interpreedid

Age Juurikas

Age Juurikas on jõuliselt sugestiivse esitluslaadiga soolopianist ja kammermuusik, kes ühendab Euroopa ja Venemaa klaverimängu traditsioone. Samuti on ta kirglik pedagoog,kellel on õpilasi nii Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias kui ka Tallinna Muusikakeskkoolis.

Ta on esinenud soolokontsertidega ja kammerkoosseisudes mitmete eesti ja välismaiste tuntud interpreetidega pea kõikjal Euroopas ja Põhja-Ameerikas ning soleerinud mitmete orkestrite ees (sh ERSO, Läti Riiklik Sümfooniaorkester, Leedu Riiklik Sümfooniaorkester, Ukraina Rahvuslik Akadeemiline Sümfooniaorkester). Ta on teinud koostööd selliste dirigentidega nagu Neeme Järvi, Kaspars Putniņš, Arvo Volmer, Risto Joost jpt.

Teda on pärjatud mitmete väärikate auhindadega nii Eesti kui rahvusvahelistel konkurssidel. Samuti on ta pälvinud mainekaid tunnustusi Eestis, nagu Neeme Järvi nimeline preemia (2003) ja Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia – „Age Juurikas kui aktiivne ning isikupärane solist ja ansamblipartner“ (2014).

Age Juurikas alustas muusikaõpinguid 4-aastaselt Tallinna Muusikakeskkooli eelkoolis. Lõpetanud sama kooli 1998. aastal prof Toivo Nahkuri klaveriklassis, suundus ta Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiasse, kus jätkas õpinguid prof Peep Lassmanni juhendamisel. Samaaegselt õpingutega Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias täiendas ta end vahetusüliõpilasena Helsingis Sibeliuse Akadeemias (prof Liisa Pohjola ja prof Matti Raekallio juhendamisel) ja Karlsruhe Muusikakõrgkoolis (prof Kalle Randalu juhendamisel).

Aastail 2003–2007 õppis ta Moskvas Tšaikovski-nimelise konservatooriumi aspirantuuris prof Vera Gornostajeva ja tema assistentide Sergei Glavatskihi, Darja Petrova ja Maksim Filippovi juhendamisel. Olulise õpetaja ja nõuandjana on tema kõrval olnud ka prof Matti Reimann. Praegu täiendab Age Juurikas end Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia doktorantuuris.

Age Juurikase lemmikrepertuaar pärineb 20. sajandi esimesest poolest, samuti huvitub ta kaasaegse muusika esitamisest ja teeb koostööd mitmete heliloojatega. Oma kontserdikavasid kujundades on ta püüdnud ujuda vastuvoolu – mitte jääda klassikaliste paljumängitud teoste raamistikku, vaid leida oma kavades alati koht värskemale ja vähemesitatud muusikale. Viimastel aastatel on ta osalenud mitmetes suuremahulistes kaasaegse muusika projektides, nagu Grisey „Vortex temporum“, Stockhauseni „Mantra“ ja Toivo Tulevi klaverikontserdi „Nada“ esiettekanne.

Age Juurikas on salvestanud ERRi arhiivi kõik Mart Saare klaveriprelüüdid, Skrjabini ja Albénizi klaveriteoseid ning erinevates koosseisudes uuemat eesti kammermuusikat. Alates aastast 2017 on ta ERP artist. 2018. aasta alguses ilmus tema debüütplaat „The Soul of Fire“, mis pälvis aasta kammermuusikaalbumi auhinna.

Andres Kontus

Andres Kontus on lõpetanud Nõmme Lastemuusikakooli klaveri (õpetaja Tiiu Aroella, 1995) ja trombooni erialal (õpetaja Aigar Kostabi, 1999). Aastail 1999–2001 õppis ta Eesti Muusikaakadeemias Heiki Kalause juhendamisel ning lõpetas seejärel Taanis Jüüti Kuningliku Muusikaakadeemia (2006) Niels-Ole Bo Johanseni ja Rolf Sandmarki juhendamisel.

Ta on võitnud auhinnalisi kohti arvukatel konkurssidel, millest olulisemad on esikohad Andrejs Jurjānsi nimelisel rahvusvahelisel vaskpillikonkursil (Riia, 2006), Eesti puhk- ja löökpillimängijate konkursil (Tallinn, 2006) ning Eesti interpreetide konkursil puhkpillidele (Tartu, 2008), 2006. aasta konkursil “Con brio” võitis ta ERSO preemia.

Lisaks ERSO tööle on ta Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia õppejõud.

Andres Kontus on osalenud Soome Raadio, Århusi, Ålborgi ja Malmö sümfooniaorkestri, Randersi kammerorkestri ja Århusi Sinfonietta töös. Ta on andnud soolokontserte ning esinenud solistina ERSO, Tallinna Kammerorkestri, Taani sõjaväeorkestri Slesvigske Musikkorpsi ja Vanemuise sümfooniaorkestriga ning tegutseb klahvpillimängijana rokk-ansamblis Contus Firmus.

ERSO ees on Andres Kontus esinenud kolmel korral: märtsis 2008 kõlas tema ja Indrek Vau soleerimisel Bent Lorentzeni topeltkontsert trompetile ja tromboonile (dirigent Paul Mägi), aprillis 2008 Launy Gröndahli tromboonikontsert (dirigent Toomas Vavilov), märtsis 2013 Christopher Rouse’i tromboonikontsert (dirigent Daniel Raiskin).

Andres Uibo

Andres Uibo on silmapaistev muusik, kelle tegevus on Eesti kultuurimaastikku rikastanud juba aastaid. Ta on üks enim kontserte andvaid Eesti interpreete nii kodu- kui välismaal, hinnatud organist, kammermuusik, produtsent, pedagoog ja helilooja. Uibo lõpetas Tallinna Konservatooriumi prof. Hugo Lepnurme oreliklassis ning täiendas end Saksamaal Lübecki Kõrgemas Muusikaülikoolis prof. Hans Gebhardi juhendamisel. 1980. aastast alates on Uibo andnud enam kui 1000 soolokontserti nimekatel festivalidel ja kontserdisarjades Baltimaades, kogu Euroopas, Venemaal, Iisraelis ning Jaapanis. Heliloojana on Uibo loonud teoseid sümfooniaorkestrile, erinevatele kammerkooseisudele, koori-, instrumentaal- ning orelimuusikat. Tema helilooming on kõlanud nimekatel festivalidel ja kontsertidel Euroopas, Venemaal, Aasias ning Ameerikas. Alates aastast 1981 on Uibo Tallinna Niguliste Muuseum-Kontserdisaali organist ning aastast 1994 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia oreliprofessor. Aastatel 1997-2009 töötas Uibo ühtlasi Eesti Kontserdi produtsendi ametikohal. Tema poolt on kutsutud ellu mitmed nimekad muusikafestivalid nagu Tallinna Rahvusvaheline Orelifestival aastal 1987, Suure-Jaani muusikafestival aastal 1998 ning Tallinna Bachi nimeline muusikafestival aastal 2012. Ta on ühtlasi kõigi eelnimetatud festivalide kunstiline juht. Uibo on sagedane žüriil iige erinevatel muusikakonkurssidel. Uibo algatusel ning eesvedamisel on Eestis restaureeritud rida ajaloolisi väärtorelid ning ehitatud mitmeid uusi oreleid. Uibo on salvestanud ühe LP ning tema interpretatsioonikunsti võime leida ligi kolmekümnelt CD-plaadilt.
2006. aastal ilmus tema autoriplaat „Apocalypsis Symphony“, mis on salvestatud kuulsal Riia Toomkiriku orelil. Uibo mitmekülgset tegevust on pärjatud paljude erinevate autasudega: Eesti Kultuurifondi aastapreemia (1990), Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia (1995, 1999), Valgetähe medal (2001), Eesti Vabariigi Riiklik Kultuuripreemia (2006), Eesti Muusikanõukogu aastapreemia (2006), EELK III järgu Teeneterist (2009) ning Tallinna Jaani Koguduse Teeneterist (2010). Andres Uibo on Suure-Jaani ning Vigala valla aukodanik.

Heigo Rosin

Heigo Rosin on Eesti löökpillisolist, kes on spetsialiseerunud soolo- ja kammermuusikale. Ta on esinenud Euroopa ja Ameerika kuulsates kontserdisaalides nagu Carnegie Hall New Yorgis, Tonhalle Zürichis, Gewandhaus Leipzigis, astudes üles nii soolokavadega kui ka solistina mainekate orkestrite ees. 2015. aastal valiti ta Šveitsis fondi „Orpheum Foundation” stipendiaadiks ning ka World Percussion Group’i kontsertmeistriks, millega kaasnes viienädalane tuur USA-s. Aastast 2016 on ta Malletechi löökpillide ja Sabiani taldrikute ametlik artist.

Alustanud nelja-aastaselt klaveriõpinguid Põltsamaal, jõudis ta löökpilliõpinguteni Heino Elleri nimelises Tartu muusikakoolis ning omab nüüdseks kahe muusikakõrgkooli, EMTA ja Flaami kuningliku konservatooriumi bakalaureuse- ja magistrikraadi. Praegu ühitab ta aktiivse kontserttegevuse kõrval doktoriõpingud EMTA-s pedagoogitööga Tartus Heino Elleri nimelises muusikakoolis.

Edukast osalemisest mitmel konkursil toome olulisemana esile 2013. aastal võidetud esikoha nüüdismuusikakonkursil „DeLinkprijs” Hollandis (2013) ja löökpillimängijate võistlusel Yamaha stipendiumile, II preemia konkursil „Rising Stars Grand Prix” Berliinis (2017), aga ka II koha meie telekonkursil „Klassikatähed 2013”.

