Urmas Sisask „Missa nr.1“. Lisaks on ta laulnud koos maailmakuulsa baritoni Renato Brusoniga tähistamaks 50 aasta möödumist maestro lavakarjääri algusest.

Henry-David Varema on hinnatud tšellist, kelle rahvusvaheline karjäär on viinud teda esinema mainekatesse muusikakeskustesse, nagu Londoni Wigmore Hall, Pariisi Théâtre du Châtelet, Berliini Philharmonie, Müncheni Herkulessaal, Madridi Auditorio Nacional de Música, Zürichi Tonhalle, Hongkongi City Hall Concert Hall, Tokyo Suntory Hall, Sydney City Recital Hall, Melbourne’i Hamer Hall ja New Yorgi Carnegie Halli Weill Recital Hall. Ta on üles astunud nimekatel festivalidel, nt Gstaadis, Rheingaus, Schwarzenbergis, Salzburgis, Schleswig-Holsteinis ja Edinburghis. 2003–2009 oli ta Berliinis resideerinud rahvusvaheliselt tunnustatud keelpillikvarteti Petersen Quartett liige (mille arvukad salvestused pälvisid mitmeid mainekaid auhindu, sh Preis der Deutschen Schallplattenkritik ja ECHO Classic). Eesti muusikat on ta salvestanud ERRile ja plaadifirmadele Warner Classics, Antes ja Dux. Viimastel aastatel on Varema teinud koostööd viiuldaja Mari Polli ja pianist Mihkel Polliga. Trio on tegutsenud 2013. aastast ja on andnud kontserte mitmetes esindussaalides, sh Berliini Kontserdimaja ja Hamburgi Elbphilharmonie. Henry-David Varema on töötanud pikka aega RO Estonia soolotšellistina ning olnud külaliskontsertmeister mitmetes orkestrites, nagu Camerata Nordica Rootsis, Northern Sinfonia Suurbritannias, Müncheni Kammerorkester Saksamaal, Berliini Carl Philipp Emanuel Bachi Kammerorkester ning Aucklandi Filharmoonia Uus-Meremaal. 2014. aastal töötas ta Sydney Sümfooniaorkestri tšellorühma abikontsertmeistrina. Ta on juhendanud tšello- ja kammermuusika meistriklasse Euroopa, USA, Kanada, Brasiilia ja Austraalia ülikoolides ning olnud paljudel konkurssidel žüriiliige, sh rahvusvaheline kammermuusika konkurss „Premio Trio di Trieste“ Itaalias. Ta on alates 2010 Eesti Interpreetide Liidu juhatuse liige (2018–2020 aseesimees; 2012–2013 ja alates 2020 juhatuse esimees), samuti olnud Eesti Keelpilliõpetajate Ühingu president (2009–2014) ning Eesti Muusikanõukogu juhatuse liige (2012–2014 ja alates 2019). Alates 2001. aastast on ta EMTA tšello- ja kammermuusika õppejõud (2016. a professor) ja 2016. aastast loometegevuse ja välissuhete prorektor.

Indrek Vau on Eesti trompetisolist ja pedagoog. Ta on enim kontserte andev ja produktiivseim soolotrompetist tänases Eesti muusikaelus. Indrek on lõpetanud Sibeliuse Akadeemia prof. Jouko Harjanne juhendamisel, lisaks täiendanud end ka paljudel meistrikursustel. Ta on osalenud rahvusvahelistel konkurssidel Art Munich `97 ja Lieksa Vaskiviiko. 1994. aastal jagas ta II-III kohta rahvusvahelisel trompetistide konkursil Kölnis. Alates 1990. aastast on Indrek olnud Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri liige, alates 1993. aastast trompetirühma kontsertmeister. Õpingute ajal Sibeliuse Akadeemias töötas ka mitmes Soome tipporkestris – 1997-2000 Tapiola Sinfoniettas (soolotrompet), 1998. aastal Soome Raadio Sümfooniaorkestris (rühmamängija) ja 2000-2001 Turu Linnaorkestris trompetirühma kontsertmeistrina. Alates 2000. aastast kuni tänaseni jätkab tööd Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri trompetirühma kontsertmeistrina ja 2001. aastast on ka Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia õppejõud. Indrek debüteeris solistina orkestri ees 1991. aastal. Tema mitmekülgsesse repertuaari kuulub tänaseks enamus klassikalistest trompetikontsertidest, samuti mitmed 20. sajandi meistriteosed, sh. Eino Tambergi, Arvo Pärdi, Jaan Räätsa, René Eespere, Tõnu Kõrvitsa, Ülo Kriguli, samuti André Jolivet’, Henri Tomasi, Alfred Desenclose, jpt. trompetikontserdid. Eriline koht Indreku soolorepertuaaris kuulub Eino Tambergi trompetikontsertidele, mida ta on korduvalt esitanud nii Eestis kui välismaal. Tema Tambergi trompetikontsertide esitused on kõrgelt hinnatud ka rahvusvahelise vaskpillikogukonna poolt, olles korduvalt kutsutud lektoriks erinevate muusikakõrgkoolide meistrikursustele juhendama ja tutvustama just Tambergi trompetiteoste erinevaid tõlgendusvõimalusi. Indrek on soleerinud Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri, Tallinna Kammerorkestri, Läti Rahvusliku Sümfooniaorkestri, „Vanemuise“ Sümfooniaorkestri, Pärnu Linnaorkestri, Hortus Musicuse Akadeemilise Orkestri, Moskva Novaja Opera orkestri, Põhjamaade Sümfooniaorkestri, Helsingi Barokkorkestri jpt. orkestrite ees. Ta on kaasa teinud ka mitmetes silmapaistvates esitustes koos teiste solistidega – Dmitri Šostakovitši klaverikontserti nr.1, op. 35 on ette kantud koos pianistide Peep Lassmanni, Aleksandr Markovitši, Viesturs Šimkuse ja Sten Lassmanniga; Paul Hindemithi kontserti trompetile ja fagotile koos Martin Kuuskmanni ja Peeter Sarapuuga ning Bengt Lorenzeni kontserti trompetile ja tromboonile koos Andres Kontusega. Eraldiseisvateks sündmusteks võib pidada Eino Tambergi „Concerto Grosso“ op. 5 ettekandeid, mida Indrek on erinevates koosseisudes tänaseks esitanud juba üle 10 korra. Indrek Vau repertuaaris on tähtsal kohal Eesti muusika. Ta on olnud mitmete uudisteoste tellijaks ja esmaesitajaks ning salvestanud Eesti Rahvusringhäälingu arhiivi suurema osa eesti heliloojate poolt trompetile kirjutatud teostest. 2004. aastal ilmus koostöös pianist Mati Mikalaiga Indrek Vau esimene sooloplaat „Eesti trompetimuusika“, kus kõlavad Hillar Kareva, Heino Jürisalu, Anatoli Garšneki ja Harri Otsa teosed trompetile ja klaverile. 2009. aastal valmis aga koostöös Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri, dirigent Paul Mägi ja Eesti Rahvusringhäälinguga CD, kus kõlavad Eino Tambergi teosed trompetile ja orkestrile. 2012. aastal sündis koostöös helilooja Veljo Tormisega ansambliteos „Kümme tegemist trompeti ja klaveriga“, millest tänaseks on kujunenud enimmängituim teos Indrek Vau ja pianist Peep Lassmanni ühistel kontsertidel. Indrek Vau on pälvinud Eesti Kultuurkapitali Helikunsti Sihtkapitalilt interpreedipreemia (2010), aastapreemia silmapaistva solistitegevuse ja väsimatu eesti muusika salvestamise eest (2017) ning Eesti Interpreetide Liidu eripreemia "Aasta interpeet" (2021).

