musicians

Age Juurikas is born on November 27, 1979 in Tallinn. She is a member of the Association of Estonian Professional Musicians since 2004 and of the International Eduard Tubin Society since 2001.

In 1986, Age Juurikas started her music studies at Tallinn Music High School in the piano class of Merike Brüger and Toivo Nahkur which she graduated from in 1998. She continued her studies at the Estonian Academy of Music with Peep Lassmann and Toivo Nahkur, receiving Bachelor’s degree in 2004. In 2004–2007, she studied at the Moscow Conservatoire in the class of Vera Gornostayeva and her assistants Sergei Glavatski, Maksim Filippov and Darja Petrova where she obtained Master’s degree in 2007. In 2008, Juurikas started her PhD studies at the Estonian Academy of Music and Theatre. To improve her skills, Age Juurikas was an exchange student at Sibelius Academy in 2000/2001 with Matti Raekallio and Liisa Pohjola and in 2002/2003, at the University of Music Karlsruhe with Kalle Randalu. Age Juurikas has repeatedly participated in the master courses of Viktor Meržanov and Nina Serjogina.

Since 2007, Age Juurikas works as a lecturer at the piano department of the Estonian Academy of Music and Theatre.

Age Juurikas has gained recognition at several competitions: third prize at the contest of interpreters of the Baltic States “Alternative ‘97” in Riga, in 1998, first prize and three special-prizes at the Vainiunas International Piano Competition in Lithuania, main prize and two special prizes at the contest festival “Con Brio ‘98” in Tallinn. She also won forth prize and a special prize at the international piano competition “Arthur Rubinstein in memoriam” in Bydgoszcz and in 2002, first prize at the national piano competition in Tallinn.

Juurikas has held recitals and performed as a chamber musician in Estonia, Norway, Latvia, Lithuania, Russia, Finland, Denmark, Germany, France, Poland, Ukraine and U.S. Juurikas has performed with the Estonian National Symphony Orchestra, Latvian National Symphony Orchestra and the National Academic Symphony Orchestra of Ukraine. She has given concerts at several international music festivals, including The Piano in Tallinn, Eduard Tubin and his time, Glasperlenspiel Music Festival in Estonia and Upbeat/Nordic Talents in Norway. Since 2003, Juurikas plays in a duo with pianist Mihkel Mattisen. Age Juurikas’s favorite authors are Sergei Rachmaninov, Sergei Prokofiev and other Russian composers. Her repertoire also includes works by Estonian authors like Eduard Tubin.

In 2003 Age Juurikas won the first Neeme Järvi Young Musician Award.

Arete Kerge on lõpetanud klassikalise laulu erialal Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia bakalaureuseõppe dots. Nadia Kuremi lauluklassis ning maksimumhindega magistriõppe Roomas Santa Cecilia konservatooriumis maestra Rebecca Bergi juhendamisel. Arete on pälvinud 2010. aastal Napolis toimunud Santa Chiara võistlusel esikoha vaimuliku klassikalise muusika kategoorias, võites preemia “Chori Praefecti“. Samuti on ta saavutanud kolmanda koha preemia 2011. aastal Spoletos toimunud rahvusvahelisel ooperilauljate võistlusel. 2011. aasta sügisel auhinnati teda Santa Cecilia konservatooriumi poolt parimale lauljale jagatava preemiaga “Premio Via Vittoria”. 2014. aastal võitis ta Pariisis toimunud rahvusvahelisel Flame muusikakonkursil klassikalise laulu kategoorias esikoha. Aastal 2015 valis Richard Wagneri Ühing ta aasta stipendiaadiks. Eestis on talle omistatud 2010. aastal Marje ja Kuldar Sinki nimeline preemia “Noor laulja“. Ta on esinenud solistina Eestis, Soomes, Rootsis, Norras, Venemaal, Poolas, Itaalias, Prantsusmaal, Hollandis, Iirimaal, Kreekas, Šveitsis, USA-s, Kanadas, Barbadosel. Arete Kerge on laulnud Zürihi Tonhalles, Berliini Konzerthausis ja New Yorgi Lincoln Centeris. Arete Kerge on soleerinud Berliini Konzerthaus Orkestri, Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri, Tallinna Kammerorkestri, L’Orchestra Euro-Adriatica, Joensuu Sümfooniaorkestri, Järvi Akadeemia Sinfonietta, Eesti Sinfonietta, Vanemuise Sümfooniaorkestri, Corelli Barokkorkestri, Peterburi N.Rimski-Korsakovi nim. Muusikakolledži Sümfooniaorkestri ees. Ta on osalenud Gabriela Tucci ja Renato Brusoni meistrikursustel ning teinud koostööd dirigentide ja pianistidega Tõnu Kaljuste, Kaspars Putninš, Olari Elts, Carlo Palleschi, Darrell Ang, Andreas Kowalewitz, Frédérick Haas, Rupert Dussmann, Enza Ferrari, Marco Forgione, Jurjen Hempel, Hilary Griffiths, Aleksei Vassiljev, Mihkel Poll, Piia Paemurru, Martin Sildos, François Gassion. 2013. aasta suvel täiendas end Pesaros toimunud Rossini akadeemias maestro Alberto Zedda juhendamisel. Arete Kerge rollide hulka kuuluvad: Governess (Britten „The Turn of the Screw“); Angelica, Genovieffa (Puccini „Suor Angelica“); Tirsi (G. F. Händel „Cor fedele in vano speri“); Fanny (G. Rossini „La cambiale di matrimonio“); Madama Vezzosa (pearoll Vincenzo Legrenzio Ciampi ooperis „La Favola dei Tre Gobbi“); Lisetta (pearoll Leonardo Leo ooperis „La Zingaretta“); Kate Pinkerton (Puccini „Madama Butterfly“); Rosina (Mozart „La Finta Semplice“); Nella (Puccini „Gianni Schicchi“) ja Sandrina (Mozart „La Fina Giardiniera“). Ta on laulnud Teatro Lirico Sperimentale di Spoleto teatris, Guardiagrele Ooperifestivalil, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ooperistuudio etendustes, samuti Rahvusooper Estonia lasteetenduses „Imelaps“. Suurvormidest kuuluvad tema repertuaari G. F. Händel “La Resurrezione“ (Maria Maddalena); J.S. Bach „Johannese passioon“ BWV 245; „Magnificat“ BWV 243; „Kohvikantaat“ BWV 211; kantaat „Ach Gott, wie manches Herzeleid“ BWV 58; A. Vivaldi „Gloria“ ja „Magnificat“; W.A.Mozart vReekviem“ KV626, „Exultate, jubilate“ KV165, „Vesperae solennes de confessore“,„Missa brevis in G“ KV 140; F. Mendelssohn „A Midsummer Night’s Dream“, „Magnificat“; G. Fauré „Reekviem“; M. Charpentier „Te Deum“, „Messe de Minuit“; G. B. Pergolesi „Stabat Mater“; R. Tobias „Joonase lähetamine“; M. Sinki kantaat „Pärast kolgatat“; J. R. Kangur „Magnificat“; H. Lepnurme kantaat „Lunastus Kristuses“; H. Tobias-Duesberg „Reekviem“; Urmas Sisask „Missa nr.1“. Lisaks on ta laulnud koos maailmakuulsa baritoni Renato Brusoniga tähistamaks 50 aasta möödumist maestro lavakarjääri algusest.

Brita Reinmann lõpetas 2013. aastal Heino Elleri Muusikakooli klassikaliste löökpillide erialal õpetaja Raivo Rebase juhendamisel, sealt edasi jätkus haridustee Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias dotsent Rein Roosi löökpilliklassis. Alates 2014. aasta sügisest õppis ta Aarhusi Kuninglikus Muusikaakadeemias (Taani), kus omandas 2017. aastal klassikaliste löökpillide erialal bakalaureuse kraadi Henrik Knarborg Larseni juhendamisel. Brita on osalenud J. Bridgeri (Rootsi), G. Zuberi (USA), D. Bergi (Rootsi), R. Waringi (USA/Norra), P. Jenseni (Taani), M. Rousi (Soome), jt meistrikursustel ning on end täiendanud Elizabeth Notti (Venezuela) raamtrummi kursusel ja arendanud end flamenko valdkonnas cajonil Zsolt Bánhalmi (Ungari) käe all. Brita on osalenud vabakutselisena mitmete orkestrite ja ansamblite töös, sealhulgas Läänemere Filharmoonikud, Aarhusi Sümfooniaorkester, Faces Ensemble, Tallinna Uue Muusika Ansambel, Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, Vanemuise Sümfooniaorkester jt. Lisaks on ta solistina esinenud Elleri Sümfonieti ja Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri ees. Brita on alates 2018. aastast töötanud löökpilliõpetajana Räpina Muusikakoolis, aastatel 2019–2021 ka Põltsamaa Muusikakoolis. 2021. aasta sügisel alustas Brita Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias magistriõpinguid klassikaliste löökpillide erialal, kus tema juhendajateks on Vambola Krigul ja Heigo Rosin.

Keelpillikvartett FourEst astus esmakordselt üles 2019. aasta suvel Leigo Järvemuusika Festivali raames, kui Leigo järvede, metsade ning looduse keskel esitati Tõnu Kõrvitsa ja Terry Riley loomingut. Esimesest ülesastumisest sai lisaks koosmängu jätkamisele inspiratsiooni ka edasine repertuaarivalik – suur rõhk kvarteti repertuaaris on eesti heliloojate loomingul ning 20. sajandil loodud keelpillikvarteti muusikal. 2021. aasta lõpus nägi ilmavalgust keelpillikvartett FourEsti ja Rasmus Puuri CD-plaat „Constellations“, kus kõlab helilooja looming keelpillikvartetile. 2022. aasta mais toimusid Tõnu Kõrvitsa autorikontserdid, kus kõlas esmaettekandes FourEsti poolt tellitud Kõrvitsa „Point Nemo“ keelpillikvartetile.

Kvartetti kuuluvad Linda-Anette verte, Egert Leinsaar, Sandra Klimaitė ning Theodor Sink.