Löökpillisolistina on ta korduvalt üles astunud nimekate orkestritega nagu MDR Leipzig Symphony Orchestra, Sinfonietta Rīga, Kyiv Soloists, Kymi Sinfonietta, Klaipėda kammerorkester, Valgevene riiklik sümfooniaorkester, Baltic Sea Philharmonic ning loomulikult ka Eesti orkestriparemiku – ERSO, Tallinna Kammerorkestri ja Vanemuise Sümfooniaorkestriga.

Enam kui kümme aastat karate treeninguid on Rosinale andnud idee kombineerida omavahel võitluskunsti ja löökpillimängu liikumisi, arendades endale unikaalse mängutehnika, mida on lisaks kuulamisele ka atraktiivne vaadata.

Henry-David Varema

Henry-David Varema on hinnatud tšellist, kelle rahvusvaheline karjäär on viinud teda esinema mainekatesse muusikakeskustesse nagu Londoni Wigmore Hall, Pariisi Théâtre du Châtelet, Berliini Philharmonie, Müncheni Herkulessaal, Madridi Auditorio Nacional de Música, Zürichi Tonhalle, Hongkongi City Hall Concert Hall, Tokyo Suntory Hall, Sydney City Recital Hall, Melbourne’i Hamer Hall ja New Yorgi Carnegie Hall Weill Hall. Lisaks sellele on ta üles astunud mitmetel nimekatel festivalidel, näiteks Gstaadis, Rheingaus, Schwarzenbergis, Salzburgis, Schleswig-Holsteinis ja Edinburghis.

Aastatel 2003 kuni 2009 oli ta Berliinis resideerunud rahvusvaheliselt tunnustatud keelpillikvarteti Petersen Quartett liige. Kvarteti arvukad salvestused, kuhu kuulusid teosed heliloojatelt nagu Lera Auerbach, Ludwig van Beethoven, Alban Berg, Cesar Franck, Dmitri Šostakovitš, Ernst Křenek, Fabian Müller, Aribert Reimann, Alfred Schnittke, Arnold Schönberg, Robert Schumann ja Anton Webern, pälvisid mitmeid mainekaid auhindu, sealhulgas Preis der Deutschen Schallplattenkritik ja ECHO Classic. Eesti muusikat on ta salvestanud nii Eesti Raadiole kui ka plaadifirmadele Warner Classics, Antes ja Dux.

Viimastel aastatel on Henry-David Varema teinud koostööd viiuldaja Mari Polli ja pianist Mihkel Polliga. Triona on nad tegutsenud 2013. aastast alates ja selle aja jooksul andnud kontserte mitmetes esindussaalides, sealhulgas Berliini Konzerthausis ja Hamburgi Elbphilharmonie’s.

Henry-David Varema on töötanud pikka aega ka Rahvusooper Estonia soolotšellistina ning olnud külaliskontsertmeister mitmetes orkestrites, nagu Camerata Nordica Rootsis, Northern Sinfonia Suurbritannias, Müncheni Kammerorkester Saksamaal, Berliini Carl Philipp Emanuel Bachi Kammerorkester ning Aucklandi Filharmoonia Uus-Meremaal. 2014. aastal töötas ta ühe hooaja Sydney Sümfooniaorkestri tšellorühma abikontsertmeistrina. Ta on juhendanud tšello- ja kammermuusika meistriklasse mitmetes Euroopa, USA, Kanada, Brasiilia ja Austraalia ülikoolides ning olnud žüriiliige paljudel konkurssidel, sealhulgas Itaalias toimunud rahvusvahelisel kammermuusika konkursil Premio Trio di Trieste.

Alates 2001. aastast on Henry-David Varema Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias tšello- ja kammermuusika õppejõud ning praegu töötab ta akadeemia loometegevuse ja välissuhete prorektorina.

Imbi Tarum

Imbi Tarum on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia klavessiiniprofessor, Klavessiinifestivali kunstiline juht ja üks Eesti tuntumaid klavessiinimängijaid. Aastatel 1978–92 oli Tarum klavessiinimängija ansamblis Hortus Musicus, esinedes enamikus Euroopa maades, samuti Iisraelis, USA-s ja paljudes endistes Nõukogude Liidu linnades. Alates 1992. aastast kuulub Tarum Tallinn Baroque`i, Tallinna Barokkorkestri, Soome-Eesti Barokkorkestri ja ansambli Corelli Consort koosseisu continuo-mängija ja solistina. Ta on teinud koostööd selliste orkestrite ja ansamblitega nagu Concerto Copenhagen, Concerto Palatino, His Majestys Sagbutts and Cornetts, Arte dei Suonatori, Pocket Symphony jt. Eesti parimate solistide kõrval on tema partneriteks olnud näiteks Harry van der Kamp, Mikael Bellini, Lucy van Dael, Ellen Hargis, Peter Kooij, Alberto Martini, Aureliusz Goliński, Bolette Roed, Stéphane Rety, Ashley Solomon ja paljud teised. Tarum on lindistanud hulgaliselt soolo- ja kammermuusikat. 2007. aastal andis ta välja albumi „Vertigo“ prantsuse klavessiinimuusikaga. Alates 2010. aastast võttis ta Baltic Baroque`i koosseisus osa Vivaldi viiulisonaatide salvestamisest koos barokkviiuldajate Maria Krestinskaja, Evgeni Sviridovi, Andrei Reshetini, Andrei Penjugini jt ning barokktšellisti Sofia Maltizovaga. Ilmunud on plaadisari „Vivaldi Collection“, kus on kokku 10 CD-d. 2017. aastal salvestas ta koos Maria Krestinskajaga Domenico Dall’Oglio viiulisonaatide CD (Pan Classics).

Lisaks pedagoogitegevusele EMTA-s on ta juhendanud meistrikursusi paljudes Euroopa muusikakõrgkoolides ning andnud suvekursusi Soomes, Lätis ja Eestis.

Indrek Vau

Indrek Vau on Eesti trompetisolist ja pedagoog. Ta on enim kontserte andev ja produktiivseim soolotrompetist tänases Eesti muusikaelus.

Indrek on lõpetanud Sibeliuse Akadeemia prof. Jouko Harjanne juhendamisel, lisaks täiendanud end ka paljudel meistrikursustel. Ta on osalenud rahvusvahelistel konkurssidel Art Munich `97 ja Lieksa Vaskiviiko. 1994. aastal jagas ta II-III kohta rahvusvahelisel trompetistide konkursil Kölnis.

Alates 1990. aastast on Indrek olnud Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri liige, alates 1993. aastast trompetirühma kontsertmeister. Õpingute ajal Sibeliuse Akadeemias töötas ka mitmes Soome tipporkestris – 1997-2000 Tapiola Sinfoniettas (soolotrompet), 1998. aastal Soome Raadio Sümfooniaorkestris (rühmamängija) ja 2000-2001 Turu Linnaorkestris trompetirühma kontsertmeistrina. Alates 2000. aastast kuni tänaseni jätkab tööd Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri trompetirühma kontsertmeistrina ja 2001. aastast on ka Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia õppejõud.

Indrek debüteeris solistina orkestri ees 1991. aastal. Tema mitmekülgsesse repertuaari kuulub tänaseks enamus klassikalistest trompetikontsertidest, samuti mitmed 20. sajandi meistriteosed, sh. Eino Tambergi, Arvo Pärdi, Jaan Räätsa, René Eespere, Tõnu Kõrvitsa, Ülo Kriguli, samuti André Jolivet’, Henri Tomasi, Alfred Desenclose, jpt. trompetikontserdid. Eriline koht Indreku soolorepertuaaris kuulub Eino Tambergi trompetikontsertidele, mida ta on korduvalt esitanud nii Eestis kui välismaal. Tema Tambergi trompetikontsertide esitused on kõrgelt hinnatud ka rahvusvahelise vaskpillikogukonna poolt, olles korduvalt kutsutud lektoriks erinevate muusikakõrgkoolide meistrikursustele juhendama ja tutvustama just Tambergi trompetiteoste erinevaid tõlgendusvõimalusi.

Indrek on soleerinud Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri, Tallinna Kammerorkestri, Läti Rahvusliku Sümfooniaorkestri, „Vanemuise“ Sümfooniaorkestri, Pärnu Linnaorkestri, Hortus Musicuse Akadeemilise Orkestri, Moskva Novaja Opera orkestri, Põhjamaade Sümfooniaorkestri, Helsingi Barokkorkestri jpt. orkestrite ees. Ta on kaasa teinud ka mitmetes silmapaistvates esitustes koos teiste solistidega – Dmitri Šostakovitši klaverikontserti nr.1, op. 35 on ette kantud koos pianistide Peep Lassmanni, Aleksandr Markovitši, Viesturs Šimkuse ja Sten Lassmanniga; Paul Hindemithi kontserti trompetile ja fagotile koos Martin Kuuskmanni ja Peeter Sarapuuga ning Bengt Lorenzeni kontserti trompetile ja tromboonile koos Andres Kontusega. Eraldiseisvateks sündmusteks võib pidada Eino Tambergi „Concerto Grosso“ op. 5 ettekandeid, mida Indrek on erinevates koosseisudes tänaseks esitanud juba üle 10 korra.

Indrek Vau repertuaaris on tähtsal kohal Eesti muusika. Ta on olnud mitmete uudisteoste tellijaks ja esmaesitajaks ning salvestanud Eesti Rahvusringhäälingu arhiivi suurema osa eesti heliloojate poolt trompetile kirjutatud teostest. 2004. aastal ilmus koostöös pianist Mati Mikalaiga Indrek Vau esimene sooloplaat „Eesti trompetimuusika“, kus kõlavad Hillar Kareva, Heino Jürisalu, Anatoli Garšneki ja Harri Otsa teosed trompetile ja klaverile. 2009. aastal valmis aga koostöös Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri, dirigent Paul Mägi ja Eesti Rahvusringhäälinguga CD, kus kõlavad Eino Tambergi teosed trompetile ja orkestrile. 2012. aastal sündis koostöös helilooja Veljo Tormisega ansambliteos „Kümme tegemist trompeti ja klaveriga“, millest tänaseks on kujunenud enimmängituim teos Indrek Vau ja pianist Peep Lassmanni ühistel kontsertidel.