Klaveriduo Kai Ratassepp-Mati Mikalai on nii Eestis kui ka piiri taga tunnustust leidnud kammeransambel. Pianistid esinevad koos alates 1998.aastast. Ansambel on pälvinud preemiaid mitmetel rahvusvahelistel konkurssidel: II preemia klaveriduode kategoorias rahvusvahelistel konkurssidel Kaunases (Leedu) ja Padua (Itaalia) ja I preemia ARD konkursil Münchenis. Ansambel on esinenud paljudes Euroopa riikides, USA-s, Hiinas ja teinud koostööd mitmete mainekate orkestritega - ERSO, Tallinna Kammerorkester, Kremerata Baltica, Peterburi Maria teatri sümfooniaorkester, Berliini Raadio sümfooniaorkester, Pärnu Linnaorkester jt. Duo on esinenud paljudel rahvusvahelistel muusikafestivalidel: Schleswig-Holsteini festivalil, Usedomi muusikafestivalil, festivalil “Klaver”, “Musical Olympus”, 56. Hitzackeri festivalil jne. Ansambel on koostööd teinud Tallinna Klaveriduoga, Paukenfest ansambliga ja esinenud ka Eesti Klaveriorkesti koosseisus. Duo repertuaari kuuluvad teosed klaveriduo literatuuri kullafondist nii neljale käele kui ka kahele klaverile, kuid oluline koht on ka nüüdismuusikal ja eesti kaasaegsetel heliteostel. Ansambel on mitmete eesti heliloojate teoste esmaesitaja (Krigul, Vihmand, Sisask, Kõrver jt). Aastal 2000 pälvis klaveriduo Eesti Kultuurkapitali Helikunsti sihtkapitali aastapreemia. Käesoleval aastal aga omistati ansamblile Eesti Muusikanõukogu interpretatsioonipreemia. Kai Ratassepp ja Mati Mikalai on pedagoogid Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias ja Tallinna Muusikakeskkoolis.

Katariina Maria Kits alustas õpingud 6-aastaselt Marge Lille juures. 2002. aastal astus ta Tallinna Muusikakeskkooli Tiiu Peäske viiuliklassi. Ülikooliõpingud jätkusid prof. Svetlana Makarova käe all (Haute Ecole de Musique de Lausann), seejärel sai ta õpetajaks prof. Marina Chiche (Staatliche Musikhochschule Trossingen) ning prof. Arvo Leibur Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias (lõpetas cum laude). 2020. aastast on ta õpetajateks prof. Tomasz Tomaszewski (Universität der Künste Berlin), Pavel Berman ja Eva Bindere (Foundazione Accademia Perosi). 2021. aasta sügisest jätkab Katariina magistriõpinguid professor Pavel Bermani käe all Luganos, Šveitsis (Conservatorio della Svizzerla italiana – CSI). Lisaks paljudele preemiatele üleriigilistel ja rahvusvahelistel konkursitel võitis ta telekonkursi „Klassikatähed 2014“ ning on sellest ajast esinenud sageli nii televisioonis kui raadios. Ta on teinud koostööd Arvo Pärdiga salvestades mitmeid erinevaid plaate ja teoseid („Spiegel im Spiegel“ jne.) Katariina on soleerinud mitmete erinevate orkestrite ees: Leedu Riiklik Sümfooniaorkester (dirigent Gintaras Rinkevicius), Venne Kammerorkester, Kymi Sinfonietta, Novosibirski Kammerorkester, Jeruusalemma kammerorkester, Israeli sümfooniaorkester Rishon LeZion (kõigi dirigent Andres Mustonen), Eesti Riiklik Sümfooniaorkester (dirigent Olari Elts), Tallinna Kammerorkester (dirigent Risto Joost), Rahvusooper Estonia sümfooniaorkester (dirigent Kaspar Mänd), EMTA sümfooniaorkester (dirigent Paul Mägi), Tallinna Muusikakeskkooli sümfooniaorkester ja kammerorkester (dirigent Mikk Murdvee), Vaasa Linnaorkester (dirigent Juha Kangas), Pärnu Linnaorkester (dirigent Jüri Alperten), Haapsalu Linnaorkester ja Virumaa Kammerorkester. Katariina on osalenud mitmetel erinevatel konkurssidel: II koht ESTA vabariiklikul keelpillimängijate konkursil 2005. aastal ja I koht 2007. aastal; IV koht Moskva Rotari laste muusikakonkursil (2006); II koht G. Enescu nimelisel viiulikonkursil Rumeenias Sinias (2006); II koht rahvusvahelisel konkursil „Noor Muusik“ Tallinnas (2009); I koht ansamblite kategoorias duos Maria Tiimusega Slovakkias, rahvusvahelisel konkursil „Talents for Europe“ (2009); grand prix’ TMKK konkursil „Con Fantasia“ (2010, 2012, 2013, 2014); II koht Balti keelpillimängijate konkurssil Vilniuses (2018). Aastatel 2011, 2012, 2013, 2014 ja 2018 sai Katariina täisstipendiumi osalemaks Astona rahvusvahelistel suvekursustel. Ta on osalenud paljudes meistriklassides juhendajateks Alf Richard Kraggerud, Robert Rozek, Detflef Hahn, Kurt Sassmanshaus, Guðný Guðmundsdóttir, Pavel Vernikov, Jan Repko, Nicolas Dautricourt, Kristof Barati, Florian Donderer, Petru Munteanu, Ulrike Danhofer, Peeter Laul, Balazs Fülei, Winfried Rademacher, Francis Gouton jt. Katariina Maria Kits esineb Eesti Pillifondi poolt talle kasutada antud Henricus Catenar (kannab ekslikult meistri õpilase Giofredo Cappa märki) viiulil (1670) ning mängib Louis Henri Gillet’ valmistatud poognal (1940).

Kirill Ogorodnikov on eesti uuema põlvkonna kitarrist, kelle tegevus hõlmab nii kontserte solistina ja ansamblistina kui ka laialdast pedagoogitööd mitmes õppeasutuses ja meistriklassides. Tema mahukasse repertuaari kuuluvad originaalteosed ja transkriptsioonid barokist nüüdismuusikani, sh. ka eesti muusika (toonud mh esiettekandele René Eespere ja Lauri Jõelehe talle pühendanud teosed). Alustanud kitarrimänguga Ahtme kunstide koolis, jätkas ta õpinguid Georg Otsa nimelises Tallinna muusikakoolis Tiit Petersoni juures. Omandanud bakalaureusekraadi EMTA-s Heiki Mätliku juhendamisel ja magistrikraadi Kölni muusikakõrgkoolis Gerhard Reichenbachi kitarriklassis, on ta end täiendanud mitme hinnatud kitarriprofessori meistriklassides ning paistnud silma konkurssidel, on Tallinna rahvusvahelise kitarrikonkursi ja Gevelsbergi kitarrifestivali (Saksamaa) laureaat. Ogorodnikov on esinenud mitmetel festivalidel nii Eestis kui kaugemal (Fiesta de la Guitarra, Pärnu kitarrifestival, Viljandi vanamuusika päevad, Tango Port Tallinn, kitarri- festival „SaitenReise” jt), soleerinud orkestrite ees, esitades koos Pärnu Linnaorkestriga Heitor Villa-Lobose kitarrikontserdi (2010) ja Gennadi Tanieli kitarrikontserdi (2020, maailma esiettekanne) ning esinenud Tallinna Kitarrikvarteti, ansambel U:, YXUS Ensemble’i jmt. ansambli koosseisus. Andnud aastast 2015 igal hooajal kontserte Duos Telluur koos Heli Ernitsaga. Harvaesineva pillikooslusega duo (inglissarv, kitarr) on nüüdseks esinenud Eestis, Itaalias, Saksamaal ja Venemaal; mullu andis Belgia plaadifirma Etcetera Records välja duo debüütplaadi „Evening Mosaic”.

