interpreedid

Eesti Akadeemilise Vaskpillikvinteti asutasid 2015. aastal meie tipptasemel vaskpillimängijad, kes sel kontserdil astuvad üles koosseisus Indrek Vau (trompet), Villem Süvari (trompet), Andres Kontus (tromboon), Mattias Vihmann (metsasarv) ja Madis Vilgats (tuuba). Kvintett keskendub kõrget individuaalset meisterlikkust ja head ansamblitunnetust nõudvale klassikalisele kammermuusikale, esitades eeskätt vaskpillikvintettidele loodud originaalrepertuaari. Nad on ainsana eesti kvintettidest ette kandnud maailma juhtivatele kvintettidele kirjutatud Eino Tambergi ja Raimo Kangro loomingut ning ansamblile on muusikat loonud ka näiteks Galina Grigorjeva. Suur osa kvinteti liikmetest on hinnatud pedagoogid Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias ning keskastme muusikakoolides. Õppejõudude ja kunstiliste juhtidena on neil olnud oluline roll noorema põlvkonna vaskpillikvintettide arengus.

Heigo Rosin (1989) on Eesti esimene löökpillimängija, kes on spetsialiseerunud soolo- ja kammermuusikale. Ta on esinenud Euroopa ja Ameerika kuulsates kontserdisaalides – Carnegie Hall (New York), Tonhalle (Zürich), Gewandhaus (Leipzig), astudes üles nii soolokavadega kui ka solistina mainekate orkestrite ees. 2015. aastal valiti Rosin !Orpheum Foundation” solistide stipendiaadiks Šveitsis ning samal aastal ka World Percussion Group”i kontsertmeistriks, millega kaasnes 5 nädala pikkune tuur Ameerika Ühendriikides. Alates 2016. aastast on ta Malletech”i löökpillide ja Sabian taldrikute ametlik artist. Löökpillisolistina on Rosin korduvalt üles astunud nimekate orkestritega nagu MDR Leipzig Symphony Orchestra, Riga Sinfonietta, Kiev Soloists, Kymi Sinfonietta, Klaipeda Chamber Orchestra, Belarusian State Symphony Orchestra, Baltic Sea Philharmonic ning loomulikult ka Eesti orkestriparemikuga: Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, Tallinna Kammerorkester ning Vanemuise Sümfooniaorkester. Heigo Rosin alustas muusikaõpinguid Põltsamaa muusikakoolis 4-aastaselt klaveri erialal. Klassikaliste löökpillide erialal omab ta kahte bakalaureuse- ja magistrikraadi (Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Flaami Kuninglik Konservatoorium) ning solistidiplomit Aarhusi Kuninglikust Muusikaakadeemiast. Hetkel õpib Rosin doktoriõppes Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias. 2017. aastast on ta löökpillide õpetaja Tartus Heino Elleri Muusikakoolis. Rosin on edukalt osalenud mitmetel konkursitel, neist suuremad: Rising Stars Grand Prix 2017 Berliinis II Preemia, DeLinkprijs tänapäevamuusika konkurss 2013 I Preemia (Holland), Yamaha Scholarship Competition 2013 for Percussion I Preemia, Klassikatähed 2013 II Preemia. Üle kümne aasta karate treenimist on Heigo Rosinale andnud idee kombineerida võitluskunsti liikumised löökpillimängu liikumistega, mis on andnud talle unikaalse mängutehnika, mida on lisaks kuulamisele ka atraktiivne vaadata.

Heili Rosin-Leivategija on sündinud Põltsamaal. Muusikaõpinguid alustas ta 4-aastaselt Põltsamaa muusikakoolis Õie Aruoja klaveriklassis. Flöödiõpinguid algasid 11-aastaselt samuti Põltsamaa muusikakoolis (õp. Maria Mänd) ning jätkusid 2008. aastast Tallinna Muusikakeskkoolis Mihkel Peäske käe all. Hilisemad õpingud viisid teda Freiburgi Muusikakõrgkkooli (prof. Felix Renggli), Amsterdami Konservatooriumisse (Kersten McCall, Vincent Cortvrint) ning viimaks Zürichi Kõrgemasse Muusikakooli (prof. Maria Goldschmidt-Pahn, Sabine Poyemorel, Pamela Stahel), kus omandas 2018. aastal magistrikraadi cum laude. Heili on osalenud paljudel meistrikursustel ja festivalidel üle kogu maailma, juhendajateks, prof. Renate Greiss-Armin, prof. Peter-Lukas Graf, Felix Renggli, Kersten McCall, Pirmin Grehl, Andrea Lieberknecht, Kristian Streenstup jt. Aastast 2017 on Heili aktiivselt osa võtnud pikolo-festivalist Grados, Itaalias, kus on sellel instrumendil täiendanud end Jennifer Gunn’i (Chicago Sümfooniaorkestrer), Nicola Mazzanti, Sarah Jacksoni (Los Angelese Sümfooniaorkester) juures ning andnud hulganisti soolokontserte. Hooajal 2011/2012, kõigest 19-aastasena, oli Heili Rahvusooper Estonia flöödirühma kontsertmeister, hooajal 2010/2011 ning 2012/2013 Eesti Riikliku Sümfooniaorkesti flöödirühma mängija. Alates 2012. aastast on ta aktiivselt kaasa teinud Eesti Festivaliorkestri, Gstaadi Festivaliorkestri (Šveits), Norra kammerorkestris 1B1 ning 2015. aastal loodud Baltic Sea Philharmonicu koosseisudes. 2018. aastal võitis Heili oma esimese töökoha soolopikkolo kohale Põhja-Hollandi Sümfooniaorkestris, momendil naudib Heili vabakutselise muusikuna tööd Saksamaa tipporkestrites: Gürzenichi sümfooniaorkestris (Köln), Stuttgarti Raadioorkestris (SWR Symphonieorchester), Chemnitzi Teatriorkestris jne. Heili on pälvinud preemiaid mitmetel konkursitel: I koht ja eripreemia parima Hatsaturiani kontserdi esituse eest Armeenias (2011), I koht Severino Gazzelloni nimelisel konkursil pikolo kategoorias (Itaalia, 2017), I koht National Flute Association “Piccolo Artist Competition” (USA, 2018). Samuti võitis Heili XI Eesti Noorte interpreetide konkurssfestivali “Con Brio” pälvides ka Klassikaraadio, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ning Eesti Interpreetide Liidu auhinna. 2012. aastal võitis ta Vabariikliku Puhkpillimängijate konkursi flöötide arvestuses. Alates 2020. aasta sügisest on Heili Heino Elleri nimelise muusikakooli puhkpilliosakonna flöödi õppejõud, samuti on ta iga-aastane külalisõppejõud Eesti Flöödiühingu suvelaagrites Rõuges.

Indrek Vau alustas muusikaõpinguid Tallinna Lastemuusikakoolis Peep Zingi juhendamisel ja Tallinna Muusikakeskkoolis. Ta on omandanud magistrikraadi soolotompetistina Sibeliuse Akadeemias prof. Jouko Harjanne juhendamisel. Vau on end täiendanud Stephen Burnsi ja Eric Aubier’ meistrikursustel. 1986. aastal võitis Indrek Vau Eesti Vabariiklikul puhk- ja löökpillimängijate konkursil diplomi ning 1990. aastal jõudis konkurssfestivalil „Con Brio“ finaali. 1994. aastal Kölnis aset leidnud rahvusvahelisel trompetistide konkursil jagas ta II-III kohta. 1990. aastast asus Vau tööle Eesti Riiklikus Sümfooniaorkestrisse ja alates 1993. aastast (vaheajaga 1996–2000) on olnud orkestri trompetirühma kontsertmeister. Ta on osalenud mitmete välisorkestrite töös sh. Sibeliuse Akadeemia Sümfooniaorkestris, Tapiola Sinfoniettas, Soome Raadio Sümfooniaorkestris ning Turu Linnaorkestris. Aastast 2000 on Indrek Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia õppejõud (aastast 2011 dotsent). Solistina orkestri ees debüteeris Vau 1991. aastal. Tema mitmekülgsesse repertuaari kuulub tänaseks enamus klassikalistest trompetikontsertidest, samuti mitmed 20. sajandi meistriteosed nagu Eino Tambergi, Arvo Pärdi, Jaan Räätsa, André Jolivet’, Henry Thomasi, Paul Hindemith’i, Dmitri Šostakovitši, Bengt Lorenzeni jpt. heliloojate kontserdid trompetile või trompetile ning enamale sooloinstrumendile ja orkestrile. Ta on esinenud Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri, Tallinna Kammerorkestri, Läti Rahvusliku Sümfooniaorkestri, Moskva Novaja Opera orkestri, Hortus Musicuse Akadeemilise Orkestri, Tallinna Barokkorkestri jpt. orkestrite ees koostöös dirigentide Paavo Berglundi, Neeme Järvi, Arvo Volmeri, Nikolai Aleksejevi, Eri Klasi, Olari Eltsi, Paul Mägi, Andres Mustoneni ja Risto Joostiga. Kammermuusikuna on Vau aktiivselt osalenud eesti kontserdielus. Ta on olnud mitmete uudisteoste tellijaks ja esmaesitajaks Eestis ning salvestanud Eesti Rahvusringhäälingus suurema osa eesti heliloojate poolt trompetile kirjutatud teostest. Tema peamised ansamblipartnerid on olnud pianistid Mati Mikalai, Marko Martin, Ralf Taal ja Peep Lassmann, organist Ines Maidre ning löökpillidel Madis Metsamart. 2004. aastal ilmus koostöös pianist Mati Mikalaiga Indek Vau esimene sooloplaat „Eesti trompetimuusika“, kus kõlavad Hillar Kareva, Heino Jürisalu, Anatoli Garšneki ja Harri Otsa teosed trompetile ja klaverile. 2009. aastal valmis aga koostöös Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri ja Eesti Rahvusringhäälinguga CD, kus kõlavad Eino Tambergi trompetikontserdid. 2008. aastal pälvis Indrek Vau Eesti Kultuurkapitali Interpreedi Aastapreemia.