Indrek Vau on pälvinud Eesti Kultuurkapitali Helikunsti Sihtkapitalilt interpreedipreemia (2010), aastapreemia silmapaistva solistitegevuse ja väsimatu eesti muusika salvestamise eest (2017) ning Eesti Interpreetide Liidu eripreemia “Aasta interpeet” (2021).

Ingely Laiv-Järvi

Kadri-Ann Sumera on mitmekülgne pianist, kes on ühtviisi tegev nii solisti, kammermuusiku kui ka lauljate kontsertmeistrina ning kelle repertuaar hõlmab teoseid barokist tänapäeva uusima muusikani.
Sumera on õppinud Tallinna Muusikakeskkoolis (õp. Merike Bürger, Ülle Sisa, Maigi Pakri), Eesti Muusikaakadeemias (prof. Peep Lassmann) ning Kölni Muusikakõrgkoolis (prof. Arbo Valdma), kust sai novembris 2004 magistridiplomi (Konzertexamen). Oli aastal 2004/2005 Ensemble Modern`i stipendiaat Frankfurdis.

Sumera on esinenud mitmetel festivalidel nii kodu- kui välismaal ning saavutanud tunnustust vaba-riiklikel ja rahvusvahelistel konkurssidel. Ta on teinud lindistusi Eesti Raadiole, ETVle ning Antes Editionile ning on andnud välja Lepo Sumera klaverimuusika plaadi, mis Eesti Muusikaauhindadel 2015 pälvis esikoha heliloomingu plaatide kategoorias. Hetkel on töös Mart Saare kogu soololaulupärandi salvestamine, millest esimene album ilmus kevadel 2018. Kadri-Ann on solistina esinenud järgmiste orkestrite ees: ERSO (dir. A. Volmer), Pärnu Linnaorkester (dir. R. Joost), Dresden Sinfonietta (dir. M. Kersten) jt. Alates 2004 Eesti Interpreetide Liidu liige, olnud ka EIL juhatuses.

Aastaid on Kadri-Ann teinud saatejuhina koostööd Klassikaraadioga ning olnud pedagoog ja kontsertmeister Tartu Heino Elleri nimelises muusikakoolis. Hooajal 2015/2016 töötas ta õppejõuna Darmstadti muusikaülikoolis (Akademie für Tonkunst Darmstadt) ja muusikakoolis, alates sügisest 2016 G. Otsa nimelises Tallinna muusikakoolis. Lisaks pedagoogilisele ning kontserttegevusele on ta ka koolikontserte korraldava MTÜ Kammermuusikute üks eestvedajatest. Muuhulgas tegeleb ta aktiivselt süstasõiduga ning matkad on teda viinud Euroopastki kaugemale – Malawisse Aafrikas, Gröönimaale ja Fidži saarestikku.

Ivari Ilja

Katrin Targo alustas muusikalist haridusteed viieaastaselt. Ta lõpetas klaveriõpingud (kontsert ja klaveripedagoogika) Ülle Sisa ja Lembit Orgse juures Tallinna Muusikakeskkoolis 1998. aastal. Edasiste klaveriõpingute käigus Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias otsustas Katrin õppida laulmist ja ooperit, mille ta lõpetas 2007. aastal magistrikraadiga.

Pärast üheaastast õpetamist jätkas ta lauluõpinguid Viini muusika- ja etenduskunstide ülikoolis ning lõpetas 2012. aastal teise magistrikraadi muusikalise-dramaatilise esituse alal. Targo õpetajate hulka kuuluvad Claudia Visca, Paul Esterhazy, Reto Nickler ja Christoph U. Meier. Täiendavaid kunstilisi impulsse sai ta Maria Acda, David Aronsoni, Rudolf Piernay, Huw Jamesi, Walter Moore ja Bojidar Nikolovi meistriklassides. Täna teeb sopran koostööd selliste silmapaistvate õpetajate ja saatjatega nagu Kristin Okerlund, James Pearson ja KS Grace Bumbry.

Katrin Targo on mitmete lauluvõistluste laureaat: Yamaha nimelise Euroopa Muusikafondi stipendiumikonkurss (Tallinn, 2007), Mart Saare lauluvõistlus (Suure-Jaani, 2008), Johannes Brahmsi lauluvõistlus (Pörtschach, Austria 2012), Imrich Godini rahvusvaheline lauluvõistlus (Vrable, Slovakkia 2014) ja Antonín Dvořáki lauluvõistlus (Karlovy Vary, Tšehhi Vabariik 2014); sealhulgas on teda tihti pärjatud auhindadega parima interpretatsiooni eest. Aastal 2016 oli ta ainus naislaureaat, kes võitis New Yorgi Carnegie Hallis 39. Lyndon Woodside oratooriumi konkursil 3. koha.

Katrin Targo sai oma esimese ooperikogemuse Savonlinna Ooperifestivali koori, Arnold Schönbergi koori ja Viini riigiooperi lisakoori liikmena, kus ta osales arvukates lavastustes. Ta tegi oma ooperi debüüdi solistina Hanselina Humperdincki lavastuses “Hansel ja Gretel” Eesti Nukuteatris. Sellele järgnesid galakontserdid Eestis ja Soomes ning Cleopatra (Giulio Cesare Egittos) roll Rahvusooperis Estonia ning Ilia ja Belinda Viini muusikaülikooli lavastustes. Täna on Targo repertuaaris teiste hulgas peale Belinda (Dido ja Aeneas) ja Cleopatra (Giulio Cesare in Egitto) ka Pamina & Erste Dame (Võluflööt), Donna Anna (Don Giovanni), Violetta (La Traviata), Lauretta (Gianni Schicchi), Tatjana (Eugen Onegin), Dede (Vaikne koht (Bernstein) ja Norma (Norma).

Oratorio- ja kirikumuusika sektoris nõutud sopranina võib Katrin Targot regulaarselt kuulata Viini Püha Stefani katedraalis, Püha Augustinuse- ja frantsiskaani kirikutes, Karlskirche’is, Grazi Püha Südame kirikus ja Salzburgi katedraalis. 2014. aasta mais tegi Katrin Targo oma debüüdi Viini Kontserdimajas (Wiener Konzerthaus) Bachi kantaatkide tsükli raames. Lisaks esineb ta ja “Viennissimo ooperi-ja operetishow’des” ja tihedas koostöös Viini Residentsorkestriga. Tema repertuaar sisaldab lisaks ooperit ja oratooriumizanritele ka operetti ja Wienerlied’i.

Katrin Targo on töötanud ja töötab koos paljude dirigentidega nagu Luca Pianca, János Czifra, Martin Haselböck, Johannes Ebenbauer, Markus Landerer, Fritz Haselwander, Konstantin Hiller, Nigel Perrin, Michael Lessky, Andres Mustonen, Risto Joosti, Norbert Baxa jt..

2016. aasta oktoobris tegi Katrin debüüdi Tatjana (Eugen Onegin )na Pilseni suurooperis. 2017. aastal debüteeris ta Donna Anna’ga Viini Peterskirche krüptis. Lasteooperis Arche Noa sai teda kuulda kahes rollis Esther (Constance) / Pinguina (Ariadne). Aastal 2018 debüteeris ta Neue Oper Wienis Dedena Bernsteini “A Quiet Place” ja andis kontserte Tšaikovski romantika ja ooperimuusika saatel Klosterneuburgis asuvas Augustinussaalis. 2019. aastal debüteeris ta Eestis Norma osas. Aastal 2020 debüteeris ta ka Viinis Ilse rolliga uues ooperis “Ära vahetatud” ning Haiglaõe rollis operetis “Ameerika ehk infektsioon”. 2021 a. debüteeris Katrin Beethoveni 9. sümfooniaga Györis, Ungaris ning 2022.a. Mahleri 2. Sümfooniaga Tartus, Vanemuise kontserdisaalis. Alates 2021. a. laulab ta riigiooperis Estonia Hanna Glawari rollis operetis “Lõbus lesk”.

Alban Bergi, Samuel Barberi ja Hugo Wolfi lauludega CD andis Katrin 2015. aastal välja Marinegrau Records’i all koostöös pianist Ekaterina Nokkertiga (Journeys & Dreams – Berg, Wolf, Barber). Veel üks CD koos vanameistri Walter Riemeriga haamerklaveril sisaldab Mozarti ja Schuberti laulurepertuaari ning see ilmus 2017. aastal.

Jana Peäske

Jana Peäske on õppinud klaveri eriala Tallinna Muusikakeskkoolis, Tallinna Konservatooriumis (õp. Enn Seep, õp. Ivo Sillamaa ja prof. Bruno Lukk), ning on lõpetanud kammeransambli erialal nii Karlsruhe Kõrgemas Muusikaülikooliskoolis (Hochschule für Musik Karlsruhe, prof M.Uhde) kui ka Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia magistrantuuris (Prof. Marje Lohuaru)

1992. aastal võttis Jana Peäske koos Mihkel Peäskega osa konkurss-festivalist „Con Brio“, kus duot pärjati publikupreemiaga. 1994. aastast on Peäske kuulunud NYYD Ensemble’i koosseisu ja osalenud ERSO koosseisus klahvpillimängijana.
Alates 1988. aastast on Jana Peäske töötanud Tallinna Muusikakeskkoolis (praguses MUBA-s) ning 1990.-2025. aastal ka Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias õppejõu ning klaverisaatjana.