Keelpillikvartett M4GNET on noor ja tarmukas kammeransambel, mis koosneb neljast tipptasemel keelpillimängijast: Robert Traksmann (viiul), Katariina Maria Kits (viiul), Mart Kuusma (vioola) ja Siluan Hirvoja (tšello). Neli tunnustatud interpreeti moodustasid 2021. aasta alguses kvarteti, mille sihiks on pakkuda eredaid ja sisukaid tõlgendusi kammermuusika klassikast, ent ka tutvustada kuulajatele vähem tuntud teoseid ning Eestist pärit heliloojate värskemat uudisloomingut. Enamus kvarteti liikmetest on erinevates koosseisudes ühiselt musitseerinud ligemale kümme aastat, ent otsustava impulsi püsivalt tegutseva kvarteti loomiseks andis Eesti Kultuurkapitali kammeransamblite residentuuriprogrammi algatus. Residentuuriga toetab Kultuurkapital uute kammeransamblite loomist, pakub võimalusi koostööks mänedžeriga ja aitab täiendada repertuaari läbi uute teoste tellimise. Keelpillikvartett M4GNET on osaletud mitmetel festivalidel, sh Pärnu Muusikafestival, Tallinna Kammermuusikafestival, Tartus toimuv iga-aastane festival TubIN, Haapsalu Vanamuusikafestival ning hinnatud nüüdismuusika festival Eesti Muusika Päevad. Ansambel on valitud osalema mainekas rahvusvahelises programmis Le Dimore del Quartetto, mille raames annab M4GNET igal aastal kontserte ka väljaspool Eestit. Kvartett on osalenud mainekate kvartetikunsti suurnimede meistriklassides, nagu näiteks Simone Gramaglia (Quartetto di Cremona), Marc Danel (Quatuor Danel), Peter Jarůšek (Pavel Haas Quartet).

Mari Poll on nii solisti kui kammermuusikuna andnud kontserte pea kõikjal Euroopas, Uus-Meremaal ja USAs. Ta on soleerinud selliste orkestrite ees, nagu Pariisi Filharmoonia Orkester, ERSO, Leedu Riiklik Sümfooniaorkester, Norra Raadio Orkester, Stavangeri Sümfooniaorkester, Tallinna Kammerorkester, Trondheimi Sümfooniaorkester, Pärnu Linnaorkester, RCMi nüüdismuusika ansambel, maailma suurtes kontserdisaalides, nagu Wigmore Hall, Elbphilharmonie, Berliini Kontserdimaja, Cadogan Hall, Pariisi Filharmoonia, Bridgewater Hall, Oslo kontserdimaja, Flagey kontserdisaal, Casa da Musica jt. Mari Poll on võitnud Londoni kuningliku muusikakolledži Tagore kuldmedali (mille andis isiklikult üle Tema Kuninglik Kõrgus Charles III), saavutanud esikoha CSMUNICAJA solistide konkursil (2011), III koha Vibrarte rahvusvahelisel viiuldajate konkursil Pariisis (2011), esikoha Derek Butleri nim „London Prize“ konkursil (2011). Mari on salvestanud Warner Classicule (endine EMI Classics). 2017 tuli koostöös Mihkel Polliga välja CD „Mari & Mihkel Poll – Works for Violin and Piano“ (DUX), mis pälvis Eesti Muusikaauhindade aasta kammermuusika albumi tiitli (2018). Mari esineb regulaarselt Poll-Varema-Poll trioga (ansambli esimene CD „Estonian Piano Trios“ ilmus plaadifirmas DUX, 2021; 2023 pälviti Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia). Mari Poll on õppinud Nõmme muusikakoolis (õp Leila Eespere), Tallinna muusikakeskkoolis (õp Tiiu Peäske, dots Ivi Tivik), Chethami muusikakoolis (prof Jan Repko), saanud Londoni kuninglikus muusikakolledžis bakalaureuse- ja magistrikraadi ning Artist Diploma „Junior Fellowship“ programmis (prof Jan Repko ja prof Radu Blidar), seejärel veel solisti diplomi Norra muusikaakadeemias (prof Peter Herresthal). Ta on töötanud kontsertmeistrina RO Estonia orkestris (2019–2024) ja Stavangeri sümfooniaorkestris (2015–2019), külaliskontsertmeistrina ERSOs, Norra Kammerorkestris, Stockholmi Filharmooniaorkestris, Kristiansandi Sümfooniaorkestris, Bodo Sinfoniettas ja Norrbotten NEO kaasaegse muusika ansamblis. Käesoleval ajal on ta EMTA vanemlektor.

Maksim Štšura on Eesti pianist, helilooja ja muusikateadlane. Omandanud bakalaureusekraadi Eesti muusika- ja teatriakadeemias Ivari Ilja ning magistrikraadi ja artisti diplomi Londoni kuninglikus muusikakolledžis Gordon Fergus-Thompsoni klaveriklassis, kaitses ta aastal 2020 viimases ka doktoritöö ning asus seejärel septembrist tööle EMTA kammermuusika, klaveri ja muusikaajaloo lektorina. Õpinguaastail osales ta edukalt paljudel konkurssidel, saavutades esikoha rahvusvahelisel Chopini-nimelisel noorte pianistide konkursil Narvas (2000), VII Eesti pianistide konkursil (2008) ja Suurbritannia kolledživahelisel Beethoveni konkursil (2013). Londoni aastail avanesid talle sealsed kontserdilavad. Eriti edukaks on osutunud aastal 2012 moodustatud Duo Foyle–Štšura. Võitnud 2015. aasta Salieri–Zinetti rahvusvahelise kammermuusika konkursi ja Euroopa Beethoveni klaverühingu duode konkursi, on duo jõudnud mainekatele lavadele, nagu Concertgebouw Amsterdamis ja Wigmore Hall Londonis, üles astunud Cervantino festivalil Mehhikos ning New Yorgi kammermuusika festivalil. Hooajal 2018/19 ilmusid duo debüütplaadid „The Great War Centenary” Hollandi plaadifirmalt Challenge Records ning Penderecki ja Lutosławski viiuli ja klaveri kogutud teosed Suurbritannia plaadifirmalt Delphian Records. Challenge Records tellis duolt ka Beethoveni viiulisonaatide salvestise ja hooajal 2020/2021 üllitati tsükli esimesed kaks plaati. Salvestus on pälvinud kriitika heakskiidu sellistes väljaannetes nagu BBC Music Magazine, Gramophone ja Muusika. Štšura on kontserte andnud Eestis, Soomes, Saksamaal, Prantsusmaal, Itaalias, Austrias, Hollandis, Venemaal ning paljudes Suurbritannia kontserdisaalides ning üles astunud mitmel rahvusvahelisel festivalil, nagu Deal, St. Magnus ja Brightoni festival Inglismaal, Pärnu muusikafestival, Mravinski-nimeline muusikafestival Narvas ning „Klaver”, „Virmalised” ja „Beethoven – 250” Tallinnas. Solistina on ta teinud koostööd mitme Eesti orkestritega (ERSO, RO Estonia sümfooniaorkester, EMTA sümfooniaorkester, Narva linnaorkester) ning pälvis kõrgetasemelise rahvusvahelise kontserttegevuse eest solisti ja kammermuusikuna tänavu Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia.