Hans Christian Aavik (1998) on üks väljapaistvamaid Eesti viiuldajaid, kes on oma mitmekülgse stiili ning selgelt eristatava kõlaga silma paistnud nii Eestis kui ka mitmel pool Euroopas. Ta on Carl Nielseni nimelise rahvusvahelise konkursi (Carl Nielsen International Competition 2022) 1. preemia laureaat. Lisaks kahele eripreemiale (parim kohustuslik pala – Jesper Koch Maze; Odense Sümfooniaorkestri eripreemia) sõlmiti temaga leping Nordic Artist Management’i ning Orchid Classicu poolt ning järgnevatel hooaegadel on ta tihe külaline parimate Skandinaavia orkestrite ees. Hans Christian pälvis 2022. aastal Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia laureaadi tiitli ning Saksamaa ühe tippfestivali, Usedomi Muusikafestivali prestiižika muusikapreemia. Sündinud Tallinnas, alustas ta viiuliõpinguid 5-aastaselt Tabasalu Muusikakoolis Piret Kreegi juures. 2011. aastast jätkas ta õpinguid Tallinna Muusikakeskkoolis Kaido Välja juhendamisel. Aastast 2017 õppis ta Saksamaal Frankfurdis (Hochschule für Musik und Darstellende Kunst Franfurt am Main) prof. Erik Schumanni viiuliklassis ning kammermuusikat prof. Angelika Merkle juures. 2021. aastal õppis ta ka täiendavalt Viinis (Musik und Kunst Privatuniversität der Stadt Wien) maestro Julian Rachlini ning prof. Evgeni Sinaiski juures. Alates 2022. aastast õpib Hans Christian Aavik Euroopa ühes mainekamas Kronbergi nimelises Akadeemias (Kronberg Academy). Aastal 2021 andis Hans Christian välja oma debüütplaadi “AETERNUS” koos pianist Karolina Aavikuga. Solistina on Hans Christian esinenud nii Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri, Stuttgarti Kammerorkestri, Kopenhaageni Filharmoonikute, Odense Sümfooniaorkestri, Tallinna Kammerorkestri, Jyväskylä Sümfooniaorkestri ning paljude teiste orkestrite ees ning teinud koostööd dirigentidega nagu Ville Matvejeff, Nikolaj Szeps-Znaider, Risto Joost, Daniela Musca, Arvo Volmer, Olari Elts, Kaspar Mänd, Edoardo Narbona, Mikk Murdvee, Henri Christofer Aavik, Jüri Alperten, Lauri Sirp. Hans Christian Aavik mängib hetkel Eesti Pillifondi ning perekond Sapožnini lahkel loal Giovanni Paolo Maggini viiulil (valmistatud ca 1610 Brescias, Itaalias) ning Victor Fétique poognal (valmistatud ca 1930, Prantsusmaal). Alates 2022. aastast on Hans Christian Aavik Villa Musica Rheinland-Pfalz’i stipendiaat. Alates 2021. aastast on Hans Christian Aavik Deutschlandstipendium’i stipendiaat. Alates 2019. aastast toetab Hans Christian Aavikut Yehudi Menuhin Live Music Now Frankfurt am Main ühing.

Heigo Rosin (1989) on Eesti esimene löökpillimängija, kes on spetsialiseerunud soolo- ja kammermuusikale. Ta on esinenud Euroopa ja Ameerika kuulsates kontserdisaalides – Carnegie Hall (New York), Tonhalle (Zürich), Gewandhaus (Leipzig), astudes üles nii soolokavadega kui ka solistina mainekate orkestrite ees. 2015. aastal valiti Rosin !Orpheum Foundation” solistide stipendiaadiks Šveitsis ning samal aastal ka World Percussion Group”i kontsertmeistriks, millega kaasnes 5 nädala pikkune tuur Ameerika Ühendriikides. Alates 2016. aastast on ta Malletech”i löökpillide ja Sabian taldrikute ametlik artist. Löökpillisolistina on Rosin korduvalt üles astunud nimekate orkestritega nagu MDR Leipzig Symphony Orchestra, Riga Sinfonietta, Kiev Soloists, Kymi Sinfonietta, Klaipeda Chamber Orchestra, Belarusian State Symphony Orchestra, Baltic Sea Philharmonic ning loomulikult ka Eesti orkestriparemikuga: Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, Tallinna Kammerorkester ning Vanemuise Sümfooniaorkester. Heigo Rosin alustas muusikaõpinguid Põltsamaa muusikakoolis 4-aastaselt klaveri erialal. Klassikaliste löökpillide erialal omab ta kahte bakalaureuse- ja magistrikraadi (Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Flaami Kuninglik Konservatoorium) ning solistidiplomit Aarhusi Kuninglikust Muusikaakadeemiast. Hetkel õpib Rosin doktoriõppes Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias. 2017. aastast on ta löökpillide õpetaja Tartus Heino Elleri Muusikakoolis. Rosin on edukalt osalenud mitmetel konkursitel, neist suuremad: Rising Stars Grand Prix 2017 Berliinis II Preemia, DeLinkprijs tänapäevamuusika konkurss 2013 I Preemia (Holland), Yamaha Scholarship Competition 2013 for Percussion I Preemia, Klassikatähed 2013 II Preemia. Üle kümne aasta karate treenimist on Heigo Rosinale andnud idee kombineerida võitluskunsti liikumised löökpillimängu liikumistega, mis on andnud talle unikaalse mängutehnika, mida on lisaks kuulamisele ka atraktiivne vaadata.

Heili Rosin-Leivategija on sündinud Põltsamaal. Muusikaõpinguid alustas ta 4-aastaselt Põltsamaa muusikakoolis Õie Aruoja klaveriklassis. Flöödiõpinguid algasid 11-aastaselt samuti Põltsamaa muusikakoolis (õp. Maria Mänd) ning jätkusid 2008. aastast Tallinna Muusikakeskkoolis Mihkel Peäske käe all. Hilisemad õpingud viisid teda Freiburgi Muusikakõrgkkooli (prof. Felix Renggli), Amsterdami Konservatooriumisse (Kersten McCall, Vincent Cortvrint) ning viimaks Zürichi Kõrgemasse Muusikakooli (prof. Maria Goldschmidt-Pahn, Sabine Poyemorel, Pamela Stahel), kus omandas 2018. aastal magistrikraadi cum laude. Heili on osalenud paljudel meistrikursustel ja festivalidel üle kogu maailma, juhendajateks, prof. Renate Greiss-Armin, prof. Peter-Lukas Graf, Felix Renggli, Kersten McCall, Pirmin Grehl, Andrea Lieberknecht, Kristian Streenstup jt. Aastast 2017 on Heili aktiivselt osa võtnud pikolo-festivalist Grados, Itaalias, kus on sellel instrumendil täiendanud end Jennifer Gunn’i (Chicago Sümfooniaorkestrer), Nicola Mazzanti, Sarah Jacksoni (Los Angelese Sümfooniaorkester) juures ning andnud hulganisti soolokontserte. Hooajal 2011/2012, kõigest 19-aastasena, oli Heili Rahvusooper Estonia flöödirühma kontsertmeister, hooajal 2010/2011 ning 2012/2013 Eesti Riikliku Sümfooniaorkesti flöödirühma mängija. Alates 2012. aastast on ta aktiivselt kaasa teinud Eesti Festivaliorkestri, Gstaadi Festivaliorkestri (Šveits), Norra kammerorkestris 1B1 ning 2015. aastal loodud Baltic Sea Philharmonicu koosseisudes. 2018. aastal võitis Heili oma esimese töökoha soolopikkolo kohale Põhja-Hollandi Sümfooniaorkestris, momendil naudib Heili vabakutselise muusikuna tööd Saksamaa tipporkestrites: Gürzenichi sümfooniaorkestris (Köln), Stuttgarti Raadioorkestris (SWR Symphonieorchester), Chemnitzi Teatriorkestris jne. Heili on pälvinud preemiaid mitmetel konkursitel: I koht ja eripreemia parima Hatsaturiani kontserdi esituse eest Armeenias (2011), I koht Severino Gazzelloni nimelisel konkursil pikolo kategoorias (Itaalia, 2017), I koht National Flute Association “Piccolo Artist Competition” (USA, 2018). Samuti võitis Heili XI Eesti Noorte interpreetide konkurssfestivali “Con Brio” pälvides ka Klassikaraadio, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ning Eesti Interpreetide Liidu auhinna. 2012. aastal võitis ta Vabariikliku Puhkpillimängijate konkursi flöötide arvestuses. Alates 2020. aasta sügisest on Heili Heino Elleri nimelise muusikakooli puhkpilliosakonna flöödi õppejõud, samuti on ta iga-aastane külalisõppejõud Eesti Flöödiühingu suvelaagrites Rõuges.