Johan Randvere

Johan Randvere alustas klaveriõpinguid Võru Muusikakoolis (õp Merike Kapp) ja jätkas Tallinna Muusikakeskkoolis (õp Marja Jürisson ja prof Ivari Ilja). 2016. aastal omandas ta magistrikraadi Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias prof Ivari Ilja klaveriklassis, täiendades end aastail 2012–2014 ka Milano Verdi-nimelises konservatooriumis prof  Valerio Premuroso juhendamisel.

Johan Randvere on pälvinud väljapaistvaid preemiaid paljudel konkurssidel: Klaviermusik Vilniuses (I koht, 2008), Con Brio 2008 (finalist), EPTA konkurss Belgias (II koht, 2010), noorte muusikute konkurss Catanias (I koht ja grand prix, 2012), noorte muusikute konkurss Luciano Luciani (III koht, 2013), pianistide konkurss Coop (II koht, 2013), Andrea Baldi nimeline rahvusvaheline klaverikonkurss (I koht ja grand prix, 2014), Con Brio 2010 (Con Brio Trio koosseisus finaalis publikupreemia ja Holland Music Sessionsi eripreemia), telekonkurss Klassikatähed 2013 (finalist), VIII Eesti pianistide konkurss (II koht, 2014). Aastal 2014 omistati talle Pille Lille Muusikute Fondi noore muusiku preemia.

Johan Randvere on andnud kontserte Eestis, Lätis, Leedus, Itaalias, Valgevenes, Soomes, USAs, Kanadas ja Hollandis. Ta on esinenud erinevates koosseisudes sellistel maailmalavadel nagu New Yorgi Carnegie Hall, Vancouveri Chan Center, Minski Filharmoonia Suur saal, Kaunase Filharmoonia Suur saal ja Milano Puccini-nimeline saal.
Ta on soleerinud korduvalt Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri, Läti Riikliku Sümfooniaorkestri, Tallinna Kammerorkestri, Maladzetšna Sümfooniaorkestri, Vanemuise sümfooniaorkestri, Valgevene Raadio sümfooniaorkestri, Pärnu Linnaorkestri, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia sümfooniaorkestri jt orkestrite ees, dirigentideks Toomas Vavilov, Risto Joost, Paul Mägi, Jüri Alperten, Kaspar Mänd, Tarmo Leinatamm, Sasha Mäkilä, Grigori Soroka, Erki Pehk, Mihhail Gerts jt.

Viimastel aastatel esineb Johan sageli klaveriduona koos Leedu pianisti Justas Servenikasega, kellega on esinetud Eestis, Venemaal, Leedus, Norras ja Belgias.

Johan Randvere on kultuurkapitali stipendiumi “Ela ja sära” 2017, Artur Lemba nim. preemia ning Eesti Interpreetide Liidu stipendiaat.

Johanna Randvere

Johanna Randvere on üks Eesti noorema põlvkonna aktiivsemaid ja kirglikumaid barokkmuusikuid, kes sütitab kuulajad nii barokktšello kui ka viola da gambaga. Johanna alustas tšelloõpinguid 2003. aastal Võru muusikakoolis ning koolitee on teda viinud läbi Tallinna Muusikakeskkooli, Eesti Muusika-ja Teatriakadeemia ning Sibeliuse akadeemia, kus tal on hetkel pooleli magistriõpingud vanamuusikaosakonnas. Aastal 2014 töötas Johanna Rahvusooper Estonia orkestris tšellistina. Johanna on olnud aktiivne kammer-ja orkestrimuusik ning valdab palju eri stiile. Kirg barokkmuusika vastu on teinud temast nõutud interpreedi vanamuusika ansamblites ja orkestrites Eestis ja Soomes . Koostööd on tehtud mitmete vanamuusikutega nagu Meelis Orgse, Toomas Siitan, Reinut Tepp, Villu Vihermäe, Imbi Tarum, Teele Jõks, Markku Luolajan-Mikkola, Matias Häkkinen, Anssi Mattila, Minna Kangas, Endrik Üksvärav, Ene Salumäe, Tuuli Lindeberg, Sirrka- Liisa Kaakinen-Pilch, Anna-Liisa Eller, Peter Phillips ja ansamblitega nagu Corelli Consort, Floridante. Johanna on osalenud esinejana projektides Haapsalu vanamuusikafestivali orkestris alates aastast 2016, Corelli Barokkorkestris, festivalil Ceciliana, Pühalepa festivalil, aastalõpu Messiase kontsertidel 2017-2019, Gambavaimul 2019, Mustonenfestil 2020 ning andnud arvukalt kontserte mitmel pool Eestis, Soomes, Hollandis ja Liibanonis.

Ksenia Rossar

Ksenia Rossar (1988) alustas 2006. aastal kompositsiooniõpinguid Eesti muusika- ja teatriakadeemias Tõnu Kõrvitsa juhendamisel. 2009–2012 õppis laulu erialal Milanos G. Verdi nim konservatooriumis (juhendajad prof Jenny Anvelt ja prof S. Doz). 2011 sai bakalaureuse diplomi laulu erialal EMTA-s (prof Mati Palm), 2016 lõpetas EMTA magistrantuuri (prof Eva Märtson-Wilson). 2019. aastal alustas õpinguid EMTA doktorantuuris prof Helin Kapteni juhendamisel. Auhindu konkurssidel: II koht ja parima naislaulja eripreemia Mart Saare nimelisel laulukonkursil (2007), noorima osaleja eripreemia IV rahvusvahelisel Alida Vane noorte lauljate konkursil Ventspilsis (2007), rahvusvahelise Klaudia Taevi konkursi finalist (2013), I preemia ja eripreemia III rahvusvahelisel Tiit Kuusiku nim Lied’i konkursil (2014), 2017. aastal oli ta Vello Jürna nim ooperilauljate konkursi finalist, Pjotr Slovtsovi nim rahvusvahelise ooperikonkursi finalist (Krasnojarsk) ja Jean Sibeliuse nim konkursi III koht (Turu). Oli 2012. aastal rahvusvahelise Richard Wagneri ühingu stipendiaat. Aastal 2015 laulis Adina rolli RO Estonias lavastatud G. Donizetti ooperis „Armujook“. On esitanud järgmiste heliloojate kammerlikku vokaalmuusikat: J. Brahms, C. ning R. Schumann, F. Schubert, R. Wagner, G. Verdi, S. Rahmaninov, R. Vaughan Williams, R. Štšedrin, A. Viale, G. Walker, L. Larsen, A. Schönberg, C. Debussy, D. Argento, G. von Zieritz, F. Poulenc, E. Mägi. Repertuaaris on järgmiste ooperite pearolle: „L’enfant et les sortilèges“ (M. Ravel), „L’impresario in angustie“ (D. Cimarosa), „Arlecchinata“ (A. Salieri), „El retablo del maese Pedro“ (M. de Falla), „Romeo and Giulietta love scene“ (P. Tšaikovski), „L’arca di Noemi“ (M. Kessick), „Il campanello di notte“ (G. Donizetti), „L’elisir d’amore“ (G. Donizetti); osalenud solistina suurvormides: „Gloria“ (A. Vivaldi), „Requiem“ (G. Faure), „Magnificat“ (J. S. Bach), „Sieben letzte Worte“ (J. Haydn), „Oratorio di Noël“, (C. Saint-Saëns), „Weihnachtsoratorium“ (J. S. Bach).

Madis Vilgats

Madis Vilgats alustas tuubaõpinguid 1998. aastal Nõmme Muusikakoolis Aigar Kostabi juhendusel. Pärast keskkooli lõppu 2002. aastal astus ta Eesti Muusikaakadeemiasse (õppejõud Madis Sander). Samaaegselt asus Madis Vilgats tööle ka Rahvusooper Estonia sümfooniaorkestris. Järgnevatesse aastatesse mahuvad koostööd Pärnu Linnaorkestri ja Tallinna Kammerorkestri, NYYD- Ensemble´i ning ERSO-ga. 2004- 2006aastani õppis Madis vahetusüliõpilasena Rootsis Malmö Muusikakõrgkoolis Jens Björn- Larseni juhendamisel. Aastatel 2006-2011 õppis ta Hannoveri Muusika- ja Teatrikõrgkoolis, kus juhendajaks samuti Jens Björn- Larsen. Saksamaa õpingute vältel tegi Madis koostööd mitmete orkestrite ning ansamblitega, nt Brandenburgi Riiklik Sümfooniaorkester Frankfurdis, Göttingeni Sümfoonikud, Bremeni Kammersümfoonikud, Rahvuste Filharmoonia, Das Neue Ensemble (Hannover). Aastatel 2011-2016 oli Madis Vilgats jälle Rahvusooper Estonia sümfooniaorkestri tuuba kontsertmeister, õppejõud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias ning Tallinna Muusikakeskkoolis. On esinenud solistina Politsei- ja Piirivalveorkestri ning ERSOga. Alates 2016. aasta lõpust on Madis ERSO tuuba kontsertmeister.