Mati Turi on hinnatud ja nõutud tenor nii Eestis kui ka välisteatrite lavadel. Tema repertuaari kuulub rikkalik valik ooperirolle ja oratooriumite sooloosi, samuti on ta üles astunud kammerlauljana ning olnud pikka aega Eesti Filharmoonia Kammerkoori liige. Tema repertuaar hõlmab muusikat barokist eesti nüüdisheliloojate teosteni. Mati Turi on lõpetanud H. Elleri nim. Tartu Muusikakooli (1988) koorijuhtimiserialal ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (1996) Ants Üleoja dirigeerimisklassis. Ta on täiendanud end laulu alal nii Ervin Kärveti kui ka 2005. aastast alates Jaakko Ryhäneni käe all Soomes. Aastatel 1992–2004 laulis Mati Turi Eesti Filharmoonia Kammerkooris, astudes üles aktiivselt ka solistina. Mati Turi rahvusvaheline solistikarjäär ooperilauljana hoogustus 2005. aastal Juhana rolliga Joonas Kokkoneni ooperis „Viimased kiusatused“ Tampere Ooperis (Soome). Vabakutselise lauljana on ta üles astunud lisaks veel Soome Rahvusooperis, Hollandis Enschedes resideerivas Nationale Reisoperas, Chemnitzi Teateris Saksmaal, Stuttgarti Ooperis, Rahvusooperis Estonia, Teatris Vanemuine ning teinud kaasa Inglise Opera Northi, Longborough Festival Opera ning Nargen Opera lavastustes. Kammermuusikuna on Mati Turi kauaaegseks partneriks olnud pianist Martti Raide, kellega koostöö algas 2007. aastal. Igal hooajal on duo toonud publikuni vähemalt ühe uue laulukava. Lisaks Eestile on duo esinenud USA-s, Kanadas, Venemaal ja Saksamaal. Mati Turi on pälvinud Eesti Kultuurkapitali aastapreemia (2002), Eesti Kultuurkapitali stipendiumi „Ela ja sära!“ (2007), Eesti Muusikanõukogu ja Eesti Kultuurkapitali preemia (2012), Eesti teatri muusikalavastuse aastaauhinna (2014) Tannhäuseri tegelaskuju kõrgetasemelise vokaalse teostuse eest Richard Wagneri ooperis „Tannhäuser“ (Rahvusooper Estonia) ja Georg Otsa nimelise auhinna (2018).

Peep Lassmann on üks väljapaistvamaid eesti pianiste, kes on hinnatud nii solisti kui ka ansamblipartnerina. Lassmann lõpetas 1966. aastal Tallinna Muusikakeskkooli Heljo Sepa klaveriklassis, jätkas tema juures õpinguid ka Tallinna Riiklikus Konservatooriumis, mille lõpetas 1971. aastal. Aastatel 1971–1973 täiendas ta end Moskva konservatooriumi assistentuuris Emil Gilelsi juhendamisel. Peale õpinguaastaid asus Peep Lassmann tööle Tallinna Konservatooriumi, millega ta on seotud olnud tänaseni: algul õppejõud, 1987. aastast klaverikateedri juhataja, aastatel 1992-2017 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia rektor, al 2017 aastast professor.<br><br> Peep Lassmann on esinenud solistina mitmete orkestrite ees, sealhulgas Eesti Riiklik Sümfooniaorkester ja Moskva Filharmoonia Orkester. Dirigentidest on ta koostööpartneriteks olnud Paavo Berglund, Neeme Järvi, Eri Klas, Nikolai Rabinovitš, Nikolai Aleksejev, Peeter Lilje, Arvo Volmer, Vello Pähn, Paul Mägi, Jüri Alperten, Andres Mustonen, Toomas Vavilov, Juozas Domarkas ja Imants Resnis. Ta on teinud koostööd mitmete Euroopa kammeransamblitega ja tema partneriteks on olnud tuntud muusikud maailma eri paigust (Marianne Boettcher, Aaron Rosand, Yosif Feigelson, Michel Lethiec, Lionel Lhote, David Grimal, Raphale Wallfish, Mati Palm, Jüri Gerretz jpt). Peep Lassmann on esinenud andnud meistrikursusi ning osalenud konkursside žüriis paljudes Euroopa, Ameerika ja Aasia riikides. Peep Lassmanni repertuaaris on 17 klaverikontserti, lisaks suur hulk soolo- ja kammerteoseid. Erilisel kohal repertuaaris on Olivier Messiaeni klaverimuusika olles teoste „Vingt regards sur l’Enfant Jésus” ja „Catalogue d’Oiseaux” esmaesitaja Eestis. Samuti on oluline koht tema repertuaaris Eesti muusikal. Ta on mitmegi teose esmaettekandja. Lassmann on hulgaliselt klaverimuusikat salvestanud Eesti Raadios, samuti Moskva ja Rootsi raadios. Tal on ilmunud 6 LP (Melodia), soolo CD „Eesti klaverimuusika” (Eres, 1994) Lisaks koos bassi Mati Palmiga on välja antud CD „Eesti ja itaalia laule esitab Mati Palm” (Kuldklassika, 2002) ja tema esitusi on ilmunud erinevatel kogumikplaatidel (näiteks Jaan Räätsa „24 eesti prelüüdi” op. 80 plaadil „24 Marginalien für 2 Klaviere op. 68; 24 Estnische Präludien für Klavier op. 80” (Antes, 1996)). Peep Lassmann on EV Riigivapi III klassi ja EV Valgetähe IV klassi ordeni kavaler, Eesti Raadio Aasta Muusik 1989, ta on pälvinud Eesti Kultuurkapitali Helikunsti Sihtkapitali Aastapreemia 1995 Eesti Kultuurkapitali aastapreemia 1999 ja 2008 ja 2018 a. Eesti Kultuurkapitali elutöö preemia. Aastal 2020 tunnustati Lassmanni Eesti Muusikanõukogu interpretatsioonipreemiaga kaaluka panuse eest eesti pianismi arengusse.