Kirill Ogorodnikov on eesti kitarrist, kelle tegevus hõlmab nii kontserte solistina ja ansamblistina kui ka pedagoogitööd. Tema laiaulatuslikku repertuaari kuuluvad originaalteosed ja transkriptsioonid barokist kaasaegse muusikani. Eesti heliloojad René Eespere ja Lauri Jõeleht on talle pühendanud teosed, millest ta on teinud ka esiettekanded ja salvestisi. Kitarrimänguga alustas Kirill Ahtme Kunstide Koolis ja jätkas oma õpinguid Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis Tiit Petersoni juures. Ta on on omandanud bakalaureusekraadi Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias Heiki Mätliku juhendamisel ja magistrikraadi mainekas Kölni Muusikakõrgkoolis prof. Gerhard Reichenbachi kitarriklassis. Lisaks on ta end täiendanud mitmete hinnatud kitarriprofessorite meistriklassides. Kirill on rahvusvaheliste konkursside laureaat (Tallinna Rahvusvaheline Kitarrikonkurss ja Gitarrenfestival Gevelsberg Saksamaal) ja esinenud mitmetel festivalidel nii Eestis kui väljaspool (Fiesta de la Guitarra, Pärnu Kitarrifestival, Viljandi Vanamuusika Festival, Tango Port Tallinn, SaitenReise Gitarrenfestival jt). Ta on soleerinud ka orkestri ees, esitades koos Pärnu Linnaorkestriga Heitor Villa-Lobose kitarrikontserdi (2010) ja Gennadi Tanieli kitarrikontserdi (2020, esiettekanne). Ta on esinenud Tallinna Kitarrikvarteti, Ansambel U:, YXUS Ensemble´ jt. ansamblite koosseisus. Harvaesineva pillikooslusega ansambli Duo Telluur koosseisus (inglissarv, kitarr) on nüüdseks esinenud Eestis, Itaalias, Saksamaal ja Venemaal; aastal 2020 ilmus ka duo debüütplaat “Evening Mosaic”. 2021. aastal tunnustati Kirill Ogorodnikovit Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemiaga kõrgetasemeliste kontsertide ja Eesti muusika esitamise eest.

Keelpillikvartett M4GNET on noor ja tarmukas kammeransambel, mis koosneb neljast tipptasemel keelpillimängijast: Robert Traksmann (I viiul), Katariina Maria Kits (II viiul), Mart Kuusma (vioola) ja Siluan Hirvoja (tšello). Neli tunnustatud interpreeti moodustasid 2021. aasta alguses koosluse, mille sihiks on pakkuda eredaid ja sisukaid tõlgendusi kvartetimuusika klassikast, ent ka tutvustada vähem tuntud teoseid ning Eestist pärit heliloojate värsket uudisloomingut. Enamus kvarteti liikmetest on erinevates koosseisudes (duo, trio ja kvartett) ühiselt mänginud ligemale kümme aastat, aga otsustava impulsi stabiilse keelpillikvarteti loomiseks andis Eesti Kultuurkapitali kammeransamblite residentuuriprogrammi algatus, mille esimesse kaheaastasesse programmi valis Kultuurkapitali helikunsti sihtkapital osalema keelpillikvarteti M4GNET. Residentuuriga soovib Kultuurkapital toetada ansamblite loomist, pakkuda võimalusi koostööks mänedžeriga ja täiendada repertuaari läbi uute teoste tellimise. M4GNETi mõlemad viiuldajad mängivad haruldastel keelpillidel. Rariteetsed pillid on interpreetide kasutusse andnud Eesti Pillifond. Möödunud aastal võitis ansambel esimese preemia Poolas (Krakówis) korraldatud rahvusvahelisel kammermuusika konkursil KraCamera 2021. Ansambel on valitud osalema rahvusvahelises programmis Le Dimore del Quartetto.

Sten Heinoja on üks Eesti säravamaid muusikuid, rahvusvaheliselt kõrgelt tunnustatud pianist, kes esineb regulaarselt kammer- ja sooloartistina kõikjal maailmas. Viimaste aastate jooksul on ta üles astunud Indias, Hiinas, Ameerika Ühendriikides, Iisraelis, Venemaal, Jaapanis ja paljudes Euroopa riikides. Heinoja interpretatsiooni iseloomustab emotsionaalne intelligentsus, tervikuhaare ja sügav muusika arenguvõimaluste tunnetus. Tema mäng on läbimõeldud ja õhinast pakatav. Just siiras õhin muusikast on see, mis lummab ning kutsub kuulama. Heinoja esineb pidevalt nii soolo- kui ka kammermuusikuna erinevate koosseisude ja lavapartneritega ning ta iga-aastane repertuaar on väga mitmekülgne. Tema muusikalisele lähenemisele on omane delikaatse kõla taotlus. Oluline koht tema repertuaaris on Viini klassikute ja 20. sajandi soolo- ja kammermuusikal. Muuhulgas on ta enda soolokavades esitanud Mozarti, Beethoveni ja Skrjabini klaveriloomingut. Kammermuusikuna on ta ette kandnud erinevate ajastute heliloojate teoseid, nende seas 20. sajandi Prantsuse kammermuusikat (Poulenc, Debussy jt). Viimastel aastatel on ta olulisimaks lavakaaslaseks tšellist Marcel Johannes Kits. Heinoja kuulub ka viiuldaja Triin Ruubel-Lillebergi ja tšellist Theodor Sinkiga klaveritriosse Hämarik. Nende kava hõlmab teoseid klassikalisest klaveritrio repertuaarist tänapäeva uusima muusikani. Lisaks rohkele kammermuusikale musitseerib Heinoja tihti orkestrite ees, kellest olulisimad on Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, Kymi Sinfonietta, Tallinna Kammerorkester, Tel Avivi ooperiorkester, Järvi Akadeemia noorteorkester, Moskva Kammerorkester, Eesti Sinfonietta, FLSO ja Jeruusalemma Sümfooniaorkester. Dirigendid, kelle käe all Heinoja on mänginud, on muuhulgas Olari Elts, Aldert Vermuelen, Andres Mustonen, Alexey Izmirliev, Eimear Noon, James Feddeck, Arvo Volmer, Tõnu Kaljuste ja paljud teised. Heinojat on saatnud edu kodumaistel ja rahvusvahelistel konkurssidel. 2014. aastal võitis ta VIII Eesti Pianistide konkursi (lisaks omistati Heinojale 5 eripreemiat). 2016. aastal pärjati ta klassikalist muusikat populariseeriva telesaate Klassikatähed võitjaks, kus ta pälvis rohkelt televaatajate tähelepanu vahetu musitseerimisrõõmu ja kõrge kõlakultuuriga. 2018. aastal sai ta esimese koha Londonis toimunud Kendall Taylori nimelisel Beethoveni konkursil. Samal aastal valiti Heinoja osalema mainekale konkursile Honens 2018 New York’is, kus ta jõudis veerandfinaali. Niisamuti on teda saatnud edu kammermuusika konkursitel, 2020. aastal võitis tema duo viiuldaja Roberto Ruisiga maineka Swiss Ambassador Award’i. Heinoja tundis huvi klaverimängu vastu juba varajases lapsepõlves. Näinud emaga poe vitriini taga klaverit, oli vaid kolmeaastane Sten kindel, et ta soovib seda pilli mängida. Nii alustas ta klaveriõpinguid juba 4-aastaselt Tallinna Muusikakeskkoolis Maie Klesmenti juhendamisel. Tema haridustee jätkus samas koolis Marju Rootsi klaveriklassis, teismelisena hakkas Heinojat kaasjuhendama Eesti Muusika-ja Teatriakadeemia professor Ivari Ilja, kelle klassis omandas Sten 2015. aastal bakalaureusekraadi cum laude. Heinoja õpingud jätkusid Londonis Kuninglikus Muusikakolledžis magistriõppes (juhendajad professor Vanessa Latarche ja Sofya Gulyak), mille läbimiseks omistati talle täisstipendium. 2017. aastal omandas ta magistrikraadi ja 2018. aastal artistidiplomi, mõlemad cum laude. 2021. aastast omandab Heinoja doktorikraadi Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias, uurides Mart Saare modernistliku klaveriloomingu põhjal kõlaloomise võimalusi klaveril.