Maila Laidna

Maila Laidna on lõpetanud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia magistrantuuri klaveri ja kammermuusika erialal cum laude, õpetajaks vastavalt Tanel Joamets ja prof Matti Reimann. Aastatel 2013–2014 täiendas Maila end Hispaanias Vigo Muusikakõrgkoolis. Hetkel õpib ta EMTA kammeransambli doktorantuuris (juhendajateks prof Matti Reimann, Mati Mikalai ja prof Kristel Pappel).
Maila on esinenud edukalt mitmetel konkurssidel: EMTAs toimunud kammermuusika konkursil pälvis ta III koha (2011) ning Hispaanias Vigo Muusikakõrgkoolis pianistide konkursil I koha (2014). Ta on esinenud Hispaanias Santiago de Compostelas toimunud klaverifestivalil nii solisti kui kammermuusikuna ja Hispaania rahvusvahelisel festivalil „Forum Musikae“. Lisaks on ta osalenud Järvi Akadeemia ja ERSO töös.
Aastast 2013 mängib Maila klaveriduos Tiiu Sisaskiga. 2015. aastal võitis duo III koha XXV Rooma rahvusvahelisel pianistide konkursil. 2019. aastal saavutas duo Maria Judina nimelisel konkursil Peterburis I koha ning kammermuusika konkursil Filadelfias II preemia. 2021. aastal pälvis klaveriduo Soomes maailma klaveriõpetajate assotsiatsiooni III rahvusvahelisel klaverikonkursil kuldmedali.
2016. aastast mängib Maila trios koos klarnetist Soo-Young Lee ja viiuldaja Miina Laanesaarega (Ensemble Auftakt). Samal aastal tegid nad Alban Bergi teose „Adagio“ (teine osa „Kammerkontserdist“) Eesti esiettekande. 2019. aastal saavutas Ensemble Auftakt Budapestis toimunud konkursil IV Danubia Talents International Competition kammeransamblite kategoorias absoluutse esikoha ning aastal 2021 III koha konkursil Krakow International Music Competition Opus 2021. koha. Kevadel 2022 saavutati absoluutne esikoht Clara Wieck Schumanni nimelisel konkursil ja finalistidiplom Hispaanias toimunud kammermuusikakomnursil 10º Concurso internacional de música de cámara “Antón García Abril”.

Maksim Štšura

Maksim Štšura on Eesti pianist, helilooja ja muusikateadlane.

Omandanud bakalaureusekraadi Eesti muusika- ja teatriakadeemias Ivari Ilja ning magistrikraadi ja artisti diplomi Londoni kuninglikus muusikakolledžis Gordon Fergus-Thompsoni klaveriklassis, kaitses ta aastal 2020 viimases ka doktoritöö ning asus seejärel septembrist tööle EMTA kammermuusika, klaveri ja muusikaajaloo lektorina.

Õpinguaastail osales ta edukalt paljudel konkurssidel, saavutades esikoha rahvusvahelisel Chopini-nimelisel noorte pianistide konkursil Narvas (2000), VII Eesti pianistide konkursil (2008) ja Suurbritannia kolledživahelisel Beethoveni konkursil (2013).

Londoni aastail avanesid talle sealsed kontserdilavad. Eriti edukaks on osutunud aastal 2012 moodustatud Duo Foyle–Štšura. Võitnud 2015. aasta Salieri–Zinetti rahvusvahelise kammermuusika konkursi ja Euroopa Beethoveni klaverühingu duode konkursi, on duo jõudnud mainekatele lavadele, nagu Concertgebouw Amsterdamis ja Wigmore Hall Londonis, üles astunud Cervantino festivalil Mehhikos ning New Yorgi kammermuusika festivalil. Hooajal 2018/19 ilmusid duo debüütplaadid „The Great War Centenary” Hollandi plaadifirmalt Challenge Records ning Penderecki ja Lutosławski viiuli ja klaveri kogutud teosed Suurbritannia plaadifirmalt Delphian Records. Challenge Records tellis duolt ka Beethoveni viiulisonaatide salvestise ja hooajal 2020/2021 üllitati tsükli esimesed kaks plaati. Salvestus on pälvinud kriitika heakskiidu sellistes väljaannetes nagu BBC Music Magazine, Gramophone ja Muusika.

Štšura on kontserte andnud Eestis, Soomes, Saksamaal, Prantsusmaal, Itaalias, Austrias, Hollandis, Venemaal ning paljudes Suurbritannia kontserdisaalides ning üles astunud mitmel rahvusvahelisel festivalil, nagu Deal, St. Magnus ja Brightoni festival Inglismaal, Pärnu muusikafestival, Mravinski-nimeline muusikafestival Narvas ning „Klaver”, „Virmalised” ja „Beethoven – 250” Tallinnas. Solistina on ta teinud koostööd mitme Eesti orkestritega (ERSO, RO Estonia sümfooniaorkester, EMTA sümfooniaorkester, Narva linnaorkester) ning pälvis kõrgetasemelise rahvusvahelise kontserttegevuse eest solisti ja kammermuusikuna tänavu Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia.

Mari Poll

Mari Poll on nii solisti kui kammermuusikuna andnud kontserte pea kõikjal Euroopas, Uus-Meremaal ja USAs. Ta on soleerinud selliste orkestrite ees, nagu Pariisi Filharmoonia Orkester, ERSO, Leedu Riiklik Sümfooniaorkester, Norra Raadio Orkester, Stavangeri Sümfooniaorkester, Tallinna Kammerorkester, Trondheimi Sümfooniaorkester, Pärnu Linnaorkester, RCMi nüüdismuusika ansambel, maailma suurtes kontserdisaalides, nagu Wigmore Hall, Elbphilharmonie, Berliini Kontserdimaja, Cadogan Hall, Pariisi Filharmoonia, Bridgewater Hall, Oslo kontserdimaja, Flagey kontserdisaal, Casa da Musica jt. Mari Poll on võitnud Londoni kuningliku muusikakolledži Tagore kuldmedali (mille andis isiklikult üle Tema Kuninglik Kõrgus Charles III), saavutanud esikoha CSMUNICAJA solistide konkursil (2011), III koha Vibrarte rahvusvahelisel viiuldajate konkursil Pariisis (2011), esikoha Derek Butleri nim „London Prize“ konkursil (2011). Mari on salvestanud Warner Classicule (endine EMI Classics). 2017 tuli koostöös Mihkel Polliga välja CD „Mari & Mihkel Poll – Works for Violin and Piano“ (DUX), mis pälvis Eesti Muusikaauhindade aasta kammermuusika albumi tiitli (2018). Mari esineb regulaarselt Poll-Varema-Poll trioga (ansambli esimene CD „Estonian Piano Trios“ ilmus plaadifirmas DUX, 2021; 2023 pälviti Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia).

Mari Poll on õppinud Nõmme muusikakoolis (õp Leila Eespere), Tallinna muusikakeskkoolis (õp Tiiu Peäske, dots Ivi Tivik), Chethami muusikakoolis (prof Jan Repko), saanud Londoni kuninglikus muusikakolledžis bakalaureuse- ja magistrikraadi ning Artist Diploma „Junior Fellowship“ programmis (prof Jan Repko ja prof Radu Blidar), seejärel veel solisti diplomi Norra muusikaakadeemias (prof Peter Herresthal). Ta on töötanud kontsertmeistrina RO Estonia orkestris (2019–2024) ja Stavangeri sümfooniaorkestris (2015–2019), külaliskontsertmeistrina ERSOs, Norra Kammerorkestris, Stockholmi Filharmooniaorkestris, Kristiansandi Sümfooniaorkestris, Bodo Sinfoniettas ja Norrbotten NEO kaasaegse muusika ansamblis. Käesoleval ajal on ta EMTA vanemlektor.

Mari-Liis Uibo

Mari-Liis Uibo (1990) alustas viiuliõpingutega 6-aastaselt dotsent Ivi Tiviku juhendamisel. 1997-2006 õppis ta Tallinna Muusikakeskkoolis, 2012 lõpetas bakalaureuseõppe Viini Muusika- ja Näitekunsti Ülikoolis prof. Gerhard Schulzi (Alban Berg kvartett) viiuliklassis, jätkas magistriõpinguid USA-s Oberlini Konservatooriumis Artist Diploma programmi raames prof. Milan Viteki juhendamisel ning lõpetas 2014 silmapaistvate tulemustega cum laude.

Mari-Liis on edukalt osalenud mitmetel konkurssidel (s.h. Trento I Ülemaailmse noorte viiuldajate konkursi laureaat, Rahvusvahelise Flame konkursi finalist, Danenberg Honors Recital võitja nii kammeransamblite kui ka solisti kategoorias, diplomid ESTA noorte keelpillimängijate konkurssidel). Alates 2001. aastast on Mari-Liis regulaarselt osalenud suvekursustel ning külastanud meistriklasse: Maestro Ivry Gitlis, prof. Alexander Fischer, prof. Anatoli Reznikovski, prof. Per Enoksson, Ilia Korol, Elena Denisova, Areta Zhulla, Sirpa Lannes-Tukiainen, ISA 09 ja ISA 11 – kaasaegse muusika interpretatsioonikursus (Klangforum Wien, Sophie Schafleitner, Nigel Osborne), keelpillikvarteti treeningprogramm (Jupiter String Quartet).

Alates 1998. aastast on Mari-Liis Uibo olnud sagedane esineja erinevatel Eesti ja rahvusvahelistel muusikafestivalidel. Ta on edukalt soleerinud erinevate orkestrite ees nagu ERSO, Klaaspärlimäng Sinfonietta, Tveri Filharmoonia kammerorkester, Moskva Virtuoosid, Sinfonietta Riga, töötanud koos nimekate dirigentidega nagu Paavo Järvi, Vladimir Spivakov, Darrell Ang, Andrei Kruzhkov, Dmitry Banaev, Andres Mustonen, Paul Mägi, Naoki Sugiyama, Timothy Weiss ning Raphael Jiménez. Rahvusvahelist tunnustust on ta pälvinud kontsertreisidel Skandinaaviamaades, Itaalias, Prantsusmaal (kontserdisarjas „Uus Euroopa, noored talendid“), Hollandis, Saksamaal (kontserdisarjas „Forum junger Künstler“), Portugalis, Austrias, Maltal, Türgis, Iraanis, Hiinas, Venemaal, Ameerika Ühendriikides (Oberlin Conservatory 2013 Illumination Tour in NYC) ja Kanadas. Ta on Vladimir Spivakovi rahvusvahelise heategevusfondi stipendiaat.