Robert Traksmann alustas viiulimänguga 4-aastaselt õpetaja Tiiu Peäske juhendamisel. Ta on lõpetanud Tallinna Muusikakeskkooli (2014, õpetaja Tiiu Peäske) ja omandanud Berliini Hanns Eisleri nimelises Muusikakõrgkoolis magistrikraadi (2021, prof Kolja Blacher). Meistrikursustel on ta end täiendanud Ulrike Danhoferi, Florian Dondereri, Arvo Leiburi, Jüri Gerretzi, Robert Rozeki ja Ivry Gitlise juures. Alates kevadest 2022 on Robert Tallinna Kammerorkestri liige. Vabakutselisena tegutsedes on Robert täiendanud ka mitmete teiste mainekate kollektiivide ridasid, nende hulgas Gürzenich Orchester Köln, Orchester der Karajan Akademie Berliner Philharmoniker, Eesti Festivaliorkester, Vox Clamantis, YXUS jt. Kontsertmeistrina on ta üles astunud Eesti Riiklikus Sümfooniaorkestris, Rahvusooper Estonia Sümfooniaorkestris ja ka Vanemuise Sümfooniaorkestris. Robert Traksmann on esinenud solistina mitmete orkestrite ees sealhulgas Oulu Symphony, Jyväskylä Symphony, Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, Tallinna Kammerorkester, Pärnu Linnaorkester jt. 2022 septembris soleeris ta koos vioolamängija Santa Vižinega Läti Riikliku Sümfooniaorkestri hooaja avakontserdil, dirgendiks Kristiina Poska. Aktiivse kammermuusikuna on Robertil kõige pikemaajalisem koostöö olnud ansamblis Trio ´95 koos Rasmus Andreas Raide ja Marcel Johannes Kitsega. Esinetud on Eesti tähtsamates kontserdimajades ja võidetud auhindu mitmetel festivalidel. Trio ´95 on võitnud I preemia rahvusvahelistel klaverikammermuusikakonkurssidel Soomes (Illmari Hannikaineni nimeline konkurss), Eestis (konkurss “Tallinn 2021”) ja Leedus (2012 “Pavasario Sonata”). 2020 oktoobris omistati Trio ´95-le Eesti Kultuurkapitali Helikunsti sihtkapitali aastapreemia. Alates 2021 tegutseb Robert ka keelpillikvartetis M4GNET, mille tegevust toetab Eesti Kultuurkapital 2-aastase residentuuriprogrammiga. Koos on osaletud mitmetel festivalidel, sh Pärnu Muusikafestival, festival TubIN, Tallinna Kammermuusikafestival, Haapsalu Vanamuusikafestival. Robert Traksmannile on Eesti Pillifondi poolt kasutamiseks antud Giuseppe Gagliano ja tema venna Antonio ühistööna valminud viiul (1775-1780) ning Joseph Artur Vigneroni poogen (1890).

Siluan Hirvoja alustas tšelloõpinguid 2004. aastal Nõmme Muusikakoolis õpetaja Kaia Tambi juhendamisel ning peale seda Tallinna Muusikakeskkoolis Mart Laasi tšelloklassis. 2021. aastal omandas ta magistrikraadi Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias Henry-David Varema juhendamisel. Ta on osalenud mitmetel rahvusvahelistel konkurssidel Lätis: A. Dombrovski nimelisel keelpillimängijate konkursil sai ta kahel korral II vooru diplomi ning K. Davõdovi nimelisel tšellistide konkursil Kuldigas III vooru diplomi. 2020. aastal sai Siluan Eesti Keelpillimängijate Konkursil samuti III vooru diplomi. Siluan on praegu Tallinna Kammerorkestri tšellorühma liige ning osaleb aktiivselt erinevates kammermuusika projektides. Alates 2021. aastast on Siluan keelpillikvarteti M4GNET liige.

Auli Teppo on Eesti noorema põlvkonna üks silmapaistvamaid pianiste, kes kogus tuntust populaarse telekonkursi „Klassikatähed” esimese hooaja saadetes. Ta alustas muusikaõpinguid Aruküla huvialakeskuses „Pääsulind“ ning jätkas Tallinna muusikakeskkoolis Martti Raide juhendamisel. 2017. aasta kevadel omandas ta EMTA-s bakalaureusekraadi cum laude prof Peep Lassmanni juhendamisel, praegu jätkab samas magistriõpinguid. Auli on täiendanud end Viini muusika ja kunsti eraülikoolis ning erinevatel meistrikursustel (Klaus Sticken, François Killian, Robert Rozek, David Aronson jpt). Auli Lonks on 2017. aasta EMTA sümfooniaorkestri instrumentaalsolistide konkursi võitja, pälvinud finalisti diplomi konkursil „San Dona di Piave City“ Itaalias, eripreemia väljapaistva esinemise eest VIII Eesti pianistide konkursil, I koha ning eripreemia IX vabariiklikul instrumentaalkontsertide konkursil Narvas jm. Ta on soleerinud mitmete orkestrite, sh ERSO, EMTA sümfooniaorkestri, Tallinna Kammerorkestri, Narva Linna Sümfooniaorkestri ning Läänesaarte Kammerorkestri ees, on esinenud mitmel pool maailmas, sh Austrias, Itaalias, Šveitsis, Portugalis, Poolas, Venemaal ning USA-s. Auli Lonks kuulub Eesti Interpreetide Liitu ning Eda Zahharova Muusikaagentuuri. Ta on ka aktiivne kammermuusik ning esineb sageli koos ooperilauljatega. Tallinna Filharmoonia ning Tallinna Tantsuteatri koostööprojektis “Ikoonid/Pärt”, mida viimati esitati New Yorgis, tuli tema ettekandel esitusele kogu Arvo Pärdi klaverimuusika. Auli on teist hooaega RO Estonia orkestri pianist.

Jakob Teppo (1990) alustas muusikaõpinguid Tallinna Muusikakeskkoolis klaveri erialal õpetaja Ell Saviaugu juhendamisel, alates 2005. aastast ka dots. Marko Martini juhendamisel. Tallinna Muusikakeskkooli 12. klassis oli sunnitud sõrmevigastuse tõttu vahetama eriala, lõpetades kooli 2009. aastal metsasarve erialal õpetaja Rait Eriksoni juhendamisel. 2009. – 2010. aastal õppis ta Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias metsasarve erialal prof. Kalervo Kulmala juhendamisel. 2010. – 2017. aastal õppis ta klaveri interpretatsiooni erialal Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias dots. Marko Martini, alates 2011. aasta sügisest ka prof. Ivari Ilja juhendamisel. 2017. aastal omandas ta magistrikraadi Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias. 2015.-2016. õppeaastal täiendas ta ennast Musik und Kunst Privatuniversität´s (Konservatorium Wien) Viinis professor Thomas Kreuzbergeri juhendamisel. Jakob Teppo on osalenud ja pälvinud tunnustust mitmetel konkurssidel, nii klaveri kui metsasarve erialal. 2014. aastal osales ta telekonkursil “Klassikatähed”, viimaste saavutuste seas pälvis ta poolfinaalidiplomi pääsuga finaali 17. rahvusvahelise „Osaka“ klaverikonkursi poolfinaalis 2016. aastal Viinis. Jakob Teppo on esinenud solistina ja erinevate koosseisudega Soomes, Lätis, Austrias ja Prantsusmaal. Ta on esinenud koos Pärnu Linnaorkestriga, dirigentideks Jüri Alperten ja Jaan Ots, viimati toodi 2017. aasta kevadel esiettekandele Jaan Räätsa kontsert neljale käele ja kammerorkestrile. Jakob Teppo on täiendanud end emeriitprof. Aleksandra Juozepenaite-Eesmaa, prof. Pablo Galdo, prof. Giorgos Konstantinou ja prof. Erik T. Tawaststjerna meistrikursustel. Jakob Teppo on olnud mitme eesti helilooja klaveriteoste esmaesitaja, seal hulgas Timo Steiner, Pärt Uusberg jt. Samuti salvestanud muusikat plaatidele “Klassikaraadio tuleb külla” (ERR) ning “Õekese eest” ning koostöös erinevate eesti teatritega, samuti Pärt Uusbergi muusikat mitmele eesti filmile, seal hulgas Rein Marani ja Martti Helde filmidele. Hooajal 2013/14 osales ta Eesti Draamateatris Uku Uusbergi lavastatud etenduses “Kuni inglid sekkuvad“, 2016. aasta suvel Naissaarel Nargenfestivali raames toimunud etendusel „Tüdrukud ei nuta ehk Katharina lähetamine“ ning Adamson-Ericu muuseumis toimunud etenduses „Elagu, mis põletab!“