Maksim Štšura on Eesti pianist, helilooja ja muusikateadlane. Ta on omandanud bakalaureusekraadi cum laude Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias prof. Ivari Ilja klaveriklassis ning magistrikraadi ja artisti diplomi Londoni Kuninglikus Muusikakolledžis (Royal College of Music) prof. Gordon Fergus-Thompsoni klaveriklassis. Aastal 2020. kaitses Maksim RCM’is doktoritööd teemal „Translating Twenty-First-Century Orchestral Scores for the Piano: Transcription, Reduction and Performability“. Alates 2020. aasta septembrist töötab Maksim kammermuusika, klaveri ja muusikaajaloo lektorina Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias. Maksim on esinenud Eestis, Soomes, Saksamaal, Prantsusmaal, Itaalias, Austrias, Hollandis, Venemaal ning paljudes Suurbritannia kontserdisaalides. Ta on teinud solistina koostööd orkestritega nagu Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, Eesti Rahvusooperi Sümfooniaorkester, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Sümfooniaorkester, Narva Linnaorkester, jt ning teinud koostööd dirigentidega nagu Vello Pähn, Nikolai Aleksejev, Paul Mägi, Jüri Alperten, Aleksandr Titov, Anatoli Štšura, Mihhail Gerts ja Risto Joost. Ta on esinenud mitmetel festivalidel, näiteks Deal, St Magnus ja Brighton Festival Inglismaal, Järvi festival Pärnus, Rahvusvaheline Mravinski-nimeline Muusikafestival Narvas ning “Klaver”, “Virmalised” ja “Beethoven–250” Tallinnas. Maksim on pälvinud tunnustust paljudel konkurssidel, sh I preemia Rahvusvahelisel Chopini-nimelisel noorte pianistide konkursil Narvas (2000) ja I preemia VII Eesti pianistide konkursil (2008). Samuti on ta on 2013. aasta Suurbritannia Kolledživahelise Beethoveni konkursi võitja. 2021. aastal pälvis Maksim Eesti Kultuurkapitalli aastapreemia kõrgetasemelise rahvusvahelise kontserttegevuse eest solisti ja kammermuusikuna. Aastal 2012 moodustatud Foyle–Štšura Duo võitis 2015. aastal Salieri–Zinetti rahvusvahelise kammermuusika konkursi ja Euroopa Beethoveni Klaverühingu duode konkursi. Muusikud on esinenud kuulsates saalides, nagu Concertgebouw Amsterdamis ja Wigmore Hall Londonis, samuti Cervantino festivalil Mehhikos ning New Yorgi kammermuusika festivalil. 2018–19 hooajal ilmusid duo debüütplaadid: The Great War Centenary Hollandi plaadifirma Challenge Records’i jaoks ning Penderecki and Lutosławski viiuli ja klaveri koguteosed Suurbritannia plaadifirma Delphian Records’i jaoks. 2020.–2021. hooajal ilmusid duolt esimesed kaks plaati Challenge Records’i jaoks lindistatud Beethoveni viiulisonaatide tsüklist. Lindistused on saanud kriitikute heakskiidu sellistes väljaannetes nagu BBC Music Magazine, Gramophone ja Muusika.

Mihkel Poll on esinenud niisugustes mainekates saalides, nagu Londoni Wigmore Hall, Barbican Hall ja Queen Elizabeth Hall, Pariisi Filharmoonia suur saal, Peterburi Filharmoonia suur saal, Béla Bartóki nimeline rahvuslik kontserdisaal Budapestis, Stockholmi Berwaldhallen ja Tbilisi Kakhidze muusika- ja kultuurikeskus, ning ta on andnud kontserte paljudes Euroopa riikides, Kaukaasias, Venemaal ja USA-s. Poll on astunud solistina üles orkestritega nagu Birminghami Sümfooniaorkester, Sarasota Sümfooniaorkester, Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, Läti Riiklik Sümfooniaorkester, Põhjamaade Sümfooniaorkester, Pasdeloup´ Orkester, Corinthian Orchestra, Neue Lausitzer Philhamonie, Braunschweig Staatskapelle, Magdeburgi Filharmoonikud, Norrbotteni Kammerorkester, Vanemuise Sümfooniaorkester, Norwichi Filharmooniaorkester, Lincolni Sümfooniaorkester, Pärnu Linnaorkester jt, ning teinud koostööd dirigentidega nagu Neeme Järvi, Eri Klas, Paul Mägi, Anu Tali, Olari Elts, Elena Schwarz, Anna-Maria Helsing, Mihhail Gerts, Mikk Murdvee, Michael Seal, Richard Laing, Matt Andrews, Jüri Alperten, Toomas Vavilov, Toomas Kapten jt. Poll on olnud Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri resideerivaks artistiks. Ta on soleerinud kontsertreisidel koos ERSO ja Neeme Järviga Rootsis, Venemaal, Armeenias ja Gruusias. Samuti oli ta solistiks Põhjamaade Sümfooniaorkestri Euroopa-turneel Anu Tali juhatusel. Mihkel Pollil on ilmunud sooloplaadid firmadele Ondine (2009) ja DUX (2015), viimane sai 2016. aastal Eesti aasta parima klassikaalbumi tiitli. Ta on salvestanud Artur Lemba klaverikontserdi nr. 1 koos Eesti Riikliku Sümfooniaorkestriga Neeme Järvi juhatusel firmale CHANDOS. 2020. aastal ilmus plaat firmale DUX, kus Mihkel Poll esitab Rahmaninovi ja Tubina klaverikontserte koos Eesti Riikliku Sümfooniorkestriga Mihhail Gertsi juhatusel. Poll on aktiivne kammermuusik. Ta astub regulaarselt üles duos viiuldajast õe Mari Poll-Novakovichiga. 2017. aastal ilmus neil CD firmale DUX, mis teenis kiitvaid hinnanguid ajakirjades BBC Music Magazine ja Gramophone. Koos tšellist Henry-David Varemaga on neil aktiivselt tegutsev klaveritrio Poll-Varema-Poll, kellega on hiljuti astutud üles muuhulgas Berliini Kontzerthausis ja Hamburgi Elbphilharmonie´s. 2021. aastal ilmus neil debüütplaat Eesti triomuusikaga firmale DUX. Mihkel Poll alustas klaveriõpinguid Nõmme Muusikakoolis Helve Kuuskmanni juures, jätkas Tallinna Muusikakeskkoolis prof Ivari Ilja ja Maigi Pakri käe all, hiljem Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias prof Ivari Ilja klaveriklassis ja Guildhalli Muusika- ja Draamakoolis prof Ronan O ́Hora juures. 2016. aastal sai ta doktorikraadi Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias prof Ivari Ilja klaveriklassis. Poll on pälvinud preemiaid mitmetel konkurssidel, sh I preemia ja orkestri eripreemia Rina Sala Gallo rahvusvahelisel pianistide konkursil Monzas, Itaalias (2004), I preemia ja eripreemia Tallinna rahvusvahelisel pianistide konkursil (2006) ja I preemia Ferroli rahvusvahelisel pianistide konkursil Hispaanias (2006). Aastatel 2004, 2018 ja 2020 oli Mihkel Poll Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia laureaat ning 2013. aastal pälvis ta Vabariigi Presidendi Kultuurirahastu noore kultuuritegelase preemia.

Robert Traksmann alustas viiulimänguga 4-aastaselt õpetaja Tiiu Peäske juhendamisel. Ta on lõpetanud Tallinna Muusikakeskkooli (2014, õpetaja Tiiu Peäske) ja omandanud Berliini Hanns Eisleri nimelises Muusikakõrgkoolis magistrikraadi (2021, prof Kolja Blacher). Meistrikursustel on ta end täiendanud Ulrike Danhoferi, Florian Dondereri, Arvo Leiburi, Jüri Gerretzi, Robert Rozeki ja Ivry Gitlise juures. Alates kevadest 2022 on Robert Tallinna Kammerorkestri liige. Vabakutselisena tegutsedes on Robert täiendanud ka mitmete teiste mainekate kollektiivide ridasid, nende hulgas Gürzenich Orchester Köln, Orchester der Karajan Akademie Berliner Philharmoniker, Eesti Festivaliorkester, Vox Clamantis, YXUS jt. Kontsertmeistrina on ta üles astunud Eesti Riiklikus Sümfooniaorkestris, Rahvusooper Estonia Sümfooniaorkestris ja ka Vanemuise Sümfooniaorkestris. Robert Traksmann on esinenud solistina mitmete orkestrite ees sealhulgas Oulu Symphony, Jyväskylä Symphony, Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, Tallinna Kammerorkester, Pärnu Linnaorkester jt. 2022 septembris soleeris ta koos vioolamängija Santa Vižinega Läti Riikliku Sümfooniaorkestri hooaja avakontserdil, dirgendiks Kristiina Poska.