Mari-Liis on kaasa teinud paljudes orkestriprojektides (s.h. Viini Akadeemia orkestris, vanamuusika ansamblis „Hortus Musicus“, Oberlini kaasaegse muusika ansamblis, kontsertmeistrina Oberlini Konservatooriumi kammer-orkestris ja sümfooniaorkestris) ning mängib erinevate kammeransamblite koosseisus. Solisti ja kammermuusikuna debüteeris ta 5. mail 2016 Washington DC Kennedy keskuse Millennium Hall laval.

Koos organist Ulla Kriguliga ilmus 2007. aasta lõpus Austrias eesti muusikat tutvustav CD „Bernsteinstraße“.

Martti Raide

Martti Raide on nõutavamaid lied-pianiste Eestis, kes on pälvinud mitmetel konkurssidel parima kontsertmeistri tiitli. Ta alustas klaveriõpinguid 1972. aastal Tallinna Muusikakeskkoolis, kus tema õpetajaks oli Ell Saviauk. Tšehhi linnas Ústí-nad-Labem toimunud noorte pianistide konkursil pälvis Martti Raide esikoha 1980. aastal. Ta on lõpetanud Tallinna Riikliku Konservatooriumi klaveri erialal (prof Bruno Lukk) ning omandanud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias (EMTA) magistrikraadi saateklassi erialal (prof Vilma Mallene). 2010. aastal kaitses ta doktorikraadi uurimusega esitusstiilist eesti lauluklassika interpretatsioonis, lisaks on end täiendanud Berliinis, Hanns Eisleri nimelises Kõrgemas Muusikakoolis prof Wolfram Riegeri juhendamisel, osalenud prof Irwin Cage meistrikursusel.
Nii aktiivse kammermuusiku kui solistina on Raide esinenud Eestis, mitmel pool Euroopas, Ameerikas ja Kanadas. Tihe koostöö seob teda tenor Mati Turiga, kuid tema lavapartneriteks on olnud ka lauljad Helen Lokuta, Helen Lepalaan, Arete Teemets (Kerge), Kädy Plaas, Jaakko Kortekangas, Villu Valdmaa, Rene Soom jpt. Raide osalusel on esiettekandel kõlanud üle 50 Eesti helilooja uudisteose, autoriteks Amor, Grigorjeva, Mägi, Sumera, Kangro, Kõrvits, Tally, Siimer, Remme, Lattikas, Tulev, Lill ja Uusberg. Raide poolt salvestatud Eesti muusika kõlab mitmetel CD-plaatidel, milledest kaalukamad on 2002. a ilmunud ”20. saj Eesti vokaalmuusika” (koos Villu Valdmaaga) ning 2017. a ilmunud plaat ”Ussisõnad” Mart Saare soololauludega (koos Mati Turiga).
Martti Raide on Eesti Richard Wagneri Ühingu esimees, Eesti Klaveriõpetajate Ühingu aseesimees ja Rahvusvahelise Artur Kapp´i Ühingu juhatuse liige. Ta on mitme konkursi (Eesti Noorte Pianistide Konkurss ”Eesti kõla”, Mart Saare nim lauljate konkurss) kunstiline juht, sage esineja erinevatel meistrikursustel ning koolitustel, paljude žüriide liige.
Martti Raide on kirjutanud mitmeid muusikaartikleid, peamiselt ajakirjale „Muusika“ ja ajalehele „Sirp“. Hooajal 2014/15 oli ta kontserdisarja „Ilus möldrineiu“ idee autor ning kunstiline nõustaja. 2020. a osales näitleja ja pianistina etenduses „Varjuring. Muusikaline õhtu Aino Tammega“.
Martti Raide töötab alates 1993. a õppejõuna Eesti Muusika- ja Tetariakadeemias, aastatel 1993–2022 oli ta Tallinna Muusikakeskkooli klaveriosakonna juhataja, alates 2022. a Tallinna Muusika- ja Balletikooli klahvpilli juhtõpetaja. Aastal 2021 pälvis ta Eesti Kultuurkapiltali Helikunsti Sihtkapitali pedagoogi tunnustuspreemia.

Mati Turi

Mati Turi on hinnatud ja nõutud tenor nii Eestis kui ka välisteatrite lavadel. Tema repertuaari kuulub rikkalik valik ooperirolle ja oratooriumite sooloosi, samuti on ta üles astunud kammerlauljana ning olnud pikka aega Eesti Filharmoonia Kammerkoori liige. Tema repertuaar hõlmab muusikat barokist eesti nüüdisheliloojate teosteni. Mati Turi on lõpetanud H. Elleri nim. Tartu Muusikakooli (1988) koorijuhtimiserialal ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (1996) Ants Üleoja dirigeerimisklassis. Ta on täiendanud end laulu alal nii Ervin Kärveti kui ka 2005. aastast alates Jaakko Ryhäneni käe all Soomes. Aastatel 1992–2004 laulis Mati Turi Eesti Filharmoonia Kammerkooris, astudes üles aktiivselt ka solistina. Mati Turi rahvusvaheline solistikarjäär ooperilauljana hoogustus 2005. aastal Juhana rolliga Joonas Kokkoneni ooperis „Viimased kiusatused“ Tampere Ooperis (Soome). Vabakutselise lauljana on ta üles astunud lisaks veel Soome Rahvusooperis, Hollandis Enschedes resideerivas Nationale Reisoperas, Chemnitzi Teateris Saksmaal, Stuttgarti Ooperis, Rahvusooperis Estonia, Teatris Vanemuine ning teinud kaasa Inglise Opera Northi, Longborough Festival Opera ning Nargen Opera lavastustes. Kammermuusikuna on Mati Turi kauaaegseks partneriks olnud pianist Martti Raide, kellega koostöö algas 2007. aastal. Igal hooajal on duo toonud publikuni vähemalt ühe uue laulukava. Lisaks Eestile on duo esinenud USA-s, Kanadas, Venemaal ja Saksamaal. Mati Turi on pälvinud Eesti Kultuurkapitali aastapreemia (2002), Eesti Kultuurkapitali stipendiumi „Ela ja sära!“ (2007), Eesti Muusikanõukogu ja Eesti Kultuurkapitali preemia (2012), Eesti teatri muusikalavastuse aastaauhinna (2014) Tannhäuseri tegelaskuju kõrgetasemelise vokaalse teostuse eest Richard Wagneri ooperis „Tannhäuser“ (Rahvusooper Estonia) ja Georg Otsa nimelise auhinna (2018).

Meelis Orgse

Meelis Orgse lõpetas Tallinna Muusikakeskkooli Mare Teearu viiuliklassis. Aastatel 1999–2004 õppis ta Eesti Muusikaakadeemias viiulit Andrus Haava ja Urmas Vulbi juures. 2005–2009 jätkas ta õpinguid Helsingis Sibeliuse Akadeemias Kreeta-Maria Kentala (barokkviiul) ja Mari Tampere- Bezrodny (viiul) juhendamisel. 2015. aastal lõpetas ta barokkviiuli erialal Breemeni Kunstide Kõrgkooli, õppejõuks Thomas Albert. Barokkviiuliga on ta osalenud Sirkka-Liisa Kaakinen-Pilchi, Anton Stecki, Ann Wallströmi, Veronika Skupliku ja Irina Kisselova meistrikursustel. 2004–2012 töötas ta Eesti Riiklikus Sümfooniaorkestris ning aastaks 2007 valiti Euroopa Liidu Barokkorkestri koosseisu. Vabakutselise muusikuna tegutseb Meelis Orgse paljudes vanamuusika kooslustes nii kodu- kui välismaal, mängides neis tihti ka kontsertmeistrina. Ta on Ensemble Nylandia (Soome) ning Breemeni Barokkorkestri (Saksamaa) liige. Ta on esinenud ka barokiaegsetest sooloteostest koosnevate kavadega.
Meelis Orgse on barokkviiuli ning varajast keelpillimängu puudutavate teoreetiliste ainete õppejõud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias, samuti korraldab ta EMTA barokkorkestri projekte. Ta on andnud meistrikursusi Tartu Heino Elleri Muusikakoolis.
2026 pälvis Meelis Orgse Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia.

Mihkel Peäske

Mihkel Peäske on lõpetanud Tallinna Muusikakeskkooli (1989) Raivo Peäske, Eesti Muusikaakadeemia (1994) Samuel Sauluse ja Jaan Õuna ning magistriõppes Karlsruhe Kõrgema Muusikakooli (1997) Renate Greiss-Armini ja Matthias Allini juhendamisel. Ta on täiendanud end Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia doktoriõppes ning mitmetel meistrikursustel.

Mihkel Peäske on pälvinud III koha Eesti puhkpillimängijate võistlusel (1990), publikupreemia konkurssfestivalil “Con brio” (1992), eripreemia Karlsruhe üliõpilaste konkursil (1996) ja teisi preemiaid.

Ta on esinenud solistina ERSO ees, teinud kaasa Tallinna Kammerorkestri ja NYYD Ensemble’i koosseisus, olles ka NYYD Ensemble’i asutajaliige, ning on aktiivselt tegev kammermuusikuna.

Paralleelselt interpreeditegevusega töötab Mihkel Peäske pedagoogina EMTAs ja Tallinna Muusikakeskkoolis. 2016. aastal pälvis ta Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali pedagoogipreemia.