Kai Ratassepp on õppinud Tallinna Muusikakeskkoolis ja Eesti Muusika – ja Teatriakadeemias, tema õpetajateks on olnud Ruuta Taras, Lilian Semper ja Peep Lassmann. Kai Ratassepp omandas doktorikraadi prof. Peep Lassmanni juhendamisel 2007. aastal. Kai Ratassepp on võitnud preemiaid mitmel vabariiklikul ja rahvusvahelisel pianistide konkursil. Esinenud nii solistina kui erinevates kammermuusika koosseisudes Eestis, Soomes, Rootsis, Saksamaal, Itaalias, Prantsusmaal, Inglismaal ja Venemaal. Käesoleval ajal on Kai Ratassepp õppejõud Eesti Muusika-ja Teatriakadeemias ning Tallinna Muusikakeskkoolis. Aastast 1998 mängib klaveriduos koos Mati Mikalaiga. Ansambel on pälvinud preemiaid rahvusvahelistel konkurssidel: II preemia rahvusvahelisel klaveriduode konkursil Kaunases II preemia rahvusvahelisel klaveriduode konkursil Paduas I preemia rahvusvahelisel ARD konkursil Münchenis Kontsertreisid on viinud neid Saksamaale, Itaaliasse, Prantsusmaale, Venemaale, Inglismaale, Soome ja Eestimaa erinevatesse linnadesse. Ansambel on teinud koostööd mitmete orkestritega (Kremerata Baltica, Deutsches Symphonie-Orchester, Peterburi Maria teatri orkester, ERSO, Tallinna Kammerorkester, Pärnu Linnaorkester jt.) ja esinenud paljudel mainekatel muusikafestivalidel.

Lauri Väinmaa on kõrgelt hinnatud nii pianisti, pedagoogi kui ka muusikaelu korraldajana. Tema repertuaari kuulub peaaegu kogu Beethoveni klaverilooming, ta on esitanud kontserditsüklitena helilooja 32 sonaati ja 5 klaverikontserti. Väinmaa on silmapaistev kaasaegse muusika esitaja. Tema repertuaaris on kogu Arvo Pärdi ja Alfred Schnittke ning uue Viini koolkonna klaverilooming, ta on Ligeti etüüdide ja Boulezi 2. klaverisonaadi esmaesitaja Eestis. Ta on olnud eesti heliloojate Eino Tambergi, Jaan Räätsa, Toivo Tulevi, Urmas Sisaski, Peeter Vähi ja Ülo Kriguli teoste esmaesitaja. Lauri Väinmaa on plaadistanud 4 CDd firmale Warner Brothers, kus kõlavad Tubina, Sumera ja Lemba klaverikontserdid koostöös ERSOga ning eesti heliloojate looming sooloklaverile. Ta on salvestanud nii sooloteoseid kui kammermuusikat ka teistele firmadele ning mitmetele raadiojaamadele, mille hulgas võiks esile tõsta Pärdi kogutud klaveriteoste salvestust BBCle. Väinmaa on esinenud Suurbritannias, Jaapanis, Saksamaal, Hollandis, Rootsis, Soomes ja mujal. Ta on teinud koostööd Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri, Hollandi, Läti ja Soome Raadio Sümfooniaorkestri ja teiste orkestritega. Koostööpartnerite hulgas on dirigendid Eri Klas, Arvo Volmer, Andrei Boreiko, Nikolai Aleksejev. Alates 2001. aastast mängib Lauri Väinmaa klaveriduos koos Piret Väinmaaga. Väinmaa on III Eesti pianistide konkursi ja Minski vabariikidevahelise pianistide konkursi võitja. Ta on võitnud eripreemiad Šoti rahvusvahelisel konkursil ja William Kapelli nimelisel rahvusvahelisel konkursil USAs. Ta on lõpetanud Moskva Riikliku Konservatooriumi Mihhail Pletnjovi ja Lev Vlassenko klaveriklassis ning õppinud Londoni Kuninglikus Muusikaakadeemias Christopher Eltoni ning Tallinna Riiklikus Konservatooriumis Bruno Luki juhendamisel. Väinmaa õpetab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias ning annab pidevalt meistrikursusi erinevates maades. Aastatel 2001–2010 oli ta paralleelselt klaveriosakonna juhataja Tampere Ammattikorkeakoulus Soomes. Väinmaa on rahvusvahelise pianistide festivali “Klaver” asutaja ja kunstiline juht.

Maila Laidna on lõpetanud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia magistrantuuri klaveri ja kammermuusika erialal cum laude, õpetajaks vastavalt Tanel Joamets ja prof Matti Reimann. Aastatel 2013–2014 täiendas Maila end Hispaanias Vigo Muusikakõrgkoolis. Hetkel õpib ta EMTA kammeransambli doktorantuuris (juhendajateks prof Matti Reimann, Mati Mikalai ja prof Kristel Pappel). Maila on esinenud edukalt mitmetel konkurssidel: EMTAs toimunud kammermuusika konkursil pälvis ta III koha (2011) ning Hispaanias Vigo Muusikakõrgkoolis pianistide konkursil I koha (2014). Ta on esinenud Hispaanias Santiago de Compostelas toimunud klaverifestivalil nii solisti kui kammermuusikuna ja Hispaania rahvusvahelisel festivalil „Forum Musikae“. Lisaks on ta osalenud Järvi Akadeemia ja ERSO töös. Aastast 2013 mängib Maila klaveriduos Tiiu Sisaskiga. 2015. aastal võitis duo III koha XXV Rooma rahvusvahelisel pianistide konkursil. 2019. aastal saavutas duo Maria Judina nimelisel konkursil Peterburis I koha ning kammermuusika konkursil Filadelfias II preemia. 2021. aastal pälvis klaveriduo Soomes maailma klaveriõpetajate assotsiatsiooni III rahvusvahelisel klaverikonkursil kuldmedali. 2016. aastast mängib Maila trios koos klarnetist Soo-Young Lee ja viiuldaja Miina Laanesaarega (Ensemble Auftakt). Samal aastal tegid nad Alban Bergi teose „Adagio“ (teine osa „Kammerkontserdist“) Eesti esiettekande. 2019. aastal saavutas Ensemble Auftakt Budapestis toimunud konkursil IV Danubia Talents International Competition kammeransamblite kategoorias absoluutse esikoha ning aastal 2021 III koha konkursil Krakow International Music Competition Opus 2021. koha. Kevadel 2022 saavutati absoluutne esikoht Clara Wieck Schumanni nimelisel konkursil ja finalistidiplom Hispaanias toimunud kammermuusikakomnursil 10º Concurso internacional de música de cámara “Antón García Abril”.