Rahvusvahelise haardega Eesti Puhkpillikvintetti kuuluvad flötist Heili Rosin-Leivategija, oboist Guido Gualandi, klarnetist Soo-Young Lee, fagotimängija Peeter Sarapuu ning metsasarvemängija Jürnas Rähni.

Toomas Vavilov lõpetas klarneti erialal 1988 Tallinna muusikakeskkooli (õp Ülo Üksik) ja 1992 Eesti muusikaakadeemia (Hannes Altrovi kl) ning 1998 samas dirigeerimise erialal (Jüri Alperteni kl). Ta on täiendanud end dirigendina Roman Matsovi ja Jonas Aleksa ning klarnetistina Karl Leisteri ja Ivan Mozgovenko juures. Võitis Eesti puhkpillimängijate konkursil 1990 II koha. Ta on töötanud 1988–2010 ERSO-s klarnetistina (oli 2004–2006 ühtlasi ERSO teine dirigent), oli 2006–2007 Vanemuise muusikajuht ja peadirigent. Ta on töötanud klarnetiõpetajana Otsa ja Elleri muusikakoolis, on aastast 2001 EMTA õppejõud. Oli 1991 festivali „Klarnet 300“ peakorraldaja, on juhendanud kursusi festivalil „Elva klarnetisuvi“. Taaselustas 2008 Eesti puhkpillimängijate konkursi. Andnud klarnetistina kontserte Eestis, Soomes, Rootsis, Lätis, Saksamaal, Belgias, Austraalias jm. Mänginud NYYD Ensemble’is, on YXUS Ensemble’i liige. On esinenud solistina mitmete orkestrite ees (ERSO, Tallinna Kammerorkester, Läti rahvusliku sümfooniaorkester, Läti kammerorkester, Põhja-Saksa Raadio orkester). Juhatanud Eesti orkestreid, Eesti Filharmoonia Kammerkoori ja Läti Raadio koori. Tema repertuaaris on olulisel kohal eesti muusika, talle on kirjutanud klarnetiteoseid Urmas Sisask, Eino Tamberg, Ester Mägi, René Eespere ja Raimo Kangro. Salvestanud eesti helitöid ER-ile ning mitmele CD-le (Antes), sh Raimo Kangro, Ester Mägi ja Eino Tambergi autoriplaadile.

Auli Teppo on Eesti noorema põlvkonna üks silmapaistvamaid pianiste, kes kogus tuntust populaarse telekonkursi „Klassikatähed” esimese hooaja saadetes. Ta alustas muusikaõpinguid Aruküla huvialakeskuses „Pääsulind“ ning jätkas Tallinna muusikakeskkoolis Martti Raide juhendamisel. 2017. aasta kevadel omandas ta EMTA-s bakalaureusekraadi cum laude prof Peep Lassmanni juhendamisel, praegu jätkab samas magistriõpinguid. Auli on täiendanud end Viini muusika ja kunsti eraülikoolis ning erinevatel meistrikursustel (Klaus Sticken, François Killian, Robert Rozek, David Aronson jpt). Auli Lonks on 2017. aasta EMTA sümfooniaorkestri instrumentaalsolistide konkursi võitja, pälvinud finalisti diplomi konkursil „San Dona di Piave City“ Itaalias, eripreemia väljapaistva esinemise eest VIII Eesti pianistide konkursil, I koha ning eripreemia IX vabariiklikul instrumentaalkontsertide konkursil Narvas jm. Ta on soleerinud mitmete orkestrite, sh ERSO, EMTA sümfooniaorkestri, Tallinna Kammerorkestri, Narva Linna Sümfooniaorkestri ning Läänesaarte Kammerorkestri ees, on esinenud mitmel pool maailmas, sh Austrias, Itaalias, Šveitsis, Portugalis, Poolas, Venemaal ning USA-s. Auli Lonks kuulub Eesti Interpreetide Liitu ning Eda Zahharova Muusikaagentuuri. Ta on ka aktiivne kammermuusik ning esineb sageli koos ooperilauljatega. Tallinna Filharmoonia ning Tallinna Tantsuteatri koostööprojektis “Ikoonid/Pärt”, mida viimati esitati New Yorgis, tuli tema ettekandel esitusele kogu Arvo Pärdi klaverimuusika. Auli on teist hooaega RO Estonia orkestri pianist.

Ene Nael alustas muusikaõpinguid Karksi-Nuia Lastemuusikakoolis ning jätkas Tallinna Muusikakeskkoolis (Ell Saviauk). Aastal 1994 lõpetas ta Eesti Muusikaakadeemia professor Laine Metsa klaveri- ja dotsent Imbi Tarumi klavessiiniklassi. Kevadel 2000 kaitses samas muusikamagistri kraadi kammeransambli erialal. Ta on täiendanud end mitmete tuntud interpreetide (Jacques Ogg, Pierre Hantaï, Elisabeth Joyé, Lars-Ulrik Mortensen, Edoardo Bellotti, Joel Speerstra) meistrikursustel Eestis, Soomes, Hollandis, Rootsis, Itaalias ja Prantsusmaal. 2000. aastal võitis Ene Nael klavessiinimängijana esikoha Eesti Muusikaakadeemias aset leidnud konkursil „Bach 250“, 2001. aastal osales ta Brügge rahvusvahelisel konkursil. Ta on esinenud orkestrisolistina, osalenud aktiivselt continuo-mängijana orkestrites ja kammerkoosseisudes nii erinevatel muusikafestivalidel kui ka kontserdisarjades Eestis ja mujal. Kõrvuti vanamuusikaga esitab Ene Nael ka nüüdismuusikat, olles mitme eesti helilooja klavessiiniteose esmaettekandjaks ning salvestanud neid Eesti Raadio muusikafondi. Ene Nael on ansambli Una Corda (kannel, harf, klavessiin) liige ja jaanuaris 2012 ilmus trio esimene plaat eesti muusikast UNA CORDA. Samuti on ta osalenud erinevate teostega plaatide „Eesti heliloojad. VI“, „Manuscript“ ja Helena Tulve „Sula“ ning Raimo Kangro „Displayd“ autoriplaatide salvestamisel. Ene Nael on üks aktiivsemaid klavessiinimängu õpetamise metoodika arendajaid ja levitajaid Eestis. Käesoleval ajal töötab ta klavessiiniõpetajana Vanalinna Hariduskolleegiumi Muusikakoolis ning osaleb aktiivselt Eesti Klavessiinisõprade Tsunfti tegevuses. Aastast 2000 toimub Ene Naela eestvedamisel koolitusprojekt „Ajalooliste klahvpillide, ansambli- ja orkestrimuusika suvekursus“ noortele muusikutele, samuti osaleb ta 1999. aastast rahvusvahelise Klavessiinifestivali korraldustoimkonna töös. Ene Nael on pälvinud Eesti Kultuurkapitali ja Eesti Interpreetide Liidu stipendiumi.