Henry-David Varema lõpetas Tallinna Muusikakeskkooli 1987. aastal Laine Leichteri ning Tallinna Konservatooriumi 1992. aastal Peeter Paemurru juhendamisel. Seejärel täiendas ta end Müncheni Kõrgemas Muusikakoolis Walther Nothasi tšelloklassis ning Berliini Kunstide Ülikoolis, kus tema juhendajaks oli professor Wolfgang Boettcher. 2005. aastal lõpetas ta Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia doktoriõppe. Henry-David annab regulaarselt kontserte erinevate eesti interpreetidega. Tema ansamblipartnerite hulka kuuluvad Ivari Ilja, Mihkel Poll, Sten Lassmann, Hanna Heinmaa, Age Juurikas, Ralf Taal, Andrus Haav, Anna-Liisa Bezrodny, Mikk Murdvee, Triin Ruubel, Mari Poll, Johanna Vahermägi, Mati Lukk, Toomas Vavilov jt. Varasemalt on Henry-David mänginud Tallinna Keelpillikvartetis, mis aktiivse kontserttegevuse kõrval on salvestanud muusikat Eesti Raadiole ja heliplaatidele (sh „Eesti heliloojate keelpillikvartette“, 2004). Eesti muusikat on Henry-David salvestanud ka firmadele Antes ja Warner Classics. 2001. aastal tõi ta esiettekandele Eino Tambergi tšellokontserdi, mille ta salvestas 2016. aasta juunis koos Vanemuise Sümfooniaorkestriga Paul Mägi juhatusel. Kammermuusikuna on Henry-David kuulunud ka välismaiste kollektiivide koosseisu. Ta oli Berliinis resideerunud keelpillikvarteti Petersen Quartett liige (2003–2009), kellega koos ta esines paljudes Euroopa riikides (sh kontserdipaikades nagu Londoni Wigmore Hall, Berliini Filharmoonia, Müncheni Herkules-saal), USA-s (New Yorgi Carnegie Hall) ja Austraalias. Kvartett on salvestanud 9 CD-d, millest 2006. aastal salvestatud plaat koos sopran Christine Schäfferiga pälvis Saksamaal ECHO Klassik auhinna (2007). Samuti on Henry-David osalenud Frankfurdi uue muusika ansambli Ensemble Moderni töös. Henry-David on töötanud tšellorühma külaliskontsertmeistrina Northern Sinfonia kammerorkestris Suurbritannias, Carl Philipp Emanuel Bachi kammerorkestris ja Müncheni Kammerorkesteris Saksamaal ning Auckland Philharmonia sümfooniaorkestris Uus-Meremaal. 2014. aastal töötas ta ühe hooaja Austraalias Sydney Sümfooniaorkestri tšellorühma abikontsertmeistrina. Alates 1995. aastast on ta olnud Rahvusooper Estonia orkestri tšellorühma kontsertmeister ning 2001. aastast on ta tegev Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia tšello- ja kvartetiõppejõuna (aastast 2016 professorina). Lisaks pedagoogitööle EMTA-s on ta läbi viinud ka mitmeid meistrikursuseid tšello ja kammermuusika alal, sh muusikaülikoolides ja festivalidel Euroopas, USA-s, Kanadas ja Austraalias ning võtnud osa erinevate konkursside žüriide tööst. Käeoleval õppeaastal täidab ta EMTA arendusprorektori kohustusi.

Ingely Laiv-Järvi (1993) alustas oboeõpinguid 11aastaselt Rakvere Kaurikoolis (õp. Edvin Lips) ning jätkas 2006. aastast Tallinna Muusikakeskkoolis Tulike Looritsa ja Aleksander Hännikäineni käe all. Aastal 2018 lõpetas Ingely Saksamaal Karlsruhe Kõrgemas Muusikakoolis prof. Thomas Indermühle oboeklassis bakalaureuse õppe. Ingely on pälvinud preemiaid mitmetel konkurssidel: I koht ja kaks eripreemiat Eesti interpreetide konkursil puhkpillidele (2018), II koht telekonkursil „Klassikatähed“ (2018), laureaadikoht kammermuusikakonkursil „In corpore“ (2015), III koht Vabariiklikul Puhk- ja Löökpillimängijate konkursil (2012), I koht Eduard Mednis´i nimelisel konkursil Lätis (2011). Ingely on osalenud mitmete orkestrite töös nii Eestis kui mujal (Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, Tallinna Kammerorkester, Württembergische Philarmonie Reutlingen, Staatstheater Karlsruhe, Karlsruhe Kammerorkester, Eesti Festivali Orkester, JSB Ansambel Stuttgartis, Absolute Ensemble, Baltic Sea Philarmonic, Ensemble Voces Musicales). Hetkel töötab Ingely Rahvusooper Estonia oboerühma kontsertmeistrina. Ingely on soleerinud Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri, Tallinna Kammerorkestri, Virumaa Kammerorkestri ja Pärnu Linnaorkestri ees. Samuti on ta aktiivne kammermuusikuna. Ingely Laiv-Järvi on täiendanud end Christoph Hartmanni, Jaques Tysi, Philippe Tondre, Christian Schmitti, Kalev Kuljuse, Eduard Brunneri, Nick Deutschi, Gregor Witti ja Dudu Carmeli meistrikursustel.

Pianist Ivari Ilja debüteeris klaveriõhtuga Estonia kontserdisaalis 1979. aastal. Ta on andnud soolokontserte Eestis, Prantsusmaal, Suurbritannias, Hiinas, Lätis, Leedus, Venemaal, Soomes, Rootsis jm. Ta on osalenud solistina Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri ringreisidel, esinenud koos Vanemuise Sümfooniaorkestri, Moskva Riikliku Sümfooniaorkestri, Vaasa, Oulu, Kotka ja Uppsala linnaorkestrite, samuti Põhjamaade Sümfooniaorkestri, Peterburi Filharmoonia Akadeemiline Sümfooniaorkestri ja paljude teistega. Ivari Ilja on koostööd teinud mitmete dirigentidega nagu Arvo Volmer, Vello Pähn, Veronika Dudarova, Eri Klas, Paul Mägi, Theodore Kuchar, Olari Elts, Jüri Alperten, Stephen Gunzenhauser, Peeter Lilje, Hannu Norjanen, Roman Matsov, Leo Krämer, Urs Schneider jt. Ivari Ilja repertuaari kuulub peamiselt romantilise ajastu muusika, eelkõige Chopini, Brahmsi ja Schumanni, aga ka Mozarti, Prokofjevi ja Britteni klaveriteosed. Eesti muusikast on Ivari Ilja enim esitanud Eduard Tubina ja Tõnu Kõrvitsa loomingut. Eduka ja kõrgelt hinnatud ansamblistina on Ivari Ilja olnud aastakümnete vältel lavapartneriks maailmakuulsatele lauljatele nagu Irina Arhipova, Dmitri Hvorostovski, Maria Guleghina jt. Ivari Ilja on onud ka paljude mainekate rahvusvaheliste konkursside žüriiliige nagu The Helsinki International Maj Lind Piano Competition, The Scottish International Piano Competition Glasgow jpt. Ivari Ilja on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia klaveriprofessor, mitmed tema õpilased on saavutanud väärikaid auhinnalisi kohti rahvusvahelistel pianistide konkurssidel ning on omandanud kindla koha nii Eesti kui ka rahvusvahelises kontserdielus. 2001. aastal tunnustati Ivari Iljat Eesti Vabariigi kultuuripreemiaga ning 2006. aastal Eesti Muusikanõukogu interpreedi aastapreemiaga. 2013. aastast on Ivari Ilja Eesti Interpreetide Liidu juhatuse liige. Alates 2017. aastast Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia rektor. Samuti on Ilja Eesti Muusikanõukogu president.

Johanna Vahermägi alustas oma muusikaõpinguid 6-aastaselt Tallinna Muusikakeskkoolis õpetaja Tiiu Peäske viiuliklassis. 2000. aastal hakkas ta õppima vioolat ning lõpetas Tallinna Muusikakeskooli 2007. aastal kiitusega. Tema õpingud jätkusid Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias õp. Viljar Kuuse klassis ning Centro Internacional de Excelenica de Cuerda instituudis Hispaanias. Bakalaureusekraadi omandas Johanna Hispaanias Aragoni Kõrgemas Muusikakonservatooriumis prof. Avri Levitani klassis ning magistrikraadi kammermuusika eriprogrammis Jeruusalemma Muusika- ja Tantsuakadeemias prof. Roi Shiloahi ja prof. Zvi Plesseri õpilasena. Johanna on osalenud Tabea Zimmermanni, Amihai Groszi, Gilad Karni, Nicolas Chumachenko, Beatrice Muthelet, Haim Taubi jpt meistriklassides ning on esimese koha laureaat rahvusvahelisel solistide konkursil “3. Concurso Internacional de Solistas Illa de Menorca FIDAH” (2011) ning David Gritsi nimelisel keelpillikonkursil Jeruusalemmas (2015). Johannat on kutsutud esinema mitmetele festivalidele, sealhulgas Berliini Muusikafestival, Festival della Valle d’Itria (Itaalia), “Voice of Music” kammermuusikafestival (Iisrael) jpt ning ta on esitanud kammermuusikat interpreetidega nagu Guy Braunstein, Amihai Grosz, Nicolas Chumachenko, Avri Levitan, Roi Shiloah, Alexander Pavlovsky, Zvi Plesser, Ohad Ben Ari, Harri Traksmann, Triin Ruubel, Henry-David Varema, Ivari Ilja, Sigrid Kuulmann, Marko Martin, Riivo Kallasmaa, Leho Karin jpt. Johanna on soleerinud ERSO, European Youth Chamber Orchestra jt orkestrite ees Iisraelis, Itaalias, Soomes ja Eestis. Lisaks on ta andnud kontserte Saksamaal ja Hispaanias ning salvestanud CD RadioBremeni jaoks rahvusvahelise kaasaegse muusika ansambliga “Ensemble Plural” (dir. Fabian Panisello) ning teinud vabakutselise muusikuna koostööd Tallinna Kammerorkestri, ERSO, Vox Clamantise jpt koosseisudega. Johanna on töötanud Barcelona Liceu Ooperiteatris ja Jeruusalemma Sümfooniaorkestris ning käesoleval ajal töötab aktiivse vabakutselise muusikuna Eestis ja välismaal ning vioola- ja kammermuusikapedagoogina Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias. Johanna mängib 1650ndast aastast pärineval inglise meistri Thomas Urquharti vioolal, mille on tema kasutusse andnud Eesti Pillifond.

Kadri-Ann Sumera on mitmekülgne pianist, kes on ühtviisi tegev nii solisti, kammermuusiku kui ka lauljate kontsertmeistrina ning kelle repertuaar hõlmab teoseid barokist tänapäeva uusima muusikani. Sumera on õppinud Tallinna Muusikakeskkoolis (õp. Merike Bürger, Ülle Sisa, Maigi Pakri), Eesti Muusikaakadeemias (prof. Peep Lassmann) ning Kölni Muusikakõrgkoolis (prof. Arbo Valdma), kust sai novembris 2004 magistridiplomi (Konzertexamen). Oli aastal 2004/2005 Ensemble Modern`i stipendiaat Frankfurdis. Sumera on esinenud mitmetel festivalidel nii kodu- kui välismaal ning saavutanud tunnustust vaba-riiklikel ja rahvusvahelistel konkurssidel. Ta on teinud lindistusi Eesti Raadiole, ETVle ning Antes Editionile ning on andnud välja Lepo Sumera klaverimuusika plaadi, mis Eesti Muusikaauhindadel 2015 pälvis esikoha heliloomingu plaatide kategoorias. Hetkel on töös Mart Saare kogu soololaulupärandi salvestamine, millest esimene album ilmus kevadel 2018. Kadri-Ann on solistina esinenud järgmiste orkestrite ees: ERSO (dir. A. Volmer), Pärnu Linnaorkester (dir. R. Joost), Dresden Sinfonietta (dir. M. Kersten) jt. Alates 2004 Eesti Interpreetide Liidu liige, olnud ka EIL juhatuses. Aastaid on Kadri-Ann teinud saatejuhina koostööd Klassikaraadioga ning olnud pedagoog ja kontsertmeister Tartu Heino Elleri nimelises muusikakoolis. Hooajal 2015/2016 töötas ta õppejõuna Darmstadti muusikaülikoolis (Akademie für Tonkunst Darmstadt) ja muusikakoolis, alates sügisest 2016 G. Otsa nimelises Tallinna muusikakoolis. Lisaks pedagoogilisele ning kontserttegevusele on ta ka koolikontserte korraldava MTÜ Kammermuusikute üks eestvedajatest. Muuhulgas tegeleb ta aktiivselt süstasõiduga ning matkad on teda viinud Euroopastki kaugemale – Malawisse Aafrikas, Gröönimaale ja Fidži saarestikku.