Mihkel Poll

Mihkel Poll on Eesti noorema põlvkonna tuntumaid pianiste, kes on üles astunud maailma mainekamates saalides nagu Londoni Wigmore Hall ja Barbican Hall, Peterburi Filharmoonia suur saal jmt ning andnud kontserte paljudes Euroopa riikides, Kaukaasias, Venemaal ja USA-s. Ka on ta soleerinud nii enamiku meie orkestrite kui ka paljude välisorkestrite ees, sh. City of Birmingham Symphony Orchestra, Sarasota sümfooniaorkester, Läti Rahvusorkester, Magdeburgi Filharmoonikud, Norwichi filharmooniaorkester, Lincolni sümfooniaorkester jt.

Tema pikk haridustee, mis on kulgenud peamiselt Eestis Ivari Ilja juhendamisel, päädis 2016. aastal Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias saadud doktorikraadiga. Õpiajal osales ta edukalt mitmel rahvusvahelisel pianistide konkursil, pälvides esikoha Rina Sala Gallo konkursil Itaalias (2004), Tallinna pianistide konkursil (2006) ja Ferroli pianistide konkursil Hispaanias (2006).

Lisaks järjekindlale soolokarjäärile on ta aktiivne ka kammerlaval, astub regulaarselt üles duos viiuldajast õe Mari Polliga ning moodustasid aastal 2013 koos tšellist Henry-David Varemaga klaveritrio. Pianisti esimese soolo-CD andis 2009. aastal välja Ondine, ent tihe- dam koostöö seob teda Poola firmaga Dux, kes on üllitanud temaga neli CD-d: 2015 ilmus sooloplaat, mis valiti aastal 2016 Eesti parimaks klassika-albumiks, 2017 duoplaat Mari Polliga, millele tänavul on lisandunud koos ERSO-ga Mihhail Gertsi käe all jäädvustatud Tubina klaverikontsertiino ja Rahmaninovi 3. klaverikontsert ning äsja trio esikplaat Elleri, Pärdi ja Maimetsa helitöödega.

Poll on pälvinud Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia (2004, 2018 ja 2020) ja Vabariigi Presidendi noore kultuuritegelase preemia (2013).

Peeter Sarapuu

Peeter Sarapuu on suurema osa oma interpreedikarjäärist olnud seotud ERSOga, kus ta töötas algul aastail 1985–91 ning seejärel pärast seitset hooaega fagotirühma kontsertmeistrina erinevates Soome orkestrites taas alates aastast 1998. Aastast 2005 on ta ERSO fagotirühma kontsertmeister.

Solistina orkestri ees debüteeris Peeter Sarapuu 1986. aastal Mozarti Fagotikontserdis koos ERSO ja dirigent Peeter Liljega. Ta on korduvalt olnud fagotisolistiks Eino Tambergi “Concerto grossos” (1998 Arvo Volmeri ja 2010 Olari Eltsi juhatusel, ERSO), samuti Hindemithi Kontserdis trompetile, fagotile ja keelpillidele (2008 Nikolai Aleksejevi juhatusel, ERSO) ja John Williamsi fagotikontserdis „Five Sacred Trees“ (2012 Olari Elts ja ERSO), lisaks on ta soleerinud Lapi Kammerorkestri ja Vaasa Linnaorkestri ees Vivaldi, Mozarti, Weberi fagotikontsertidega. Ta on mänginud NYYD Ensemble’i, Drottingholmi Barokkorkestri, Helsingi Barokkorkestri, Kuudennen kerroksen orkesteri, Opus X Ensemble’i, Corelli Consorti, Reval Ensemble’i, The Theatre of Voices (Inglismaa), Kesselberg Ensemble (Šveits), Melomania (Holland) ja paljude teiste kollektiivide koosseisudes. Septembris 2022 esines Peeter Sarapuu Jurmala Festivalil solistina Kremerata Baltica ees Ilona Brege “Riga Concerto” esiettekandel.

Peeter Sarapuu repertuaaris on eelistatult varajane muusika originaalinstrumentidel ja nüüdismuusika. Erinevates koosseisudes on ta osalenud paljudel Eesti ja rahvusvahelistel muusikafestivalidel, sh “NYYD”, “Märzmusik”, “Klangspuren”, Brügge festival, “Europamusicale”, Viini Haydn-festival, La Folle Journée Jaapan jm. Ta on salvestanud muusikat ERRi arhiivi ning soleerinud mitmetel heliplaatidel.

Paralleelselt interpreeditegevusega on Peeter Sarapuu üle kahekümne aasta juhendanud noori interpreete, nii mitmetes Soome muusikaõppeasutustes, Tallinna Muusikakeskkoolis, EMTAs kui meistrikursustel.

Regina Udod

Regina Udod alustas kontrabassiõpinguid Viimsi Muusikakoolis Marek Mere juures. Ta on lõpetanud Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli Meeme Saarevälja juhendamisel ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia magistrantuuri cum laude dotsent Kaupo Olti kontrabassiklassis (2018). Ta on täiendanud end Francisco Obieta juhendamisel Vorarlbergeri konservatooriumis Austrias ja professor Alberto Bocini juhendamisel Genfi Muusikakõrgkoolis (Haute École de Musique de Genève) Šveitsis. Lisaks on ta osalenud Franco Petracchi, Alberto Bocini, Hans Sturmi, Petru Iuga, Timothy Cobbi, Thomas Martini,  Iain Crawfordi jt meistrikursustel.

Regina Udod on pälvinud kahel korral II preemia Eesti Keelpillimängijate Konkursil (2020 ja 2015), lisaks omistati talle Thomastik-Infeldi eripreemia (2015) ja eripreemia Eduard Tubina Kontrabassikontserdi esitamise eest (2020) ning diplom ja eripreemia V Eesti noorte keelpillimängijate konkurss-festivalil (2010). Juunis 2017 autasustati kontrabassikvartetti – koosseisus Alessandra Avico (Itaalia), Carolina Lima de Almeida (Brasiilia), Regina Udod (Eesti) ja Marta Gil Sanchez (Hispaania) – Jean-François Caponnière nimelise preemiaga kui Genfi Muusikakõrgkooli aasta parimat ja säravaimat kammerkoosseisu.

Regina Udod on esinenud solistina Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia sümfooniaorkestri, Narva Linnaorkestri ja Haapsalu Festivaliorkestri ees.

Aastatel 2009-2010 ja 2011-2014 oli Regina Udod Rahvusooper Estonia orkestriartist, samuti on ta mänginud Orchestre de la Suisse Romande’s (Šveits), Kremerata Baltica kammerorkestris, United Strings of Europe’s, Helsingi Linnaorkestris, Eesti Festivaliorkestris, Põhjamaade Sümfooniaorkestris, Euroopa Liidu Noorteorkestris (EUYO), YXUS Ensemble’s jpt kollektiivides. Alates 2013. aastast on Regina Udod Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri kontrabassirühma abikontsertmeister ning alates 2023. aastast kontsertmeister.

Robert Jürjendal

Robert Jürjendal (1966) õppis 1981–1985. aastal G. Otsa nim. Tallinna Muusikakoolis klassikalist kitarri ning fakultatiiverialana kompositsiooni helilooja Anti Marguste juures. 2013 aastal omandas ta magistrikraadi muusikahariduses Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemias ja Eesti Teatri – ja Muusikaakadeemias.

Alates aastast 1992 on ta kolmel korral osa võtnud inglise kitarristi ja innovaatori Robert Fripp’i Guitar Craft kursustest ja turneest The Berlin Guitar Ensemble koosseisus Saksamaal.
1993 moodustas ta koos Mart Soo ja Tõnis Leemetsaga ansambli Weekend Guitar Trio, millele on kirjutanud ja arranžeerinud suure osa oma kitarrirepertuaarist.
Kitarristina, heliloojana ja produtsendina on Robert Jürjendal osalenud rohkem kui 50-ne albumi valmimisel. Tema koostööpartneriteks on läbi aastate olnud Tõnis Mägi (Tõnis Mägi & 777), Arvo Urb (Fragile), Riho Sibul, Siiri Sisask, Liisi Koikson, Strand Rand, Indrek Patte (Linnutee), UMA, Liiss Viira, Kaido Kirikmäe, Mati Turi, Madis Metsamart, Anti Jürjendal, David Rothenberg, John Wieczorek (USA), Petri Kuljuntausta (Soome) Nadia Utkina (Udmurtia), Markus Reuter (Saksa-Austria) Toyah Willcox, Tim Bowness, Colin Edwin, Peter Chilvers (UK), Andi Pupato (Šveits), Jan Bang, Arve Henriksen (Norra) ning Sandor Szabo (Ungari) jpt.
Robert Jürjendal on kirjutanud muusikat erinevatele muusikakollektiividele: Duo Kristo Käo /Jorma Puusaag, Tallinna Kitarrikvartett, Tobias Kvartett, Una Corda, Resonabilis, YXUS Ensemble, RAM, Kammerkoor Head Ööd Vend, Kammerkoor K.O.O.R, Tütarlastekoor Ellerhein, Eesti Filharmoonia Kammerkoor jmt. Ta on teinud tihedat koostööd ka vaimuilik Jaan Tammsalu ja kirjanik Doris Kareva ja Valdur Mikitaga.
Ta on loonud muusikat teatrilavastustele “Kalevipoeg” (Vanemuine 2018) ja mitmetele lühi-ja dokumentaalfilmidele: “Igatsus” rež. S. Cute (USA), loodusfilmidele: “Sundasunik” “Rannaniitude laulud“, „Teispool vihma“, “Black With Red”, “Lanswood gardens”, “Inimese mõõt”, “Hoidmise vägi”, “Woman and Glacier”, “Come Back Free”. Robert Jürjendal on välja andnud 3 sooloplaati: Rõõmu allikas (iapedus-music 2013), Valguse palsam (iapedus-music 2014) ning Lihtminevik (Strangiato Records 2016).
Ta on andnud mitmeid soolokontserte nii Eestis, Soomes, Norras kui ka Ungaris.
Aastal 2018 ilmus tal koos inglise bassimängija Colin Edwiniga (Porcupine Tree, Exwise Heads) album “Another World. Samal aastal valdas USA plaadifirma Albany Records Robert Jürjendali esimese autoriplaadi ansambliga Five Seasons (Volkmar Zimmermann, Sara Fiil, Aleksei Saks, Madis Metsamart, R.J.)
Robert Jürjendal töötab õppejõuna Tallinna Muusikakeskoolis, Eesti Teatri-ja Muusikaakadeemias. Ta on vabakutseline interpreet ja helilooja, Eesti Heliloojate Liidu liige.
Käesoleval ajal on ta aktiivselt tegutsev vabakutseline helilooja/ muusik ning Tallinna Kunstihoone kontsertsarja SOOLO korraldaja.