Henry-David Varema lõpetas Tallinna Muusikakeskkooli 1987. aastal Laine Leichteri ning Tallinna Konservatooriumi 1992. aastal Peeter Paemurru juhendamisel. Seejärel täiendas ta end Müncheni Kõrgemas Muusikakoolis Walther Nothasi tšelloklassis ning Berliini Kunstide Ülikoolis, kus tema juhendajaks oli professor Wolfgang Boettcher. 2005. aastal lõpetas ta Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia doktoriõppe. Henry-David annab regulaarselt kontserte erinevate eesti interpreetidega. Tema ansamblipartnerite hulka kuuluvad Ivari Ilja, Mihkel Poll, Sten Lassmann, Hanna Heinmaa, Age Juurikas, Ralf Taal, Andrus Haav, Anna-Liisa Bezrodny, Mikk Murdvee, Triin Ruubel, Mari Poll, Johanna Vahermägi, Mati Lukk, Toomas Vavilov jt. Varasemalt on Henry-David mänginud Tallinna Keelpillikvartetis, mis aktiivse kontserttegevuse kõrval on salvestanud muusikat Eesti Raadiole ja heliplaatidele (sh „Eesti heliloojate keelpillikvartette“, 2004). Eesti muusikat on Henry-David salvestanud ka firmadele Antes ja Warner Classics. 2001. aastal tõi ta esiettekandele Eino Tambergi tšellokontserdi, mille ta salvestas 2016. aasta juunis koos Vanemuise Sümfooniaorkestriga Paul Mägi juhatusel. Kammermuusikuna on Henry-David kuulunud ka välismaiste kollektiivide koosseisu. Ta oli Berliinis resideerunud keelpillikvarteti Petersen Quartett liige (2003–2009), kellega koos ta esines paljudes Euroopa riikides (sh kontserdipaikades nagu Londoni Wigmore Hall, Berliini Filharmoonia, Müncheni Herkules-saal), USA-s (New Yorgi Carnegie Hall) ja Austraalias. Kvartett on salvestanud 9 CD-d, millest 2006. aastal salvestatud plaat koos sopran Christine Schäfferiga pälvis Saksamaal ECHO Klassik auhinna (2007). Samuti on Henry-David osalenud Frankfurdi uue muusika ansambli Ensemble Moderni töös. Henry-David on töötanud tšellorühma külaliskontsertmeistrina Northern Sinfonia kammerorkestris Suurbritannias, Carl Philipp Emanuel Bachi kammerorkestris ja Müncheni Kammerorkesteris Saksamaal ning Auckland Philharmonia sümfooniaorkestris Uus-Meremaal. 2014. aastal töötas ta ühe hooaja Austraalias Sydney Sümfooniaorkestri tšellorühma abikontsertmeistrina. Alates 1995. aastast on ta olnud Rahvusooper Estonia orkestri tšellorühma kontsertmeister ning 2001. aastast on ta tegev Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia tšello- ja kvartetiõppejõuna (aastast 2016 professorina). Lisaks pedagoogitööle EMTA-s on ta läbi viinud ka mitmeid meistrikursuseid tšello ja kammermuusika alal, sh muusikaülikoolides ja festivalidel Euroopas, USA-s, Kanadas ja Austraalias ning võtnud osa erinevate konkursside žüriide tööst. Käeoleval õppeaastal täidab ta EMTA arendusprorektori kohustusi.

Indrek Leivategija alustas tšelloõpinguid 5-aastaselt Heino Elleri nimelises Tartu Muusikakoolis Reet Metsa tšelloklassis, mille lõpetas 2005. aastal. Aastatel 2005/2006 tudeeris ta Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias Henry-David Varema juhendamisel, suundudes seejärel Saksamaale, kus lõpetas 2013. aastal Müncheni Muusika- ja Teatrikõrgkooli magistrantuuri prof Wen-Sinn Yangi tšelloklassis. Selle kõrval täiendas ta end Itaalias Fiesole Muusikakoolis Natalia Gutmani juures. Indrek on osalenud arvukatel meistrikursustel ja konkurssidel nii Eestis kui võõrsil, kus on pälvinud mitmeid preemiaid. Ta on teinud salvestisi Eesti Rahvusringhäälingule, Baieri Ringhäälingule ja Saksa Raadiole. Aastatel 2008–2010 töötas Indrek Baieri Ringhäälingu Sümfooniaorkestris ning alates 2012. aastast on ta Bambergi Sümfooniaorkestri tšellorühma teine kontsertmeister. Alates käesoleva aasta augustist alustab Indrek tööd Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri tšellorühma kontsertmeistrina, olles tööalaselt seotud kahe orkestriga. Lisaks on ta tšellorühma kontsertmeistrina sage külaline paljudes Saksamaa tipporkestrites (Leipzigi Gewandhaus-orkester, Edela-Saksa Raadio Sümfooniaorkester Stuttgardis, Baieri Ringhäälingu Sümfooniaorkester jt). Oma põhitöö kõrvalt tegeleb Leivategija aktiivselt õppejõu, solisti ja kammermuusikuna ning on sage külalisesineja festivalidel nii Euroopas kui ka väljaspool. Lisaks juhendab ta Saksa Rahvusliku Noorteorkestris ja Bambergi Sümfooniaorkestri Akadeemias tšelliste ning õpetab Heino Elleri nimelises Tartu Muusikakoolis “Elleri Akadeemia” programmis.

Jakob Teppo (1990) alustas muusikaõpinguid Tallinna Muusikakeskkoolis klaveri erialal õpetaja Ell Saviaugu juhendamisel, alates 2005. aastast ka dots. Marko Martini juhendamisel. Tallinna Muusikakeskkooli 12. klassis oli sunnitud sõrmevigastuse tõttu vahetama eriala, lõpetades kooli 2009. aastal metsasarve erialal õpetaja Rait Eriksoni juhendamisel. 2009. – 2010. aastal õppis ta Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias metsasarve erialal prof. Kalervo Kulmala juhendamisel. 2010. – 2017. aastal õppis ta klaveri interpretatsiooni erialal Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias dots. Marko Martini, alates 2011. aasta sügisest ka prof. Ivari Ilja juhendamisel. 2017. aastal omandas ta magistrikraadi Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias. 2015.-2016. õppeaastal täiendas ta ennast Musik und Kunst Privatuniversität´s (Konservatorium Wien) Viinis professor Thomas Kreuzbergeri juhendamisel. Jakob Teppo on osalenud ja pälvinud tunnustust mitmetel konkurssidel, nii klaveri kui metsasarve erialal. 2014. aastal osales ta telekonkursil “Klassikatähed”, viimaste saavutuste seas pälvis ta poolfinaalidiplomi pääsuga finaali 17. rahvusvahelise „Osaka“ klaverikonkursi poolfinaalis 2016. aastal Viinis. Jakob Teppo on esinenud solistina ja erinevate koosseisudega Soomes, Lätis, Austrias ja Prantsusmaal. Ta on esinenud koos Pärnu Linnaorkestriga, dirigentideks Jüri Alperten ja Jaan Ots, viimati toodi 2017. aasta kevadel esiettekandele Jaan Räätsa kontsert neljale käele ja kammerorkestrile. Jakob Teppo on täiendanud end emeriitprof. Aleksandra Juozepenaite-Eesmaa, prof. Pablo Galdo, prof. Giorgos Konstantinou ja prof. Erik T. Tawaststjerna meistrikursustel. Jakob Teppo on olnud mitme eesti helilooja klaveriteoste esmaesitaja, seal hulgas Timo Steiner, Pärt Uusberg jt. Samuti salvestanud muusikat plaatidele “Klassikaraadio tuleb külla” (ERR) ning “Õekese eest” ning koostöös erinevate eesti teatritega, samuti Pärt Uusbergi muusikat mitmele eesti filmile, seal hulgas Rein Marani ja Martti Helde filmidele. Hooajal 2013/14 osales ta Eesti Draamateatris Uku Uusbergi lavastatud etenduses “Kuni inglid sekkuvad“, 2016. aasta suvel Naissaarel Nargenfestivali raames toimunud etendusel „Tüdrukud ei nuta ehk Katharina lähetamine“ ning Adamson-Ericu muuseumis toimunud etenduses „Elagu, mis põletab!“

Johan Randvere alustas klaveriõpinguid Võru Muusikakoolis (õp Merike Kapp) ja jätkas Tallinna Muusikakeskkoolis (õp Marja Jürisson ja prof Ivari Ilja). 2016. aastal omandas ta magistrikraadi Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias prof Ivari Ilja klaveriklassis, täiendades end aastail 2012–2014 ka Milano Verdi-nimelises konservatooriumis prof Valerio Premuroso juhendamisel. Johan Randvere on pälvinud väljapaistvaid preemiaid paljudel konkurssidel: Klaviermusik Vilniuses (I koht, 2008), Con Brio 2008 (finalist), EPTA konkurss Belgias (II koht, 2010), noorte muusikute konkurss Catanias (I koht ja grand prix, 2012), noorte muusikute konkurss Luciano Luciani (III koht, 2013), pianistide konkurss Coop (II koht, 2013), Andrea Baldi nimeline rahvusvaheline klaverikonkurss (I koht ja grand prix, 2014), Con Brio 2010 (Con Brio Trio koosseisus finaalis publikupreemia ja Holland Music Sessionsi eripreemia), telekonkurss Klassikatähed 2013 (finalist), VIII Eesti pianistide konkurss (II koht, 2014). Aastal 2014 omistati talle Pille Lille Muusikute Fondi noore muusiku preemia. Johan Randvere on andnud kontserte Eestis, Lätis, Leedus, Itaalias, Vatikanis, Valgevenes, Soomes, USAs, Kanadas ja Hollandis. Ta on esinenud erinevates koosseisudes sellistel maailmalavadel nagu New Yorgi Carnegie Hall, Vancouveri Chan Center, Minski Filharmoonia Suur saal, Kaunase Filharmoonia Suur saal ja Milano Puccini-nimeline saal. Ta on soleerinud korduvalt Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri, Läti Riikliku Sümfooniaorkestri, Tallinna Kammerorkestri, Maladzetšna Sümfooniaorkestri, Vanemuise sümfooniaorkestri, Valgevene Raadio sümfooniaorkestri, Pärnu Linnaorkestri, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia sümfooniaorkestri jt orkestrite ees, dirigentideks Risto Joost, Toomas Vavilov, Paul Mägi, Jüri Alperten, Kaspar Mänd, Tarmo Leinatamm, Sasha Mäkilä, Grigori Soroka, Erki Pehk, Mihhail Gerts jt. Randvere kuulub muuhulgas Eesti Klaveriorkestri ja vanamuusikaansambli Heinavanker koosseisu. Johan Randvere on kultuurkapitali stipendiumi “Ela ja sära” 2017 ning Eesti Interpreetide Liidu stipendiaat.