Kaija Lukas on sündinud Raplas ning alustas muusikalise perekonna eeskujul viiuliõpinguid Rapla muusikakoolis Tekla Tappo juhendamisel ning jätkas Tallinna Muusikakeskkoolis Tiiu Peäske viiuliklassis. Alates 2006.aastast elab Kaija Londonis, kus 2012.aastal lõpetas magistriõpingud Guildhalli Muusika- ja Teatrikoolis. Kaija on olnud edukas mitmel rahvusvahelisel konkursil, sh “Remember Enescu” Rumeenias ning ESTA Eesti Viiuldajate konkursil. Kaija on täiendanud ennast Salzburgis Mozarteum’i muusikakõrgkoolis ning Temple Ülikoolis (Temple University), Philadelphias; samuti erinevatel meistrikursustel ja festivalidel USA-s, Prantsusmaal, Austrias ja Kreekas. Kaija on ka aktiivne vioolamängija ning esitab soolokontserte m6lemal instrumendil. Koos pianist Sholto Kynoch’ga on esinetud mitmetes kontserdisaalides Londonis, sh St Martin-in-the-Field’s ja Blackheath Halls. Kaija astub õles regulaarselt Inglise Kammerorkestri (English Chamber Orchestra), Kuningliku Filharmoonia (Royal Philharmonic Orchestra) ja Jigsaw Chamber Players koosseisudes. Ta jätkab oma karjääri samuti kammermuusiku, solisti ja õpetajana.

Katrin Targo alustas muusikalist haridusteed viieaastaselt. Ta lõpetas klaveriõpingud (kontsert ja klaveripedagoogika) Ülle Sisa ja Lembit Orgse juures Tallinna Muusikakeskkoolis 1998. aastal. Edasiste klaveriõpingute käigus Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias otsustas Katrin õppida laulmist ja ooperit, mille ta lõpetas 2007. aastal magistrikraadiga. Pärast üheaastast õpetamist jätkas ta lauluõpinguid Viini muusika- ja etenduskunstide ülikoolis ning lõpetas 2012. aastal teise magistrikraadi muusikalise-dramaatilise esituse alal. Targo õpetajate hulka kuuluvad Claudia Visca, Paul Esterhazy, Reto Nickler ja Christoph U. Meier. Täiendavaid kunstilisi impulsse sai ta Maria Acda, David Aronsoni, Rudolf Piernay, Huw Jamesi, Walter Moore ja Bojidar Nikolovi meistriklassides. Täna teeb sopran koostööd selliste silmapaistvate õpetajate ja saatjatega nagu Kristin Okerlund, James Pearson ja KS Grace Bumbry. Katrin Targo on mitmete lauluvõistluste laureaat: Yamaha nimelise Euroopa Muusikafondi stipendiumikonkurss (Tallinn, 2007), Mart Saare lauluvõistlus (Suure-Jaani, 2008), Johannes Brahmsi lauluvõistlus (Pörtschach, Austria 2012), Imrich Godini rahvusvaheline lauluvõistlus (Vrable, Slovakkia 2014) ja Antonín Dvořáki lauluvõistlus (Karlovy Vary, Tšehhi Vabariik 2014); sealhulgas on teda tihti pärjatud auhindadega parima interpretatsiooni eest. Aastal 2016 oli ta ainus naislaureaat, kes võitis New Yorgi Carnegie Hallis 39. Lyndon Woodside oratooriumi konkursil 3. koha. Katrin Targo sai oma esimese ooperikogemuse Savonlinna Ooperifestivali koori, Arnold Schönbergi koori ja Viini riigiooperi lisakoori liikmena, kus ta osales arvukates lavastustes. Ta tegi oma ooperi debüüdi solistina Hanselina Humperdincki lavastuses “Hansel ja Gretel” Eesti Nukuteatris. Sellele järgnesid galakontserdid Eestis ja Soomes ning Cleopatra (Giulio Cesare Egittos) roll Rahvusooperis Estonia ning Ilia ja Belinda Viini muusikaülikooli lavastustes. Täna on Targo repertuaaris teiste hulgas peale Belinda (Dido ja Aeneas) ja Cleopatra (Giulio Cesare in Egitto) ka Pamina & Erste Dame (Võluflööt), Donna Anna (Don Giovanni), Violetta (La Traviata), Lauretta (Gianni Schicchi), Tatjana (Eugen Onegin), Dede (Vaikne koht (Bernstein) ja Norma (Norma). Oratorio- ja kirikumuusika sektoris nõutud sopranina võib Katrin Targot regulaarselt kuulata Viini Püha Stefani katedraalis, Püha Augustinuse- ja frantsiskaani kirikutes, Karlskirche’is, Grazi Püha Südame kirikus ja Salzburgi katedraalis. 2014. aasta mais tegi Katrin Targo oma debüüdi Viini Kontserdimajas (Wiener Konzerthaus) Bachi kantaatkide tsükli raames. Lisaks esineb ta ja “Viennissimo ooperi-ja operetishow’des” ja tihedas koostöös Viini Residentsorkestriga. Tema repertuaar sisaldab lisaks ooperit ja oratooriumizanritele ka operetti ja Wienerlied’i. Katrin Targo on töötanud ja töötab koos paljude dirigentidega nagu Luca Pianca, János Czifra, Martin Haselböck, Johannes Ebenbauer, Markus Landerer, Fritz Haselwander, Konstantin Hiller, Nigel Perrin, Michael Lessky, Andres Mustonen, Risto Joosti, Norbert Baxa jt.. 2016. aasta oktoobris tegi Katrin debüüdi Tatjana (Eugen Onegin )na Pilseni suurooperis. 2017. aastal debüteeris ta Donna Anna’ga Viini Peterskirche krüptis. Lasteooperis Arche Noa sai teda kuulda kahes rollis Esther (Constance) / Pinguina (Ariadne). Aastal 2018 debüteeris ta Neue Oper Wienis Dedena Bernsteini “A Quiet Place” ja andis kontserte Tšaikovski romantika ja ooperimuusika saatel Klosterneuburgis asuvas Augustinussaalis. 2019. aastal debüteeris ta Eestis Norma osas. Aastal 2020 debüteeris ta ka Viinis Ilse rolliga uues ooperis “Ära vahetatud” ning Haiglaõe rollis operetis “Ameerika ehk infektsioon”. 2021 a. debüteeris Katrin Beethoveni 9. sümfooniaga Györis, Ungaris ning 2022.a. Mahleri 2. Sümfooniaga Tartus, Vanemuise kontserdisaalis. Alates 2021. a. laulab ta riigiooperis Estonia Hanna Glawari rollis operetis “Lõbus lesk”. Alban Bergi, Samuel Barberi ja Hugo Wolfi lauludega CD andis Katrin 2015. aastal välja Marinegrau Records’i all koostöös pianist Ekaterina Nokkertiga (Journeys & Dreams – Berg, Wolf, Barber). Veel üks CD koos vanameistri Walter Riemeriga haamerklaveril sisaldab Mozarti ja Schuberti laulurepertuaari ning see ilmus 2017. aastal.

Kirill Ogorodnikov on eesti kitarrist, kelle tegevus hõlmab nii kontserte solistina ja ansamblistina kui ka pedagoogitööd. Tema laiaulatuslikku repertuaari kuuluvad originaalteosed ja transkriptsioonid barokist kaasaegse muusikani. Eesti heliloojad René Eespere ja Lauri Jõeleht on talle pühendanud teosed, millest ta on teinud ka esiettekanded ja salvestisi. Kitarrimänguga alustas Kirill Ahtme Kunstide Koolis ja jätkas oma õpinguid Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis Tiit Petersoni juures. Ta on on omandanud bakalaureusekraadi Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias Heiki Mätliku juhendamisel ja magistrikraadi mainekas Kölni Muusikakõrgkoolis prof. Gerhard Reichenbachi kitarriklassis. Lisaks on ta end täiendanud mitmete hinnatud kitarriprofessorite meistriklassides. Kirill on rahvusvaheliste konkursside laureaat (Tallinna Rahvusvaheline Kitarrikonkurss ja Gitarrenfestival Gevelsberg Saksamaal) ja esinenud mitmetel festivalidel nii Eestis kui väljaspool (Fiesta de la Guitarra, Pärnu Kitarrifestival, Viljandi Vanamuusika Festival, Tango Port Tallinn, SaitenReise Gitarrenfestival jt). Ta on soleerinud ka orkestri ees, esitades koos Pärnu Linnaorkestriga Heitor Villa-Lobose kitarrikontserdi (2010) ja Gennadi Tanieli kitarrikontserdi (2020, esiettekanne). Ta on esinenud Tallinna Kitarrikvarteti, Ansambel U:, YXUS Ensemble´ jt. ansamblite koosseisus. Harvaesineva pillikooslusega ansambli Duo Telluur koosseisus (inglissarv, kitarr) on nüüdseks esinenud Eestis, Itaalias, Saksamaal ja Venemaal; aastal 2020 ilmus ka duo debüütplaat “Evening Mosaic”. 2021. aastal tunnustati Kirill Ogorodnikovit Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemiaga kõrgetasemeliste kontsertide ja Eesti muusika esitamise eest.