Pianist Mati Mikalai on eelkõige hinnatud paljude interpreetide suurepärase kammeransambli partnerina, kõige tunnustatum on klaveriduo Kai Ratassepaga. Samas on ta ka võimekas sooloesineja, seda ka nüüdismuusika vallas. Mati Mikalai lõpetas Tallinna Muusikakeskkoolis Reet Vanaselja, Lembit Orgse ja professor Bruno Luki klaveriklassis. 1995. aastal lõpetas ta Eesti Muusikaakadeemia Bruno Luki, Ivo Sillamaa ja Lauri Väinmaa juures, 2002. aastal omandas magistrikraadi Peep Lassmanni juhendamisel ning jätkas samas ka doktoriõppes. Ta on täiendanud end tunnustatud pianistide Liisa Pohjola, Jose Ribera ja Lazar Bermani meistrikursustel. Mikalai on pälvinud III preemia rahvusvahelisel pianistide konkursil Kilis Rootsis (1994) ning I preemia vabariiklikul pianistide konkursil (1994). Viimase aja kõrgemad tunnustused on saavutatud duos pianist Kai Ratassepaga. Mati Mikalai on esinenud solistina, kammermuusikuna ja orkestrite ees paljudes Eesti linnades, lisaks mitmel pool Euroopas, näiteks Soomes, Rootsis, Saksamaal, Prantsusmaal, Itaalias ja Venemaal. Muuhulgas on ta esinenud koos Gidon Kremeri ja tema noorteorkestriga Kremerata Baltica. Peale Kai Ratassepa teeb ta kammermuusikat teistegi interpreetidega, tema sagedasemad partnerid on olnud viiuldajad Olga Voronova ja Arvu Leibur, tšellist Pärt Tarvas, saksofonist Virgo Veldi, trompetist Indrek Vau, klarnetist Tarmo Pajusaar ning oboemängija Kalev Kuljus. Mati soolorepertuaaris mängib olulist rolli impressionistide muusika, samuti Ferenc Liszti ja Ludwig van Beethoveni looming. Järjest enam esitab ta eesti heliloojate klaverimuusikat – näiteks Erkki-Sven Tüüri, Ester Mägi, Eduard Tubina loodut. Mati Mikalai on salvestanud ulatuslikult nii klaveripalasid kui ka kammermuusikat koostöös teiste interpreetidega, näiteks trompetist Indrek Vauga. Alates 1997. aastast õpetab Mati Mikalai klaverit Tallinna Muusikakeskkoolis ning aastast 2000 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias kus alates 2015. aastast on osakonna juhataja.

Pianist Piret Väinmaa esineb solisti ja kammermuusikuna erinevates projektides. Ta on esinenud Ameerika Ühendriikides, Hiinas, Inglismaal, Saksamaal, Soomes, Lätis ja Eestis ning solistina erinevate orkestrite ees. Alates 2002. a. esineb Piret Väinmaa klaveriduos koos pianist Lauri Väinmaaga ning on 2002. aastal loodud Klaveriorkestri asutajaliige. Piret Väinmaa on teinud koostööd viiuldaja Sigrid Kuulmanni, sopran Kädy Plaas-Kala, tšellist Aare Tammesaluga, samuti Tallinna Klaveriduo ja puhkpillikvintetiga Estica. 2022. aastal tõid Piret Väinmaa ja Sigrid Kuulmann publiku ette kolm erinevat kava Mozarti sonaatidest klaverile ja viiulile, kontserdid toimusid kontserdisarja “Musica Sacra” raames. Piret Väinmaa on kaitsnud doktorikraadi Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias aastal 2012. Ta on Euroopa Kammermuusikaõpetajate Assotsiatsiooni juhatuse liige, Rahvusvahelise Eduard Tubina Ühingu juhatuse liige ning Eesti interpreetide Liidu liige.

Tiiu Sisask lõpetas 2005. aastal Tallinna Muusikakeskkooli Kersti Sumera klaveriklassis ning jätkas õpinguid Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias, mille bakalauresuseõppe lõpetas 2009. aastal ning magistrantuuri 2011. aastal professor Ivari Ilja käe all. Aastal 2016 omandas ta EMTAs teise magistrikraadi kammeransambli erialal professor Matti Reimanni juures ning alates 2017. aastast jätkab ta õpinguid EMTA doktorantuuris professor Mati Mikalai ja professor Kristel Pappeli juhendamisel. Lisaks on ta täiendanud end Saksamaal Karlsruhe Muusikakõrgkoolis professor Kalle Randalu juures (2007-2008) ning osalenud mitmetel meistrikursustel, juhendajateks Walter Blankenheim, Vera Gornostajeva, Gil Garburg, Arvo Pärt jt. Tiiu Sisask on edukalt osalenud mitmetel konkurssidel, ta on saavutanud koos viiuldaja Mari Targoga esimese koha Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kammermuusika konkursil (2007). Koos pianist Maila Laidnaga kolmanda koha XXV Rooma Rahvusvahelisel klaveriduode konkursil, I koha XX rahvusvahelisel Maria Judina nimelisel pianistide ja kammeransamblite konkursil Peterburis (2019), II koha kammermuusika konkursil Filadelfias Itaalias (2019), I koha Budapesti konkursil “Doonau talendid” klaveriduode kategoorias (2021) ning kuldmedal III rahvusvahelisel klaverikonkursil 3rd WPTA FINLAND. Ta on teinud koostööd lauljatega Yin Jie, Sigrid Mutso ja Anna Dõtõna ning Euroopa Kultuuripealinna Segakooriga (dirigent Veronika Portsmuth)ja segakooriga K.O.O.R (dirigent Raul Talmar). Samuti on ta esinenud soolokontsertidega Eestis, Soomes, Rootsis ja Saksamaal. Aastast 2024 mängib Tiiu koos gongimängija Tiina Karjatsega tähistaevast ja universumist inspireeritud muusika esitamisele pühendunud duos Astromusic duo. Tiiu Sisask on mitmete oma isa, helilooja Urmas Sisaski teoste esmaesitaja. Koos on nad esinenud regulaarselt Muusikatähetornis Jänedal ja astronoomiahuviliste kokkutulekutel. Tiiu Sisask on salvestanud Urmas Sisaski muusikat Klassikaraadiole koostöös trompetist Mart Kiviga. Aastal 2015 osales ta Urmas Sisaski šamanistlikul multimeediaetendusel „Universumi armastus”. Aastast 2023 korraldab Tiiu koostöös Jäneda muuseumiga Urmas Sisaskile pühendatud kontserdisarja “Kummardus tähtede taha”.

Karis Trass (metsosopran) on Eesti üks silmapaistvamaid noori lauljaid, kes on alates 2021/2022. hooajast Rahvusooper Estonia ooperisolist. Ta on pälvinud Estonia Seltsi Naan Põllu nim preemia, Eesti Rahvuskultuuri Fondi Mati Palmi nim stipendiumi, SEB publikupreemia (2022) ning Eesti Teatriliidu kristallkingakese auhinna (2024) Mélisande’i osa eest (Debussy „Pelléas ja Mélisande“).  Veel kuuluvad tema repertuaari Stephano (Gounod’ „Romeo ja Julia“), Siébel (Gounod’ „Faust“), Cherubino (Mozarti „Figaro pulm“), Laps (Raveli „Laps ja lummutised“), Valencienne (Lehári „Lõbus lesk“), Flora (Verdi „La traviata“). Karis Trass on osalenud solistina suurvormides: Bachi „Magnificat“ (RO Estonia orkestriga), Mozarti „Vesperae solennes de confessore“ (Veronika Portsmuthi Kooriakadeemiaga) ning Dvořáki „Stabat mater“ (ERSOga). Trass on ka aktiivne kammermuusik. Teda seob koostöö Sten Lassmanni, Rasmus Andreas Raide ja Jaanika Rand-Sirbiga, kellega koos on esinenud nt Kadrioru lossis, Vanemuise ja Estonia kontserdisaalis. Karis Trassi muusikaõpingud said alguse Nõmme muusikakoolis flöödierialal (õp Marika Olesk). Lauluõpingud algasid Georg Otsa nim muusikakoolis Ludmilla Dombrovska-Keisi juures, seejärel õppis ta Eesti muusika- ja teatriakadeemias Heli Veskuse juhendamisel, kus omandas 2022. aastal magistrikraadi cum laude. Samal ajal täiendas ta end Berliinis Hanns Eisleri nim muusikakõrgkoolis Anna Samuili käe all. 2025. aastal pälvis Trass Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia säravate esinemiste eest ooperi- ja kontserdilaval.