Johanna Vahermägi alustas oma muusikaõpinguid 6-aastaselt Tallinna Muusikakeskkoolis õpetaja Tiiu Peäske viiuliklassis. 2000. aastal hakkas ta õppima vioolat ning lõpetas Tallinna Muusikakeskooli 2007. aastal kiitusega. Tema õpingud jätkusid Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias õp. Viljar Kuuse klassis ning Centro Internacional de Excelenica de Cuerda instituudis Hispaanias. Bakalaureusekraadi omandas Johanna Hispaanias Aragoni Kõrgemas Muusikakonservatooriumis prof. Avri Levitani klassis ning magistrikraadi kammermuusika eriprogrammis Jeruusalemma Muusika- ja Tantsuakadeemias prof. Roi Shiloahi ja prof. Zvi Plesseri õpilasena. Johanna on osalenud Tabea Zimmermanni, Amihai Groszi, Gilad Karni, Nicolas Chumachenko, Beatrice Muthelet, Haim Taubi jpt meistriklassides ning on esimese koha laureaat rahvusvahelisel solistide konkursil “3. Concurso Internacional de Solistas Illa de Menorca FIDAH” (2011) ning David Gritsi nimelisel keelpillikonkursil Jeruusalemmas (2015). Johannat on kutsutud esinema mitmetele festivalidele, sealhulgas Berliini Muusikafestival, Festival della Valle d’Itria (Itaalia), “Voice of Music” kammermuusikafestival (Iisrael) jpt ning ta on esitanud kammermuusikat interpreetidega nagu Guy Braunstein, Amihai Grosz, Nicolas Chumachenko, Avri Levitan, Roi Shiloah, Alexander Pavlovsky, Zvi Plesser, Ohad Ben Ari, Harri Traksmann, Triin Ruubel, Henry-David Varema, Ivari Ilja, Sigrid Kuulmann, Marko Martin, Riivo Kallasmaa, Leho Karin jpt. Johanna on soleerinud ERSO, European Youth Chamber Orchestra jt orkestrite ees Iisraelis, Itaalias, Soomes ja Eestis. Lisaks on ta andnud kontserte Saksamaal ja Hispaanias ning salvestanud CD RadioBremeni jaoks rahvusvahelise kaasaegse muusika ansambliga “Ensemble Plural” (dir. Fabian Panisello) ning teinud vabakutselise muusikuna koostööd Tallinna Kammerorkestri, ERSO, Vox Clamantise jpt koosseisudega. Johanna on töötanud Barcelona Liceu Ooperiteatris ja Jeruusalemma Sümfooniaorkestris ning käesoleval ajal töötab aktiivse vabakutselise muusikuna Eestis ja välismaal ning vioola- ja kammermuusikapedagoogina Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias. Johanna mängib 1650ndast aastast pärineval inglise meistri Thomas Urquharti vioolal, mille on tema kasutusse andnud Eesti Pillifond.

Kai Ratassepp on õppinud Tallinna Muusikakeskkoolis ja Eesti Muusika – ja Teatriakadeemias, tema õpetajateks on olnud Ruuta Taras, Lilian Semper ja Peep Lassmann. Kai Ratassepp omandas doktorikraadi prof. Peep Lassmanni juhendamisel 2007. aastal. Kai Ratassepp on võitnud preemiaid mitmel vabariiklikul ja rahvusvahelisel pianistide konkursil. Esinenud nii solistina kui erinevates kammermuusika koosseisudes Eestis, Soomes, Rootsis, Saksamaal, Itaalias, Prantsusmaal, Inglismaal ja Venemaal. Käesoleval ajal on Kai Ratassepp õppejõud Eesti Muusika-ja Teatriakadeemias ning Tallinna Muusikakeskkoolis. Aastast 1998 mängib klaveriduos koos Mati Mikalaiga. Ansambel on pälvinud preemiaid rahvusvahelistel konkurssidel: II preemia rahvusvahelisel klaveriduode konkursil Kaunases II preemia rahvusvahelisel klaveriduode konkursil Paduas I preemia rahvusvahelisel ARD konkursil Münchenis Kontsertreisid on viinud neid Saksamaale, Itaaliasse, Prantsusmaale, Venemaale, Inglismaale, Soome ja Eestimaa erinevatesse linnadesse. Ansambel on teinud koostööd mitmete orkestritega (Kremerata Baltica, Deutsches Symphonie-Orchester, Peterburi Maria teatri orkester, ERSO, Tallinna Kammerorkester, Pärnu Linnaorkester jt.) ja esinenud paljudel mainekatel muusikafestivalidel.

Kaija Lukas on sündinud Raplas ning alustas muusikalise perekonna eeskujul viiuliõpinguid Rapla muusikakoolis Tekla Tappo juhendamisel ning jätkas Tallinna Muusikakeskkoolis Tiiu Peäske viiuliklassis. Alates 2006.aastast elab Kaija Londonis, kus 2012.aastal lõpetas magistriõpingud Guildhalli Muusika- ja Teatrikoolis. Kaija on olnud edukas mitmel rahvusvahelisel konkursil, sh “Remember Enescu” Rumeenias ning ESTA Eesti Viiuldajate konkursil. Kaija on täiendanud ennast Salzburgis Mozarteum’i muusikakõrgkoolis ning Temple Ülikoolis (Temple University), Philadelphias; samuti erinevatel meistrikursustel ja festivalidel USA-s, Prantsusmaal, Austrias ja Kreekas. Kaija on ka aktiivne vioolamängija ning esitab soolokontserte m6lemal instrumendil. Koos pianist Sholto Kynoch’ga on esinetud mitmetes kontserdisaalides Londonis, sh St Martin-in-the-Field’s ja Blackheath Halls. Kaija astub õles regulaarselt Inglise Kammerorkestri (English Chamber Orchestra), Kuningliku Filharmoonia (Royal Philharmonic Orchestra) ja Jigsaw Chamber Players koosseisudes. Ta jätkab oma karjääri samuti kammermuusiku, solisti ja õpetajana.

Lauri Väinmaa on kõrgelt hinnatud nii pianisti, pedagoogi kui ka muusikaelu korraldajana. Tema repertuaari kuulub peaaegu kogu Beethoveni klaverilooming, ta on esitanud kontserditsüklitena helilooja 32 sonaati ja 5 klaverikontserti. Väinmaa on silmapaistev kaasaegse muusika esitaja. Tema repertuaaris on kogu Arvo Pärdi ja Alfred Schnittke ning uue Viini koolkonna klaverilooming, ta on Ligeti etüüdide ja Boulezi 2. klaverisonaadi esmaesitaja Eestis. Ta on olnud eesti heliloojate Eino Tambergi, Jaan Räätsa, Toivo Tulevi, Urmas Sisaski, Peeter Vähi ja Ülo Kriguli teoste esmaesitaja. Lauri Väinmaa on plaadistanud 4 CDd firmale Warner Brothers, kus kõlavad Tubina, Sumera ja Lemba klaverikontserdid koostöös ERSOga ning eesti heliloojate looming sooloklaverile. Ta on salvestanud nii sooloteoseid kui kammermuusikat ka teistele firmadele ning mitmetele raadiojaamadele, mille hulgas võiks esile tõsta Pärdi kogutud klaveriteoste salvestust BBCle. Väinmaa on esinenud Suurbritannias, Jaapanis, Saksamaal, Hollandis, Rootsis, Soomes ja mujal. Ta on teinud koostööd Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri, Hollandi, Läti ja Soome Raadio Sümfooniaorkestri ja teiste orkestritega. Koostööpartnerite hulgas on dirigendid Eri Klas, Arvo Volmer, Andrei Boreiko, Nikolai Aleksejev. Alates 2001. aastast mängib Lauri Väinmaa klaveriduos koos Piret Väinmaaga. Väinmaa on III Eesti pianistide konkursi ja Minski vabariikidevahelise pianistide konkursi võitja. Ta on võitnud eripreemiad Šoti rahvusvahelisel konkursil ja William Kapelli nimelisel rahvusvahelisel konkursil USAs. Ta on lõpetanud Moskva Riikliku Konservatooriumi Mihhail Pletnjovi ja Lev Vlassenko klaveriklassis ning õppinud Londoni Kuninglikus Muusikaakadeemias Christopher Eltoni ning Tallinna Riiklikus Konservatooriumis Bruno Luki juhendamisel. Väinmaa õpetab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias ning annab pidevalt meistrikursusi erinevates maades. Aastatel 2001–2010 oli ta paralleelselt klaveriosakonna juhataja Tampere Ammattikorkeakoulus Soomes. Väinmaa on rahvusvahelise pianistide festivali “Klaver” asutaja ja kunstiline juht.