Klaveriduo Kai Ratassepp-Mati Mikalai on nii Eestis kui ka piiri taga tunnustust leidnud kammeransambel. Pianistid esinevad koos alates 1998.aastast. Ansambel on pälvinud preemiaid mitmetel rahvusvahelistel konkurssidel: II preemia klaveriduode kategoorias rahvusvahelistel konkurssidel Kaunases (Leedu) ja Padua (Itaalia) ja I preemia ARD konkursil Münchenis. Ansambel on esinenud paljudes Euroopa riikides, USA-s, Hiinas ja teinud koostööd mitmete mainekate orkestritega - ERSO, Tallinna Kammerorkester, Kremerata Baltica, Peterburi Maria teatri sümfooniaorkester, Berliini Raadio sümfooniaorkester, Pärnu Linnaorkester jt. Duo on esinenud paljudel rahvusvahelistel muusikafestivalidel: Schleswig-Holsteini festivalil, Usedomi muusikafestivalil, festivalil “Klaver”, “Musical Olympus”, 56. Hitzackeri festivalil jne. Ansambel on koostööd teinud Tallinna Klaveriduoga, Paukenfest ansambliga ja esinenud ka Eesti Klaveriorkesti koosseisus. Duo repertuaari kuuluvad teosed klaveriduo literatuuri kullafondist nii neljale käele kui ka kahele klaverile, kuid oluline koht on ka nüüdismuusikal ja eesti kaasaegsetel heliteostel. Ansambel on mitmete eesti heliloojate teoste esmaesitaja (Krigul, Vihmand, Sisask, Kõrver jt). Aastal 2000 pälvis klaveriduo Eesti Kultuurkapitali Helikunsti sihtkapitali aastapreemia. Käesoleval aastal aga omistati ansamblile Eesti Muusikanõukogu interpretatsioonipreemia. Kai Ratassepp ja Mati Mikalai on pedagoogid Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias ja Tallinna Muusikakeskkoolis.

Kreete Perandi alustas sarveõpinguid 11-aastaselt Tartu valla muusikakoolis Priit Sonni juhendamisel. Gümnaasiumihariduse sai ta Hugo Treffneri gümnaasiumis Tartus, mille lõpetas 2008.aastal. Ta õppis ka H. Elleri nim.Tartu muusikakoolis (õp. Kaido Otsing) ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias (Prof. Kalervo Kulmala). 2007.-2011. aastal oli Kreete Vanemuise Sümfooniaorkestri orkestrant, millele järgnesid õpingud Saksamaal Frankfurdis Muusika- ja Etenduskunstide Kõrgkoolis Prof. Dr. Esa Tapani käe all. Seal omandas ta bakalaureusekraadi 2016.aasta suvel. 2011 – 2014 oli Kreete Balti Noorte Filharmoonia liige, 2015 – 2016 praktikant Stuttgardi Filharmoonikutes. Aastate jooksul on ta osalenud mitmete ansamblite ning orkestrite töös Eestis ja välismaal, näiteks Pärnu Linnaorkester, Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, Eesti Festivaliorkester (2015), Orchestra „Purpur“, Bad-Reichenhaller Philharmonie, Camerata Frankfurt, Skyline Symphony Frankfurter Kammerorchester.

Kristi Kapten on eesti pianist, kes paistab silma nii särava solistina kui ka tundliku lavapartnerina tunnustatud instrumentalistidele ja lauljatele. Kontserdireisid on teda viinud paljudesse Euroopa linnadesse ja Hiinasse, sealhulgas mitmete rahvusvaheliste festivalide lavadele (Concerto del Tempietto Roomas, Glasgow West End, Edinburghi Rahvusvaheline Festival, Palermo Classica jm). Kristi Kapten on võitnud Tallinna Rahvusvahelisel Pianistide Konkursil I koha (2011) ja on omandanud doktorikraadi (2017). Kristi on õppinud Šoti Kuningliku Konservatooriumi magistrantuuris (prof. Fali Pavri) ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias bakalaureuseõppes ja doktorantuuris (prof. Peep Lassmann). Alates 2017. aastast on ta end täiendanud prof. Stefan Arnoldi juures Viinis ja Brescias. Šotimaal Glasgows õppimise ajal võitis Kristi Kapten mitmeid preemiaid, nt Jock Holden Memorial Mozart Prize (2010) ja Walcer Prize (2013). 2011. aastal loodud Kapten trio kujunes Šotimaa publikute seas armastatud klaveritrioks ja valiti aastateks 2017–2019 muusikaorganisatsiooni Chamber Music Scotland resident-ansambliks. Residentuur pakkus ansamblile arvukalt kontserte, võimalusi osaleda meistriklassides ja tellida uusi teoseid heliloojatelt (Emily Doolittle, Shiori Usui). Lisaks kontserttegevusele on Kristi Kapten aktiivne loovuurimuse valdkonnas, esinedes rahvusvahelistel konverents-festivalidel. Tema loeng-kontserdid on käsitlenud Ligeti ja Rahmaninovi loominguga seotud interpretatsioonilisi küsimusi. Tema repertuaaris on märkimisväärsel kohal enamasti just 20. sajandil loodud virtuoossed teosed. Kristi Kapten on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia looverialade õppejõuna Kultuurkapitali stipendiaat ning on Eesti Pianistide Liidu juhatuse liige.

M4GNET Quartet is a promising and forward-looking Estonian string quartet, praised for its spirited performances and passionate interplay. The ensemble consists of violinists Robert Traksmann and Katariina Maria Kits, violist Mart Kuusma and cellist Siluan Hirvoja. These four dedicated players form an impeccable unity to deliver vibrant performances, being highly motivated and already well established in their field. M4GNET Quartet seeks to perform venerable classical repertoire in tandem with forgotten works from the diverse string quartet heritage. In 2021 the quartet was awarded the prestigious chamber ensemble residency scholarship by the Cultural Endowment of Estonia. In 2022 the ensemble was selected to join Le Dimore del Quartetto international network. The musicians of M4GNET have played together in various formations (duo, trio, and quartet settings) for over ten years. The decisive impulse to form a stable string quartet came from the new residency programme initiative of the Cultural Endowment of Estonia. The objective of the residency programme is to expand opportunities for chamber ensembles by supporting the establishment of new ensembles, offering opportunities to collaborate with an artist manager, and broaden the ensemble’s repertoire with newly commissioned compositions. Robert Traksmann and Katariina-Maria Kits play on rare violins kindly provided by The Estonian Foundation of Musical Instruments. In June 2021 the quartet was awarded 1st prize at the International Chamber Music Competition KraCamera in Kraków, Poland.

Mari Poll on nii solisti kui kammermuusikuna andnud kontserte pea kõikjal Euroopas, Uus- Meremaal ja USA-s. Ta on soleerinud mitmete orkestrite ees, sealhulgas Pariisi Filharmoonia orkester, Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, Norra Raadio orkester, Stavangeri Sümfooniaorkester, Tallinna Kammerorkester, Trondheimi Sümfooniaorkester, Pärnu Linnaorkester, RCM Nüüdismuusika ansambel. Mari Polli esinemised on viinud teda maailma suurtesse kontserdisaalidesse, nagu Wigmore Hall, Cadogan Hall, Philharmonie de Paris, Bridgewater Hall, Oslo kontserdimaja, Flagey kontserdisaal, Casa da Musica jt. Mari on salvestanud Warner Classicule (endine EMI Classics) EMI Digital Debut raames. Aastal 2017 tuli Maril koostöös Mihkel Polliga välja CD „Mari & Mihkel Poll – Works for Violin and Piano“, mille andis välja plaadifirma DUX. Eelmainitud plaat pälvis ka Eesti Muusikaauhindade 2018 Aasta kammermuusika albumi tiitli. Mari Poll pälvis 2013. aastal Tagore kuldmedali, mille andis 15. mail Londoni Kuninglikus Muusikakolledžis toimunud tseremoonial üle Walesi prints Charles. Tegemist on Kuningliku Muusikakolledži kõige prestiižsema auhinnaga, mis antakse igal aastal kahele väljapaistvamale üliõpilasele. Lisaks on ta saavutanud esikoha CSMUNICAJA solistide konkursil 2011, III koha Vibrarte rahvusvahelisel viiuldajate konkursil Pariisis 2011, esikoha Derek Butleri nimelisel London Prize konkursil 2011. Hetkel töötab Mari Rahvusooper Estonia orkestris 1. kontsertmeistrina ja Eesti Muusika-ja Teatriakadeemias kammermuusika lektorina. Mari Poll annab regulaarselt kontserte koos oma pianistist venna Mihkel Polliga ning koos tšellist Henry-David Varemaga on nad loonud klaveritrio. Aastatel 2015–2019 töötas Mari Stavangeri sümfooniaorkestri kontsertmeistrina. Mari on külaliskontsertmeistrina töötanud ka ERSOs, Norra Kammerorkestris, StockholmiFilharmooniaorkestris, Kristiansandi Sümfooniaorkestris, Bodo Sinfoniettas ja Norrbotten NEO kaasaegse muusika ansamblis.

Mari Poll on õppinud Nõmme Muusikakoolis (õp. Leila Eespere), Tallinna Muusikakeskkoolis (õp. Tiiu Peäske, dotsent Ivi Tivik), Chethami Muusikakoolis (prof. Jan Repko), bakalaureuse- ja magistrikraad ning Artist Diploma Junior Fellowshipi programmis Londoni Kuninglikus Muusikakolledžis (prof. Jan Repko ja prof. Radu Blidar), solisti diplom Norra Muusikaakadeemias (prof. Peter Herresthal). Mari Poll esineb Eesti Pillifondi poolt talle kasutada antud Nicolaus Gagliano viiulil (1723), mille omanik on Aare Kaarma.