Kristin Müürsepp alustas flöödiõpinguid Võru muusikakoolis Heino Vildo juures ning jätkas Tallinna muusikakeskkoolis ja EMTAs Mihkel Peäske juhendusel. 2015–2020 õppis ta Leipzigi Felix Mendelssohn Bartholdy nim muusikakõrgkoolis prof Irmela Boßleri klassis ning 2023 lõpetas EMTAs magistrantuuri cum laude. Ta on täiendanud end Henrik Wiese, Renate Greiss-Armini, Felix Renggli, Kersten McCalli jt meistrikursustel. Kristin on töötanud ERSO flöödirühma abikontsertmeistrina, Vanemuise sümfooniaorkestri sooloflötistina ning 2017. a oli ta Euroopa Liidu Noorteorkestri (EUYO) liige. Ta on Leipzigi kaasaegse muusika ansambli Contemporary Insights e. V. asutajaliige. Kristin on pälvinud hulgaliselt auhinnalisi kohti vabariiklikel ja rahvusvahelistel konkurssidel, 2018. a saavutas ta laureaaditiitli ja eripreemia uue teose esituse eest vabariiklikul puhkpillimängijate konkursil ja oli üks telesaate “Klassikatähed” finaliste. Kristin on soleerinud Tallinna Kammerorkestri, ERSO, Pärnu Linnaorkestri, Lõuna-Eesti Kammerorkestri jt orkestrite ees. Lisaks interpreeditegevusele eri kollektiivides ja koosseisudes töötab Kristin EMTAs flöödi lektorina ning flöödiõpetajana Tartu I muusikakoolis.

Irina Zahharenkova on oma generatsiooni üks väljapaistvamaid ja omanäolisemaid pianiste, kes esineb sageli ka ajaloolistel klahvpillidel – klavessiinil ja haamerklaveril.  Ta on võitnud peapreemiad mitmetelt rahvusvahelistelt konkurssidelt, nagu Johann Sebastian Bachi konkurss Leipzigis (2006), Alessandro Casagrande konkurss Itaalias (2006), George Enescu konkurss Rumeenias (2005), Prémio Jaéni konkurss Hispaanias (2004). Eestis äratas ta suurt tähelepanu VI Eesti pianistide konkursil (2002), pälvides diplomi, ERSO preemia ja publiku tulise poolehoiu.  Irina Zahharenkova on õppinud klaverit EMTAs prof Lilian Semperi ning Sibeliuse Akadeemias prof Hui-Ying Liu-Tawaststjerna juures. Ta on esinenud festivalidel Itaalias, Saksamaal, Soomes, Norras ja Eestis ning olnud solist ERSO, Tallinna Kammerorkestri, Helsingi Linnaorkestri, Iisraeli Filharmoonikute, Orchestre de la Suisse Romande’i, Orchestre National de Lorraine’i jmt ees. Tähelepanu on äratanud ka tema plaadistused; eriti positiivseid hinnanguid on saanud Scarlatti sonaatide CD (2012, Moskva firma Classical Records).

Dirigent ja laulja Endrik Üksvärav on lõpetanud EMTA kooridirigeerimise erialal Olev Oja dirigeerimisklassis (2004) ning omandanud magistrikraadi Hirvo Surva käe all (2011). Lisaks on ta õppinud trompetit Aavo Otsa ja metsasarve prof Kalervo Kulmala juures. 2012. aastal alustas Endrik Üksvärav lauluõpinguid vanamuusika osakonnnas Haagi kuninglikus konservatooriumis (õpetajateks Peter Kooij, Michael Chance, Jill Feldmann ja Maria Acda-Maas). Dirigendina on ta osalenud Neeme Järvi, Paavo Järvi, Jorma Panula, Eri Klasi, Anders Eby ja Ervin Ortneri meistriklassides ning lauljana mitmel korral tunnustatud barokilaulja Peter Kooij (Holland) juhendatud Bachi laulmise meistrikursustel. Endrik Üksvärav on juhatanud puhkpilliorkestreid, kammerorkestreid (sh Klaaspärlimäng Sinfonietta) ja kammerkoore. 2010. aastal asutas ta kammerkoori Collegium Musicale, mis on kolmel korral pälvinud Eesti Kooriühingu aasta koori tiitli (2011, 2014, 2017). Ooperidebüüdi tegi ta 2011. aastal Arsetese rolliga Mederi ooperis „Kindlameelne Argenia“ (dirigent Toomas Siitan). Ta on laulnud peaosa (Bernhard Schmidt) Dominy Clementsi ooperis „Valgustatud pimedusejünger“ (Tõnu Kaljuste, 2013), soleerinud Händeli oratooriumis „Messias“ (Anssi Mattila, Soome, 2013), Berliozi reekviemis (ERSO, Tõnu Kaljuste, 2015), Arvo Pärdi ja Robert Wilsoni suurprojektis „Aadama passioon. Miserere“ (2015), toonud koos pianist Peep Lassmanni ja metsasarvemängija Kalervo Kulmalaga Eesti esiettekandele Roxanna Panufniku kammerteose „Generation of Love“ (2014), solistina üles astunud ühel maailma suurimal – Utrechti vanamuusikafestivalil Hollandis (2014), samuti Nargenfestivalil ja Tallinna rahvusvahelisel Bachi festivalil (2016). Lauljana on ta teinud koostööd vee selliste dirigentidega nagu Daniel Reuss, Paul Hillier, Jos van Veldhoven, Peter Dijkstre, Peter van Heyghen, Simon Carrington, Hidemi Suzuki. 2012. aastal oli Endrik Üksvärav Pühalepa muusikafestivali üks algatajaid ning tegutseb selle kunstilise juhina tänaseni. Ta on pälvinud Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapitali preemia tulemusliku solisti- ja dirigenditegevuse ning Pühalepa muusikafestivali algatamise eest (2012), Eesti Kooriühingu aasta noore dirigendi tiitli (2011), Eesti Kultuuriministeeriumi noore kultuuritegelase stipendiumi ning Haapsalu Püha Johannese koguduse teeneteristi (2021).

Mariia-Sofiia Dyka sündis Ukrainas Odessas muusikute peres ja õppis seal prof Stoljarski-nimelises erimuusikakoolis. Ta on osalenud meistriklassides, mida on juhendanud Zoya Nevgodovskaya, Alexander Vinnitsky, Zakhar Bron, Gernot Winischhofer, Michael Vaiman, Evan Rothstein ja Boris Brovtsyn. Solistina on ta esinenud Odessa Filharmoonia Kammerorkestriga (2012, 2014, 2015, 2018, 2019) ning festivalil „Odessa kuldsed viiulid“ (2019), mänginud Euroopa Noorteorkestris (Itaalia) ja Ukraina Noorte Sümfooniaorkestris. Alates 2022. aastast õpib ta EMTAs prof Arvo Leiburi juhendamisel, alates 2024 magistrantuuris. 2023. aastal sooritas ta edukalt konkursi ERSO asendusmängija kohale, samuti on ta regulaarselt asendusmängija Vanemuise Sümfooniaorkestris.