Maila Laidna on lõpetanud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia magistrantuuri klaveri ja kammermuusika erialal cum laude, õpetajaks vastavalt Tanel Joamets ja prof Matti Reimann. Aastatel 2013–2014 täiendas Maila end Hispaanias Vigo Muusikakõrgkoolis. Hetkel õpib ta EMTA kammeransambli doktorantuuris (juhendajateks prof Matti Reimann, Mati Mikalai ja prof Kristel Pappel). Maila on esinenud edukalt mitmetel konkurssidel: EMTAs toimunud kammermuusika konkursil pälvis ta III koha (2011) ning Hispaanias Vigo Muusikakõrgkoolis pianistide konkursil I koha (2014). Ta on esinenud Hispaanias Santiago de Compostelas toimunud klaverifestivalil nii solisti kui kammermuusikuna ja Hispaania rahvusvahelisel festivalil „Forum Musikae“. Lisaks on ta osalenud Järvi Akadeemia ja ERSO töös. Aastast 2013 mängib Maila klaveriduos Tiiu Sisaskiga. 2015. aastal võitis duo III koha XXV Rooma rahvusvahelisel pianistide konkursil. 2019. aastal saavutas duo Maria Judina nimelisel konkursil Peterburis I koha ning kammermuusika konkursil Filadelfias II preemia. 2021. aastal pälvis klaveriduo Soomes maailma klaveriõpetajate assotsiatsiooni III rahvusvahelisel klaverikonkursil kuldmedali. 2016. aastast mängib Maila trios koos klarnetist Soo-Young Lee ja viiuldaja Miina Laanesaarega (Ensemble Auftakt). Samal aastal tegid nad Alban Bergi teose „Adagio“ (teine osa „Kammerkontserdist“) Eesti esiettekande. 2019. aastal saavutas Ensemble Auftakt Budapestis toimunud konkursil IV Danubia Talents International Competition kammeransamblite kategoorias absoluutse esikoha ning aastal 2021 III koha konkursil Krakow International Music Competition Opus 2021. koha. Kevadel 2022 saavutati absoluutne esikoht Clara Wieck Schumanni nimelisel konkursil ja finalistidiplom Hispaanias toimunud kammermuusikakomnursil 10º Concurso internacional de música de cámara “Antón García Abril”.

Pianist Mati Mikalai on eelkõige hinnatud paljude interpreetide suurepärase kammeransambli partnerina, kõige tunnustatum on klaveriduo Kai Ratassepaga. Samas on ta ka võimekas sooloesineja, seda ka nüüdismuusika vallas. Mati Mikalai lõpetas Tallinna Muusikakeskkoolis Reet Vanaselja, Lembit Orgse ja professor Bruno Luki klaveriklassis. 1995. aastal lõpetas ta Eesti Muusikaakadeemia Bruno Luki, Ivo Sillamaa ja Lauri Väinmaa juures, 2002. aastal omandas magistrikraadi Peep Lassmanni juhendamisel ning jätkas samas ka doktoriõppes. Ta on täiendanud end tunnustatud pianistide Liisa Pohjola, Jose Ribera ja Lazar Bermani meistrikursustel. Mikalai on pälvinud III preemia rahvusvahelisel pianistide konkursil Kilis Rootsis (1994) ning I preemia vabariiklikul pianistide konkursil (1994). Viimase aja kõrgemad tunnustused on saavutatud duos pianist Kai Ratassepaga. Mati Mikalai on esinenud solistina, kammermuusikuna ja orkestrite ees paljudes Eesti linnades, lisaks mitmel pool Euroopas, näiteks Soomes, Rootsis, Saksamaal, Prantsusmaal, Itaalias ja Venemaal. Muuhulgas on ta esinenud koos Gidon Kremeri ja tema noorteorkestriga Kremerata Baltica. Peale Kai Ratassepa teeb ta kammermuusikat teistegi interpreetidega, tema sagedasemad partnerid on olnud viiuldajad Olga Voronova ja Arvu Leibur, tšellist Pärt Tarvas, saksofonist Virgo Veldi, trompetist Indrek Vau, klarnetist Tarmo Pajusaar ning oboemängija Kalev Kuljus. Mati soolorepertuaaris mängib olulist rolli impressionistide muusika, samuti Ferenc Liszti ja Ludwig van Beethoveni looming. Järjest enam esitab ta eesti heliloojate klaverimuusikat – näiteks Erkki-Sven Tüüri, Ester Mägi, Eduard Tubina loodut. Mati Mikalai on salvestanud ulatuslikult nii klaveripalasid kui ka kammermuusikat koostöös teiste interpreetidega, näiteks trompetist Indrek Vauga. Alates 1997. aastast õpetab Mati Mikalai klaverit Tallinna Muusikakeskkoolis ning aastast 2000 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias kus alates 2015. aastast on osakonna juhataja.

Pianist Piret Väinmaa esineb solisti ja kammermuusikuna erinevates projektides. Ta on esinenud Ameerika Ühendriikides, Hiinas, Inglismaal, Saksamaal, Soomes, Lätis ja Eestis ning solistina erinevate orkestrite ees. Alates 2002. a. esineb Piret Väinmaa klaveriduos koos pianist Lauri Väinmaaga ning on 2002. aastal loodud Klaveriorkestri asutajaliige. Piret Väinmaa on teinud koostööd viiuldaja Sigrid Kuulmanni, sopran Kädy Plaas-Kala, tšellist Aare Tammesaluga, samuti Tallinna Klaveriduo ja puhkpillikvintetiga Estica. 2022. aastal tõid Piret Väinmaa ja Sigrid Kuulmann publiku ette kolm erinevat kava Mozarti sonaatidest klaverile ja viiulile, kontserdid toimusid kontserdisarja “Musica Sacra” raames. Piret Väinmaa on kaitsnud doktorikraadi Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias aastal 2012. Ta on Euroopa Kammermuusikaõpetajate Assotsiatsiooni juhatuse liige, Rahvusvahelise Eduard Tubina Ühingu juhatuse liige ning Eesti interpreetide Liidu liige.

Reinut Tepp alustas muusikaõpinguid Talinna 7. keskkooli klaveriklassis (Samuel Lazikin) ja jätkas Tallinna Muusikakeskkoolis (Ell Saviauk) ning Tallinna Konservatooriumis (prof. Laine Mets). 1993. a. jätkusid õpingud EMA magistratuuris prof. L. Metsa klaveriklassis ja Imbi Tarumi klavessiiniklassis. Ta on täiendanud end Huguette Dreyfus’i kursustel. Reinut Tepp on teinud koostööd kollektiividega nagu Tallinna Barokkorkester, Baltic Baroque, Corelli Consort, Rondellus, Tallinna Kammerorkester, Sinfonietta Riga ja Swedish Chamber Orchestra Örebro. Viimase kollektiiviga on ta salvestanud J. S. Bachi oboekontserdid (solist A. Ogrintchuk.) Tihe koostöö seob teda ansambliga Cantores Vagantes. 1998. aastast on ta tegev klavessinistina kammerorkestris Kremerata Baltica (kunstiline juht Gidon Kremer), kellega on esinenud arvukatel kontsertidel üle kogu maailma (Carnegie Hall, Royal Albert Hall, Tokyo Suntory Hall jne.). Lisaks Gidon Kremerile ja Kremeratale on ta üles astunud väljapaistvate interpreetidega nagu Michala Petri, Sergio Azzolini, Aleksei Ogrintchuk, Kalev Kuljus, Claire Michon, Maria Fedotova, Florian Donderer jt. Reinut Tepp õpetab G. Otsa nim Muusikakoolis klavessiini ja kammermuusikat ning on sealse barokkmuusika ansambli “Nova Casa” kunstiline juht. Samuti töötab ta õppejõuna Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias.