Marko Martin on Esther Honensi nimelise rahvusvahelise pianistide konkursi laureaat (2000) ning Gina Bachaueri nimelise rahvusvahelise pianistide konkursi auhinnavõitja (1998). Tema pianismi iseloomustab energia ja lüürilisuse köitev harmoonia, eriti Liszti, Brahmsi ja Schuberti loomingus. Samuti on ta tunnustatud 20. sajandi muusika interpreet. Martin on õppinud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias prof. Peep Lassmanni käe all ja Guildhall School of Music and Drama´s, kus tema õpetajaks oli Joan Havill. Ta on osalenud mitmetes meistriklassides, sealhulgas Leon Fleisher, Dmitri Baškirov, Murray Perahia, Paul Badura-Skoda. Marko Martin on soleerinud The Philharmonia Orchestra (London), Calgary Philharmonic Orchestra, Eesti Rahvusliku Sümfooniaorkestri, Tallinna Kammerorkestri ja paljude teiste orkestrite ees ning andnud kontserte Barbican Hallis ja Wigmore Hallis Londonis, Hamburgi Musikhalles, Leipzigi Gewandhausis, Glenn Gould Studios Torontos ja mujal. Marko Martinil on ilmunud ka kaks heliplaati Schuberti ja Liszti loominguga 1998. aastal plaadifirmale Abbas Records ja 2002. aastal Arktosele. Aastast 2002 töötab Martin Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias.

Mati Turi on hinnatud ja nõutud tenor nii Eestis kui ka välisteatrite lavadel. Tema repertuaari kuulub rikkalik valik ooperirolle ja oratooriumite sooloosi, samuti on ta üles astunud kammerlauljana ning olnud pikka aega Eesti Filharmoonia Kammerkoori liige. Tema repertuaar hõlmab muusikat barokist eesti nüüdisheliloojate teosteni. Mati Turi on lõpetanud H. Elleri nim. Tartu Muusikakooli (1988) koorijuhtimiserialal ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (1996) Ants Üleoja dirigeerimisklassis. Ta on täiendanud end laulu alal nii Ervin Kärveti kui ka 2005. aastast alates Jaakko Ryhäneni käe all Soomes. Aastatel 1992–2004 laulis Mati Turi Eesti Filharmoonia Kammerkooris, astudes üles aktiivselt ka solistina. Mati Turi rahvusvaheline solistikarjäär ooperilauljana hoogustus 2005. aastal Juhana rolliga Joonas Kokkoneni ooperis „Viimased kiusatused“ Tampere Ooperis (Soome). Vabakutselise lauljana on ta üles astunud lisaks veel Soome Rahvusooperis, Hollandis Enschedes resideerivas Nationale Reisoperas, Chemnitzi Teateris Saksmaal, Stuttgarti Ooperis, Rahvusooperis Estonia, Teatris Vanemuine ning teinud kaasa Inglise Opera Northi, Longborough Festival Opera ning Nargen Opera lavastustes. Kammermuusikuna on Mati Turi kauaaegseks partneriks olnud pianist Martti Raide, kellega koostöö algas 2007. aastal. Igal hooajal on duo toonud publikuni vähemalt ühe uue laulukava. Lisaks Eestile on duo esinenud USA-s, Kanadas, Venemaal ja Saksamaal. Mati Turi on pälvinud Eesti Kultuurkapitali aastapreemia (2002), Eesti Kultuurkapitali stipendiumi „Ela ja sära!“ (2007), Eesti Muusikanõukogu ja Eesti Kultuurkapitali preemia (2012), Eesti teatri muusikalavastuse aastaauhinna (2014) Tannhäuseri tegelaskuju kõrgetasemelise vokaalse teostuse eest Richard Wagneri ooperis „Tannhäuser“ (Rahvusooper Estonia) ja Georg Otsa nimelise auhinna (2018).

Mihkel Poll on esinenud niisugustes mainekates saalides, nagu Londoni Wigmore Hall, Barbican Hall ja Queen Elizabeth Hall, Pariisi Filharmoonia suur saal, Peterburi Filharmoonia suur saal, Béla Bartóki nimeline rahvuslik kontserdisaal Budapestis, Stockholmi Berwaldhallen ja Tbilisi Kakhidze muusika- ja kultuurikeskus, ning ta on andnud kontserte paljudes Euroopa riikides, Kaukaasias, Venemaal ja USA-s. Poll on astunud solistina üles orkestritega nagu Birminghami Sümfooniaorkester, Sarasota Sümfooniaorkester, Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, Läti Riiklik Sümfooniaorkester, Põhjamaade Sümfooniaorkester, Pasdeloup´ Orkester, Corinthian Orchestra, Neue Lausitzer Philhamonie, Braunschweig Staatskapelle, Magdeburgi Filharmoonikud, Norrbotteni Kammerorkester, Vanemuise Sümfooniaorkester, Norwichi Filharmooniaorkester, Lincolni Sümfooniaorkester, Pärnu Linnaorkester jt, ning teinud koostööd dirigentidega nagu Neeme Järvi, Eri Klas, Paul Mägi, Anu Tali, Olari Elts, Elena Schwarz, Anna-Maria Helsing, Mihhail Gerts, Mikk Murdvee, Michael Seal, Richard Laing, Matt Andrews, Jüri Alperten, Toomas Vavilov, Toomas Kapten jt. Poll on olnud Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri resideerivaks artistiks. Ta on soleerinud kontsertreisidel koos ERSO ja Neeme Järviga Rootsis, Venemaal, Armeenias ja Gruusias. Samuti oli ta solistiks Põhjamaade Sümfooniaorkestri Euroopa-turneel Anu Tali juhatusel. Mihkel Pollil on ilmunud sooloplaadid firmadele Ondine (2009) ja DUX (2015), viimane sai 2016. aastal Eesti aasta parima klassikaalbumi tiitli. Ta on salvestanud Artur Lemba klaverikontserdi nr. 1 koos Eesti Riikliku Sümfooniaorkestriga Neeme Järvi juhatusel firmale CHANDOS. 2020. aastal ilmus plaat firmale DUX, kus Mihkel Poll esitab Rahmaninovi ja Tubina klaverikontserte koos Eesti Riikliku Sümfooniorkestriga Mihhail Gertsi juhatusel. Poll on aktiivne kammermuusik. Ta astub regulaarselt üles duos viiuldajast õe Mari Poll-Novakovichiga. 2017. aastal ilmus neil CD firmale DUX, mis teenis kiitvaid hinnanguid ajakirjades BBC Music Magazine ja Gramophone. Koos tšellist Henry-David Varemaga on neil aktiivselt tegutsev klaveritrio Poll-Varema-Poll, kellega on hiljuti astutud üles muuhulgas Berliini Kontzerthausis ja Hamburgi Elbphilharmonie´s. 2021. aastal ilmus neil debüütplaat Eesti triomuusikaga firmale DUX. Mihkel Poll alustas klaveriõpinguid Nõmme Muusikakoolis Helve Kuuskmanni juures, jätkas Tallinna Muusikakeskkoolis prof Ivari Ilja ja Maigi Pakri käe all, hiljem Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias prof Ivari Ilja klaveriklassis ja Guildhalli Muusika- ja Draamakoolis prof Ronan O ́Hora juures. 2016. aastal sai ta doktorikraadi Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias prof Ivari Ilja klaveriklassis. Poll on pälvinud preemiaid mitmetel konkurssidel, sh I preemia ja orkestri eripreemia Rina Sala Gallo rahvusvahelisel pianistide konkursil Monzas, Itaalias (2004), I preemia ja eripreemia Tallinna rahvusvahelisel pianistide konkursil (2006) ja I preemia Ferroli rahvusvahelisel pianistide konkursil Hispaanias (2006). Aastatel 2004, 2018 ja 2020 oli Mihkel Poll Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia laureaat ning 2013. aastal pälvis ta Vabariigi Presidendi Kultuurirahastu noore kultuuritegelase preemia.

Peep Lassmann on üks väljapaistvamaid eesti pianiste, kes on hinnatud nii solisti kui ka ansamblipartnerina. Lassmann lõpetas 1966. aastal Tallinna Muusikakeskkooli Heljo Sepa klaveriklassis, jätkas tema juures õpinguid ka Tallinna Riiklikus Konservatooriumis, mille lõpetas 1971. aastal. Aastatel 1971–1973 täiendas ta end Moskva konservatooriumi assistentuuris Emil Gilelsi juhendamisel. Peale õpinguaastaid asus Peep Lassmann tööle Tallinna Konservatooriumi, millega ta on seotud olnud tänaseni: algul õppejõud, 1987. aastast klaverikateedri juhataja, aastatel 1992-2017 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia rektor, al 2017 aastast professor.

Peep Lassmann on esinenud solistina mitmete orkestrite ees, sealhulgas Eesti Riiklik Sümfooniaorkester ja Moskva Filharmoonia Orkester. Dirigentidest on ta koostööpartneriteks olnud Paavo Berglund, Neeme Järvi, Eri Klas, Nikolai Rabinovitš, Nikolai Aleksejev, Peeter Lilje, Arvo Volmer, Vello Pähn, Paul Mägi, Jüri Alperten, Andres Mustonen, Toomas Vavilov, Juozas Domarkas ja Imants Resnis. Ta on teinud koostööd mitmete Euroopa kammeransamblitega ja tema partneriteks on olnud tuntud muusikud maailma eri paigust (Marianne Boettcher, Aaron Rosand, Yosif Feigelson, Michel Lethiec, Lionel Lhote, David Grimal, Raphale Wallfish, Mati Palm, Jüri Gerretz jpt). Peep Lassmann on esinenud andnud meistrikursusi ning osalenud konkursside žüriis paljudes Euroopa, Ameerika ja Aasia riikides. Peep Lassmanni repertuaaris on 17 klaverikontserti, lisaks suur hulk soolo- ja kammerteoseid. Erilisel kohal repertuaaris on Olivier Messiaeni klaverimuusika olles teoste „Vingt regards sur l’Enfant Jésus” ja „Catalogue d’Oiseaux” esmaesitaja Eestis. Samuti on oluline koht tema repertuaaris Eesti muusikal. Ta on mitmegi teose esmaettekandja. Lassmann on hulgaliselt klaverimuusikat salvestanud Eesti Raadios, samuti Moskva ja Rootsi raadios. Tal on ilmunud 6 LP (Melodia), soolo CD „Eesti klaverimuusika” (Eres, 1994) Lisaks koos bassi Mati Palmiga on välja antud CD „Eesti ja itaalia laule esitab Mati Palm” (Kuldklassika, 2002) ja tema esitusi on ilmunud erinevatel kogumikplaatidel (näiteks Jaan Räätsa „24 eesti prelüüdi” op. 80 plaadil „24 Marginalien für 2 Klaviere op. 68; 24 Estnische Präludien für Klavier op. 80” (Antes, 1996)). Peep Lassmann on EV Riigivapi III klassi ja EV Valgetähe IV klassi ordeni kavaler, Eesti Raadio Aasta Muusik 1989, ta on pälvinud Eesti Kultuurkapitali Helikunsti Sihtkapitali Aastapreemia 1995 Eesti Kultuurkapitali aastapreemia 1999 ja 2008 ja 2018 a. Eesti Kultuurkapitali elutöö preemia. Aastal 2020 tunnustati Lassmanni Eesti Muusikanõukogu interpretatsioonipreemiaga kaaluka panuse eest eesti pianismi arengusse.

Peeter Sarapuu on suurema osa oma interpreedikarjäärist olnud seotud ERSOga, kus ta töötas algul aastail 1985–91 ning seejärel pärast seitset hooaega fagotirühma kontsertmeistrina erinevates Soome orkestrites taas alates aastast 1998. Aastast 2005 on ta ERSO fagotirühma kontsertmeister. Solistina orkestri ees debüteeris Peeter Sarapuu 1986. aastal Mozarti Fagotikontserdis koos ERSO ja dirigent Peeter Liljega. Ta on korduvalt olnud fagotisolistiks Eino Tambergi “Concerto grossos” (1998 Arvo Volmeri ja 2010 Olari Eltsi juhatusel, ERSO), samuti Hindemithi Kontserdis trompetile, fagotile ja keelpillidele (2008 Nikolai Aleksejevi juhatusel, ERSO) ja John Williamsi fagotikontserdis „Five Sacred Trees“ (2012 Olari Elts ja ERSO), lisaks on ta soleerinud Lapi Kammerorkestri ja Vaasa Linnaorkestri ees Vivaldi, Mozarti, Weberi fagotikontsertidega. Ta on mänginud NYYD Ensemble’i, Drottingholmi Barokkorkestri, Helsingi Barokkorkestri, Kuudennen kerroksen orkesteri, Opus X Ensemble’i, Corelli Consorti, Reval Ensemble’i, The Theatre of Voices (Inglismaa), Kesselberg Ensemble (Šveits), Melomania (Holland) ja paljude teiste kollektiivide koosseisudes. Septembris 2022 esines Peeter Sarapuu Jurmala Festivalil solistina Kremerata Baltica ees Ilona Brege “Riga Concerto” esiettekandel. Peeter Sarapuu repertuaaris on eelistatult varajane muusika originaalinstrumentidel ja nüüdismuusika. Erinevates koosseisudes on ta osalenud paljudel Eesti ja rahvusvahelistel muusikafestivalidel, sh “NYYD”, “Märzmusik”, “Klangspuren”, Brügge festival, “Europamusicale”, Viini Haydn-festival, La Folle Journée Jaapan jm. Ta on salvestanud muusikat ERRi arhiivi ning soleerinud mitmetel heliplaatidel. Paralleelselt interpreeditegevusega on Peeter Sarapuu üle kahekümne aasta juhendanud noori interpreete, nii mitmetes Soome muusikaõppeasutustes, Tallinna Muusikakeskkoolis, EMTAs kui meistrikursustel.

Pipilota Neostus alustas flöödiõpinguid 2001. aastal Pärnu Muusikakoolis Marju Mäe juhendamisel. Aastatel 2009–2013 õppis ta Tallinna Muusikakeskkoolis Raivo Peäske juhendamisel ning lõpetas flöödieriala kiitusega. Järgnesid õpingud Mihkel Peäske juhendamisel Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias, mille Pipilota 2016. aastal cum laude tiitliga lõpetas. Paralleelselt õppis Pipilota aastatel 2014–2019 Karlsruhe Muusikakõrgkoolis (Hochschule für Musik Karlsruhe) prof. Renate Greiss-Armini ning hiljem prof. Pirmin Grehli flöödiklassis. 2022 suvel aastal lõpetas Pipilota Karlsruhes kiitusega magistrikraadi. Ta on osalenud saates „Klassikatähed 2014“ ning edukalt osa võtnud mitmetest konkurssidest, sealhulgas Eesti Interpreetide Konkurss Puhkpillidele (2018, Grand Prix); 1. Eesti Klaverikammermuusikakonkurss „In Corpore“ (2015, laureaat); Karlis Strahlsi nimeline noorte flötistide konkurss Lätis (2012, I preemia). Hooajal 2013–2014 oli Pipilota Eesti Riikliku Sümfooniaorkesteri Akadeemia laureaat, 2017–2018 praktikant orkestris Staatsphilharmonie Rheinland-Pfalz ning 2018–2019 Gürzenich-Orchester Kölni Orkestriakadeemia liige Saksamaal. 2019-2021 oli Pipilota Rahvusooper Estonia orkestri flöödirühma kontsertmeister. Pipilota võttis aastal 2013 osa Klassikaraadio kontserttuurist „Klassikaraadio tuleb külla“ ning osales ka samanimelise plaadi salvestamisel. Lisaks on osalenud Felix Renggli, Denis Bouriakovi, Marc Hantai, Renate Greiss-Armini, Vincent Cortvrinti, Marika Järvi, Emma Tessieri meistrikursustel. Pipilota on soleerinud Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri, Tallinna Kammerorkestri, Pärnu Linnaorkestri, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Sümfooniaorkestri ning Tallinna Muusikakeskkooli Sümfooniaorkestri ees.

Robert Traksmann (1995) alustas viiulimänguga 4-aastaselt õpetaja Tiiu Peäske juhendamisel. Ta on lõpetanud Tallinna Muusikakeskkooli (2014, õpetaja Tiiu Peäske) ja Berliini Hanns Eisleri nimelise Muusikakõrgkooli bakalaureuse astme (2018, prof Kolja Blacher), kus praegu jätkab õpinguid magistriõppes sama õppejõu juhendamisel. Meistrikursustel on ta end täiendanud Ulrike Danhoferi, Florian Dondereri, Arvo Leiburi, Jüri Gerretzi, Robert Rozeki ja Ivry Gitlise juures. Tudeeriva vabakutselisena on Robert Traksmann täiendanud ka mitmete mainekate kollektiivide ridasid, nende hulgas Gürzenich Orchester Köln, Orchester der Karajan Akademie Berliner Philharmoniker, Tallinna Kammerorkester, Eesti Festivaliorkester, Vox Clamantis, YXUS jt. Kontsertmeistrina on ta üles astunud mitmete noorteorkestrite koosseisus, samuti ka Vanemuise Sümfooniaorkestri hooajaavakontserdil 2018. Robert Traksmann on esinenud solistina Tallinna Kammerorkestri, Saksa Noorte Sümfooniaorkestri (Tübingen), Pärnu Linnaorkestri, Virumaa Kammerorkestri, Haapsalu Festivaliorkestri, TMKK Keelpilliorkestri ja -Sümfooniaorkestri ees. Konkurside tulemustest väärikaim on I preemia Pärnu Viiuldajate Konkursil (2010) koos Pärnu Linnaorkestri ja Tubina Ühingu eripreemiatega. Aktiivse kammermuusikuna on tal kõige pikemaajalisem koostöö olnud trios koos Rasmus Andreas Raide ja Marcel Johannes Kitsega. Esinetud on Eesti tähtsamates kontserdimajades ja võidetud auhindu mitmetel festivalidel. 2012 aastal saavutas trio Leedus rahvusvahelisel konkursil “Pavasario Sonata” I koha. Koos on käidud end täiendamas Francis Goutoni käe all.

Siluan Hirvoja alustas tšelloõpinguid 2004. aastal Nõmme Muusikakoolis õpetaja Kaia Tambi juhendamisel ning peale seda Tallinna Muusikakeskkoolis Mart Laasi tšelloklassis. 2021. aastal omandas ta magistrikraadi Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias Henry-David Varema juhendamisel. Ta on osalenud mitmetel rahvusvahelistel konkurssidel Lätis: A. Dombrovski nimelisel keelpillimängijate konkursil sai ta kahel korral II vooru diplomi ning K. Davõdovi nimelisel tšellistide konkursil Kuldigas III vooru diplomi. 2020. aastal sai Siluan Eesti Keelpillimängijate Konkursil samuti III vooru diplomi. Siluan on praegu Tallinna Kammerorkestri tšellorühma liige ning osaleb aktiivselt erinevates kammermuusika projektides. Alates 2021. aastast on Siluan keelpillikvarteti M4GNET liige.

Terje Terasmaa on lõpetanud Tallinna Muusikakeskkooli ja Eesti Muusikaakadeemia (cum laude) löökpillide erialal Kalju Terasmaa juures.On vabariikliku instrumentalistide konkursi diplomand.Osalenud paljudes ansamblites ja orkestrites: “In Spe”, U.Lattikase ansamblis, NYYD ansamblis,Põhjamaade Sümfooniaorkestris, Tallinna Kammerorkestris;esinenud solistina Tartu Levimuusikapäevadel,festivalidel Paukenfest, Viiulimängud, Kuressaare kammermuusika jm. Töötanud kammermuusiku ja orkestrandina Hollandis ning esinenud paljudes Euroopa maades ja USAs. Olnud mitmete eesti heliloojate uudisteoste esmaesitajaks(Kangro, Eespere, Tulev, Naissoo jt.) Käesoleval ajal töötab Terje Terasmaa ERSOs ja osaleb aktiivselt trios koos Arvo Leiburi ja Heiki Mätlikuga, kellega salvestanud 3 cd-d. Aastal 2009 andis välja soolo-cd Hõbehelid.