Tiiu Sisask lõpetas 2005. aastal Tallinna Muusikakeskkooli Kersti Sumera klaveriklassis ning jätkas õpinguid Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias, mille bakalauresuseõppe lõpetas 2009. aastal ning magistrantuuri 2011. aastal professor Ivari Ilja käe all. Aastal 2016 omandas ta EMTAs teise magistrikraadi kammeransambli erialal professor Matti Reimanni juures ning alates 2017. aastast jätkab ta õpinguid EMTA doktorantuuris professor Mati Mikalai ja professor Kristel Pappeli juhendamisel. Lisaks on ta täiendanud end Saksamaal Karlsruhe Muusikakõrgkoolis professor Kalle Randalu juures (2007-2008) ning osalenud mitmetel meistrikursustel, juhendajateks Walter Blankenheim, Vera Gornostajeva, Gil Garburg, Arvo Pärt jt. Tiiu Sisask on edukalt osalenud mitmetel konkurssidel, ta on saavutanud koos viiuldaja Mari Targoga esimese koha Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kammermuusika konkursil (2007). Koos pianist Maila Laidnaga kolmanda koha XXV Rooma Rahvusvahelisel klaveriduode konkursil, I koha XX rahvusvahelisel Maria Judina nimelisel pianistide ja kammeransamblite konkursil Peterburis (2019), II koha kammermuusika konkursil Filadelfias Itaalias (2019), I koha Budapesti konkursil “Doonau talendid” klaveriduode kategoorias (2021) ning kuldmedal III rahvusvahelisel klaverikonkursil 3rd WPTA FINLAND. Ta on teinud koostööd lauljatega Yin Jie, Sigrid Mutso ja Anna Dõtõna ning Euroopa Kultuuripealinna Segakooriga (dirigent Veronika Portsmuth)ja segakooriga K.O.O.R (dirigent Raul Talmar). Samuti on ta esinenud soolokontsertidega Eestis, Soomes, Rootsis ja Saksamaal. Aastast 2024 mängib Tiiu koos gongimängija Tiina Karjatsega tähistaevast ja universumist inspireeritud muusika esitamisele pühendunud duos Astromusic duo. Tiiu Sisask on mitmete oma isa, helilooja Urmas Sisaski teoste esmaesitaja. Koos on nad esinenud regulaarselt Muusikatähetornis Jänedal ja astronoomiahuviliste kokkutulekutel. Tiiu Sisask on salvestanud Urmas Sisaski muusikat Klassikaraadiole koostöös trompetist Mart Kiviga. Aastal 2015 osales ta Urmas Sisaski šamanistlikul multimeediaetendusel „Universumi armastus”. Aastast 2023 korraldab Tiiu koostöös Jäneda muuseumiga Urmas Sisaskile pühendatud kontserdisarja “Kummardus tähtede taha”.

Eesti viiuldaja Triin Ruubel on sündinud Tallinnas. Peale Tallinna Muusikakeskooli lõpetamist omandas ta diplomi Rostocki Kõrgemas Muusika- ja Teatrikoolis Saksamaal Prof. Petru Munteanu klassis. Õpingute ajal osales ta mitmetel konkurssidel, võites teiste hulgas ka 1. preemia ja 2 eripreemiat Kloster Schöntali rahvusvahelisel viiuldajate konkursil. Huvi kaasaegse muusika vastu viis sõprade ja õpingukaaslastega aastal 2011 Rostockis uue muusika ansambli Neophon asutamiseni. Sealt koostöö heliloojatega nagu Wolfgang Rihm, Peter Ruzicka ja Jörg Widmann. Peale kammermuusika ja ansambliteoste on Triinu kaasaegse muusika repertuaaris ka oluline koht sooloteostel. Solistina on Triin astunud üles orkestrite ees Eestis ja välismaal, teiste hulgas Haydn Orchestra Bolzano, ERSO, Orchestre des Jeunes d’Île-de-France, Balkani Festivaliorkestri, Norddeutsche Philarmonie Rostocki, Poola Kammerfilharmoonia, Vorpommerni Filharmoonia, Tallinna Kammerorkestri, Rahvuste Filharmooniaorkestriga, dirigientideks Neeme Järvi, Arvo Volmer, Justus Frantz jt. Aastast 2015 on Triin Eesti Rahvusliku Sümfooniaokrestri kontsertmeister. Samal aastal alustas ta õpetamist Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias. Külaliskontsertmeistrina astunud üles Deutsche Kammerphilarmonie Bremenis ning l ka Pariisis Orchestre Philarmonique de Radio-France’is. Triin juhendab meistrikursustel Järvi Akadeemias Pärnus ning on Eesti Festivaliorkestri liige. Meistriklassid viinud ka Saksamaale ning Portugali. Aprillis 2018 esines Triin kontserdisarja Debüt im Deutschlandfunk Berlin duos oma kaksikõe Kärt Ruubeliga Berliini Filharmoonias, tehes sellega oma sealse debüüdi. 2020 ilmus Triinu esimene sooloplaat ERSO ja dirigent Neeme Järviga. Rahvusvahelises meedias palju positiivset vastukaja saanud albumil kõlavad E. Elgari Viiulikontsert ja W. Stenhammari 2 Sentimentaalset Romanssi.

Vahur Kubja on klassikalise kitarrimuusika esitaja. Kubjale meeldib muusikavormiga töötamisel pühendada oma tähelepanu tunnete väljendamisele. Ta süveneb heliteosesse kui eluliselt olulisse sündmusesse, mis on alati erilise põhjusega tema ellu tulnud. Vahur Kubja on lõpetanud Georg Otsa nimelise Tallina Muusikakooli Tiit Petersoni kitarriklassis ning Nino Rota nimelise Monopoli konservatooriumi Massimo Felici kitarriklassis, kus omandas 2012. aastal magistrikraadi. Lisaks on jätnud sügava jälje Kubja muusikalisse väärtuspagasisse Oscar Ghiglia suvekursustel Itaalias Sienas (Accademia Musicale Ghigiana). Vahur Kubja on jaganud kitarrimänguoskusi kitarriõpetajana Tallinna Muusikakeskkoolis (2011–2018), Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis (2013–2018), Tallinna Vanalinna Hariduskolleegiumis (2013–2018), Heino Elleri nimelises Muusikakoolis (2015–2016) ja Saku Muusikakoolis (2011–2018). Paljud tema õpilased on saavutanud auhinnalisi kohti üle-eestilistel ja rahvusvahelistel konkurssidel. Vahur Kubja pälvis 2016. aastal Eesti Muusikakoolide Liidu pedagoogi tunnustuspreemia panuse eest noorte muusikute õpetamisse. Alates 2019. aastast on Kubja Tallinna Kitarrikvarteti liige. Üheks olulisemaks koostööks on olnud kitarriduo kitarrist ja helilooja Dmitri Timoshenkoga.

Villem Süvari trompetiõpingud algasid Nõmme Muusikakoolis Aigar Kostabi käe all ning jätkusid Tallinna Muusikakeskkoolis ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias Indrek Vau juhendamisel. Aastatel 2020-2023 oli ta Grazi Muusika- ja Esituskunstide Ülikoolis prof. Martin Wagemanni trompetiklassi üliõpilane ning täiendas end kammermuusikas prof. Uwe Kölleri ja vanamuusikas Siegfried Kochi juhendamisel. Hetkel jätkab ta õpingud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia magistrantuuris Indrek Vau trompetiklassis. Villem on end täiendanud end mitmetel meistrikursustel nii Eestis kui välismaal ning jõudnud finaalvooru 2018 Eesti Interpreetide konkursil puhkpillidele. Villem on osalenud ESRO, Tallinna Kammerorkestri, Eesti Festivaliorkestri, Baltic Sea Philharmonic Orchestra, Corelli Barokkorkestri ja Capella Leopoldina tegevuses ning mänginud Austrian Brass Bandis soolokornetit. Alates 2024.aasta jaanuarist on ta külalisena täitnud ERSO trompetirühma abikontsertmeistri kohta. Ta on 2016. aastast aktiivselt tegutseva vaskpillikvinteti Tuulisbrass asutajaliige ning 2023. aastast esineb Eesti Akadeemilise Vaskpillikvinteti koosseisus.

Saksofonikvarteti Quattro Quarti koosseisu kuuluvad Eve Neumann (sopransaksofon), Jandra Puusepp (altsaksofon), Valdur Neumann (tenorsaksofon) ja Liis Mäevälja (baritonsaksofon). Kvartett sai alguse Eesti Teatri- ja Muusikaakadeemia tudengite soovist mängida erinevat repertuaari klassikalisest kaasaegse saksofonimuusikani. Kõik kvarteti liikmed on lõpetanud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ning täiendanud end erinevate maade nimekate saksofoniprofessorite käe all. Quattro Quarti on andnud kontserte paljudes kohtades üle Eesti, esinenud festivalidel "Mõisamängud", "Seitsme linna muusika", "Ebahariliku muusika festival", "Eesti muusika nädal". 2016 ja 2018 kanti koos Moskva Riikliku Akadeemilise kammerkooriga maestro Vladimir Minini juhatusel Peterburi Maria Teatri kontserdisaalis ja Peterburi Filharmoonia Suures saalis ette Giya Kancheli teos "Amao Omi". 2017 esineti koos saksofonisti ja improvisaatori Vlady Bystroviga Baskimaal Bermeos festivalil "Musika Astea". 2023 toodi festivalil "Neue Musik im Fläming" esiettekandele Uwe Krempi teos "Blumen-, Frucht- und Dornenstücke". Viimastel aastatel on kvartett palju teinud koostööd kooridega - koos Veronika Portsmuthi Kooriakadeemia kooridega on esitatud Tõnu Kõrvitsa ja Kristo Matsoni loomingut; vokaalkammeransambliga VoxPunt Patrik Sebastian Undi teoseid ja seadeid. Kõik Quattro Quarti liikmed on tegevad Eesti Saksofoniühingu juures, panustades aktiivselt saksofonielu edendamisse Eestis.