Sten Heinoja on üks Eesti säravamaid muusikuid, rahvusvaheliselt kõrgelt tunnustatud pianist, kes esineb regulaarselt kammer- ja sooloartistina kõikjal maailmas. Viimaste aastate jooksul on ta üles astunud Indias, Hiinas, Ameerika Ühendriikides, Iisraelis, Venemaal, Jaapanis ja paljudes Euroopa riikides. Heinoja interpretatsiooni iseloomustab emotsionaalne intelligentsus, tervikuhaare ja sügav muusika arenguvõimaluste tunnetus. Tema mäng on läbimõeldud ja õhinast pakatav. Just siiras õhin muusikast on see, mis lummab ning kutsub kuulama. Heinoja esineb pidevalt nii soolo- kui ka kammermuusikuna erinevate koosseisude ja lavapartneritega ning ta iga-aastane repertuaar on väga mitmekülgne. Tema muusikalisele lähenemisele on omane delikaatse kõla taotlus. Oluline koht tema repertuaaris on Viini klassikute ja 20. sajandi soolo- ja kammermuusikal. Muuhulgas on ta enda soolokavades esitanud Mozarti, Beethoveni ja Skrjabini klaveriloomingut. Kammermuusikuna on ta ette kandnud erinevate ajastute heliloojate teoseid, nende seas 20. sajandi Prantsuse kammermuusikat (Poulenc, Debussy jt). Viimastel aastatel on ta olulisimaks lavakaaslaseks tšellist Marcel Johannes Kits. Heinoja kuulub ka viiuldaja Triin Ruubel-Lillebergi ja tšellist Theodor Sinkiga klaveritriosse Hämarik. Nende kava hõlmab teoseid klassikalisest klaveritrio repertuaarist tänapäeva uusima muusikani. Lisaks rohkele kammermuusikale musitseerib Heinoja tihti orkestrite ees, kellest olulisimad on Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, Kymi Sinfonietta, Tallinna Kammerorkester, Tel Avivi ooperiorkester, Järvi Akadeemia noorteorkester, Moskva Kammerorkester, Eesti Sinfonietta, FLSO ja Jeruusalemma Sümfooniaorkester. Dirigendid, kelle käe all Heinoja on mänginud, on muuhulgas Olari Elts, Aldert Vermuelen, Andres Mustonen, Alexey Izmirliev, Eimear Noon, James Feddeck, Arvo Volmer, Tõnu Kaljuste ja paljud teised. Heinojat on saatnud edu kodumaistel ja rahvusvahelistel konkurssidel. 2014. aastal võitis ta VIII Eesti Pianistide konkursi (lisaks omistati Heinojale 5 eripreemiat). 2016. aastal pärjati ta klassikalist muusikat populariseeriva telesaate Klassikatähed võitjaks, kus ta pälvis rohkelt televaatajate tähelepanu vahetu musitseerimisrõõmu ja kõrge kõlakultuuriga. 2018. aastal sai ta esimese koha Londonis toimunud Kendall Taylori nimelisel Beethoveni konkursil. Samal aastal valiti Heinoja osalema mainekale konkursile Honens 2018 New York’is, kus ta jõudis veerandfinaali. Niisamuti on teda saatnud edu kammermuusika konkursitel, 2020. aastal võitis tema duo viiuldaja Roberto Ruisiga maineka Swiss Ambassador Award’i. Heinoja tundis huvi klaverimängu vastu juba varajases lapsepõlves. Näinud emaga poe vitriini taga klaverit, oli vaid kolmeaastane Sten kindel, et ta soovib seda pilli mängida. Nii alustas ta klaveriõpinguid juba 4-aastaselt Tallinna Muusikakeskkoolis Maie Klesmenti juhendamisel. Tema haridustee jätkus samas koolis Marju Rootsi klaveriklassis, teismelisena hakkas Heinojat kaasjuhendama Eesti Muusika-ja Teatriakadeemia professor Ivari Ilja, kelle klassis omandas Sten 2015. aastal bakalaureusekraadi cum laude. Heinoja õpingud jätkusid Londonis Kuninglikus Muusikakolledžis magistriõppes (juhendajad professor Vanessa Latarche ja Sofya Gulyak), mille läbimiseks omistati talle täisstipendium. 2017. aastal omandas ta magistrikraadi ja 2018. aastal artistidiplomi, mõlemad cum laude. 2021. aastast omandab Heinoja doktorikraadi Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias, uurides Mart Saare modernistliku klaveriloomingu põhjal kõlaloomise võimalusi klaveril.

Toomas Vavilov lõpetas klarneti erialal 1988 Tallinna muusikakeskkooli (õp Ülo Üksik) ja 1992 Eesti muusikaakadeemia (Hannes Altrovi kl) ning 1998 samas dirigeerimise erialal (Jüri Alperteni kl). Ta on täiendanud end dirigendina Roman Matsovi ja Jonas Aleksa ning klarnetistina Karl Leisteri ja Ivan Mozgovenko juures. Võitis Eesti puhkpillimängijate konkursil 1990 II koha. Ta on töötanud 1988–2010 ERSO-s klarnetistina (oli 2004–2006 ühtlasi ERSO teine dirigent), oli 2006–2007 Vanemuise muusikajuht ja peadirigent. Ta on töötanud klarnetiõpetajana Otsa ja Elleri muusikakoolis, on aastast 2001 EMTA õppejõud. Oli 1991 festivali „Klarnet 300“ peakorraldaja, on juhendanud kursusi festivalil „Elva klarnetisuvi“. Taaselustas 2008 Eesti puhkpillimängijate konkursi. Andnud klarnetistina kontserte Eestis, Soomes, Rootsis, Lätis, Saksamaal, Belgias, Austraalias jm. Mänginud NYYD Ensemble’is, on YXUS Ensemble’i liige. On esinenud solistina mitmete orkestrite ees (ERSO, Tallinna Kammerorkester, Läti rahvusliku sümfooniaorkester, Läti kammerorkester, Põhja-Saksa Raadio orkester). Juhatanud Eesti orkestreid, Eesti Filharmoonia Kammerkoori ja Läti Raadio koori. Tema repertuaaris on olulisel kohal eesti muusika, talle on kirjutanud klarnetiteoseid Urmas Sisask, Eino Tamberg, Ester Mägi, René Eespere ja Raimo Kangro. Salvestanud eesti helitöid ER-ile ning mitmele CD-le (Antes), sh Raimo Kangro, Ester Mägi ja Eino Tambergi autoriplaadile.

Vambola Kriguli muusikutee algas sarnaselt paljudele varases lapsepõlves, asudes Nõmme Muusikakoolis esmalt õppima flööti, klarnetit ning saksofoni. Löökpille mängis esialgu iseõppijana, kuid Tallinna Muusikakeskkooli lõpetas 1999.a. siiski juba ainult löökpillide erialal ning selle loomuliku jätkuna järgnesid bakalaureuse- , magistri- ning doktoriõpingud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias. Juba õpingute ajal Eesti Muusika - ja Teatriakadeemias alustas ta tegutsemist vabakutselise löökpillimängijana ning sellest ajast alates on ta olnud seotud enam kui 200 teose esiettekandega nii Eesti kui ka muude maade heliloojatelt. Krigulile meeldib olla kaasatud vahetusse loomeprotsessi koos heliloojaga, pakkudes neile sageli endapoolseid lahendusi ja kõlasid, mis on sageli pärit ebatavalistest allikatest. Preaguseks seob teda tihe koostöö märkimisväärse osaga Eesti heliloojatest (sh. Helena Tulve, Tõnu Kõrvits, Märt-Matis Lill, Erkki-Sven Tüür, Toivo Tulev jpt.), olles sageli nende teoste esmaettekandjaks kuid samuti ka konsultandiks igapäevase komponeerimise juures. Vambola Krigul on ka ansambel U: asutajaliige (asut. 2003.a.) – praeguseks tuntuim ning pikimat aega koos mänginud ansambel Eestis, mis on keskendunud kaasaegse muusika esitamisele. Ansambel U: kontsertreisid nii Euroopas kui ka Põhja- ning Lõuna-Ameerikas on andnud oma selge panuse nii eesti muusikale kui ka eesti muusikutele laiema tuntuse saavutamisele. Alates 2000. aastast töötab ta Eesti Riiklikus Sümfooniaorkestris ning 2011.aastast Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias löökpillide ning kammermuusika õppejõuna.

Virgo Veldi on lõpetanud G. Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli (1988, õp. Villu Veski, prof. Olavi Kasemaa) ja Tallinna Konservatooriumi (1993, prof. Kasemaa). Magistrikraadi omandas ta Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias (1997, prof. Kasemaa) ja Helsingi Sibeliuse Akadeemias (2004, prof. Pekka Savijoki). Aastal 1990 saavutas V. Veldi III preemia Eesti puupuhkpillimängijate konkursil Tallinnas (1990) ning võitnud I preemia ja publikupreemia Eesti noorte interpreetide konkursil “Con Brio“ (1996). Ta on töötanud saksofoniõpetajana G. Otsa nim Muusikakoolis ja Sibeliuse Gümnaasiumis Helsingis. Aastast 2001 on V. Veldi EMTA saksofonieriala õppejõud ning ta on juhendanud meistrikursuseid erinevates Euroopa riikides. V. Veldi on esinenud saksofonisolistina mitmete tuntud orkestritega ning osalenud Nyyd Ensemble’i projektides. Teda on kutsutud esinema erinevatele festivalidele ning ta on teinud koostööd selliste dirigentidega nagu Aleksander Rjabov, Peeter Saul, Andres Heinapuu, Nikolai Aleksejev, Tõnu Kaljuste, Tarmo Leinatamm, Risto Joost, Erki Pehk, Toomas Vavilov jt. Mitmed Eesti heliloojad nagu Tõnu Kõrvits, Galin Grigorjeva, Toivo Tulev, Ren. Eespere, Pärt Uusberg on kirjutanud teoseid just Veldile. Ta on andnud suurel hulgal kammerkontserte nii kodu kui välismaal. Tema ansamblipartneriteks on olnud Ivari Ilja, Ralf Taal, Piia Paemurru, Mati Mikalai, Kai Ratassepp, Tatjana Lepnurm, Ulla Krigul, Aare-Paul Lattik, Ines Maidre, Jaak Lutsoja jpt. Samuti on Virgo Veldi osalenud popmuusika kontsertidel koos selliste artistidega nagu Aanne Veski, Ivo Linna, Dave Benton, Koit Toome, Tanel Padar jpt. ning olnud pikaaegne saksofonimängija ansamblis 2QS. Aastatel 1999-2014 oli ta saksofonikvarteti Saxest liige ja kunstiline juht.