Soo-Young Lee

Seoulis sündinud Soo-Young Lee alustas muusikuteed viiuliõpingutega, klarnetit hakkas ta mängima 12-aaastasena. Ta on lõpetanud bakalaureuseõppe summa cum laude Seouli ülikoolis Dong-Jin Kimi, magistriõppe Grazi Muusika- ja Esituskunstide Ülikoolis professor Stefan Schillingi ja kontserteksamiõppe Detmoldi Muusikakõrgkoolis professor Thomas Lindhorsti juhendamisel.

Alates 2014. aastast töötab Soo-Young Lee Eesti Riiklikus Sümfooniaorkstris klarnetirühma abikontsertmeistrina, aastast 2019. rühma kontsertmeistrina. Ta on mänginud Mahleri Kammerorkestri akadeemias ning esinenud Baieri Raadio SO koosseisus Luzerni Festivalil, samuti Eesti Festivaliorkestri koosseisus, Detmoldi Kammerorkestris ning paljudel rahvusvahelistel festivalidel Seoulis, New Yorgis, Saksamaal, Austrias, Hollandis, Hispaanias, Norras ja Eestis. Klarnetirühma külaliskontsertmeistrina on ta mänginud Šoti Kuninglikus Rahvusorkestris, Madridi Sümfooniaorkestris, Rootsi Kammerorkestris, Walesi Rahvusooperi orkestris, Liverpooli Kuninglikus Filharmooniaorkestris, Põhjamaade Kammerorkestris ja BBC Walesi Rahvusorkestris ning soleerinud Bielefeldi Filharmoonikute, NWD Filharmoonikute, Rumeenia Rahvusorkestri, Korea Filharmooniaorkestri jt ees.

Oma erilise kiindumise tõttu kammermuusika vastu on ta üks kammermuusikaansambli Ensemble Auftakt asutajaliikmetest. 2016. aastal tõid nad Eestis esiettekandele Alban Bergi “Adagio” (kammerkontserdi II osa) ja 2019. aastal saavutas ansambel Budapestis toimunud kammermuusika konkursil I preemia.

Soo-Young Lee on pälvinud I preemia Woohyuni puupuhkpillikonkursil Seoulis (2005), eripreemia Moskva konservatooriumi rahvusvahelisel puhkpilli- ja löökpillikonkursil (2011) ning I preemia Detmoldi Muusikakõrgkooli interpretatsioonikonkursil (2013).

Alates 2016. aastast töötab ta lektorina Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias.

Theodor Sink

Theodor Sink on mitmekülgne interpreet, kes tegutseb nii solisti, kammermuusiku kui ka orkestrandina. Tema tšelloõpetajad Tallinna Muusikakeskkoolis olid Laine Leichter ja Leho Karin ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias Henry-David Varema, Sibeliuse Akadeemias on ta õppinud Marko Ylöneni käe all. Theodor on osalenud mitmetel meistrikursustel, sh Lluís Claret’ ja Patrick Demenga juhendamisel ning pälvinud arvukalt laureaaditiitleid nii kodu- kui välismaistel konkurssidel.
Alates hooajast 2017/2018 on Theodor Sink Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri tšellorühma kontsertmeister. Varasemalt on ta ERSOga koostööd teinud nii rühmamängija kui ka külaliskontsertmeistrina. Solistina debüteeris ta ERSO ees 2017. aasta kevadel, tuues festivalil Eesti Muusika Päevad Kristiina Poska juhatusel ettekandele Erkki-Sven Tüüri Tšellokontserdi. Hooaja 2018/2019 avakontserdil esitas ta Neeme Järvi dirigeerimisel Joseph Haydni Tšellokontserdi nr 2 ning augustis 2019 Paavo Järvi juhatusel Noblessneri valukojas Lepo Sumera Tšellokontserdi. Lisaks on ta töötanud Tallinna Kammerorkestri, Põhjamaade Sümfooniaorkestri ja Eesti Festivaliorkestri koosseisus ning soleerinud Pärnu Linnaorkestri, Sinfonietta Rīga, Tallinna Kammerorkestri, Uue Tänava Orkestri ja Eesti Festivaliorkestri ees. Theodor Singi repertuaari kuuluvad lisaks Tüüri, Sumera ja Haydni tšellokontsertidele ka Robert Schumanni, Pēteris Vasksi, Dmitri Šostakovitši (nr 1 Es-duur) ja Carl Philipp Emanuel Bachi (A-duur, H 439) tšellokontserdid.
Kammermuusikuna on Theodor töötanud koos selliste tunnustatud interpreetidega nagu David Geringas, Elisabeth Leonskaja, Víkingur Ólafsson, Matt Hunt, Florian Donderer ja Eva Bindere. Eesti muusikutest on ta astunud üles koos Kalle Randalu, Triin Ruubel-Lillebergi, Sten Heinoja, Kadri-Ann Sumera, Kristiina Rokaševitši, Kärt Ruubeli, samuti ansambliga Una Corda ja paljude teistega.
Theodor Sink mängib Auguste Sébastien Bernardeli (Père) 1842. aastal valmistatud tšellol, mille on tema kasutusse andnud Eesti Pillifond. Tšello omanik on Aare Kaarma.
Theodor Sink on pälvinud Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia särava hooaja eest solisti ja orkestrandina (2017) ning Eesti Interpreetide Liidu aasta interpreedi tiitli viljaka, silmapaistva, mitmekesise ja kõrgetasemelise kontserttegevuse eest (2020).

Toomas Trass

Toomas Vavilov

Toomas Vavilovit hinnatakse kui Eesti üht parimat klarnetisti – säravat virtuoosi ja tundlikku muusikut.

Lõpetanud klarnetierialal 1988 Tallinna muusikakeskkooli Ülo Üksiku ja 1992 Eesti Muusikaakadeemia Hannes Altrovi käe all, jätkas EMA-s dirigeerimisõpinguid Jüri Alperteni juures. Täiendas end dirigendina veel Roman Matsovi ja Leedus Jonas Aleksa eratundides ning klarnetistina Berliinis Karl Leisteri ja Moskvas Ivan Mozgovenko meistriklassis. Võitis esikoha Eesti puhkpillimängijate konkursil (1990).

Ta on töötanud ERSO-s 1988– 2010 (vaheaegadega) klarnetistina ning 2004–06 ühtlasi dirigendina, olnud 2006–07 Vanemuise muusikajuht ja peadirigent ning aastast 2001 EMTA õppejõud, praeguseks klarneti, dirigeerimise ja kammermuusika professor.

Tal on olnud särav solistikarjäär kontsertidega Eestis, Soomes, Rootsis, Lätis, Saksamaal, Belgias, Austraalias jm. Aktiivne ka ansamblistina, on ta mänginud järjepidevalt NYYD Ensemble’is ja hiljem YXUS Ensemble’is.

Debüteerinud solistina 1988 ERSO ees, on ta esinenud ka Tallinna Kammerorkestri, Läti Rahvusorkestri, Tampere SO, Läti kammerorkesteri, Põhja-Saksa Raadio orkestri jmt kollektiivi solistina. Tema mitmekülgses repertuaaris on oluline koht eesti muusikal – Vavilovile on klarnetiteoseid loonud Urmas Sisask, Eino Tamberg, Ester Mägi, René Eespere ja Raimo Kangro –, mida ta on salvestanud Eesti Raadiole ja mitmele CD-le, sh Raimo Kangro (1996), Ester Mägi (1998) ja Eino Tambergi (2000) autoriplaadile. Dirigendina debüteeris 1998 ERSO-ga ja on juhatanud ka teisi Eesti orkestreid, Eesti Filharmoonia Kammerkoori ja Läti Raadio koori.

Klarnetimängu propageerijana on ta juhendanud suvekursusi, oli 1991 Eesti Kontserdi festivali „Klarnet” peakorraldaja ning taaselustas 2008. aastal Eesti puhkpillimängijate konkursi. Teda on tunnustatud Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia (2001) ja interpreedi aastastipendiumi (2005) ning Eesti muusikanõukogu interpretatsioonipreemiaga (2019).

Yena Choi

# Sopran Yena Choi

Puhta ja kõlava hääle poolest tuntud sopran Yena Choi alustas oma muusikuteed juba varases eas kodumaal Lõuna-Koreas. Ta alustas klassikalise laulu õpinguid Incheoni kunstigümnaasiumis ning lõpetas 2018. aastal Souli Riikliku Ülikooli muusikateaduskonna bakalaureusekraadiga klassikalise laulu erialal.

Ülikooliõpingute ajal tegutses ta sopransolistina Incheon Full of Gospel Church’is ja Souli Seosomuni kirikus, kus tema sügavalt väljendusrikas laulmine kuulajaid köitis. Lisaks töötas ta Incheon Seogu lastekoori hääleseadjana, aidates kaasa noorte lauljate arengule.

Pärast magistrikraadi omandamist Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias tegi Yena Choi oma Eesti debüüdi sopransolistina Ludwig van Beethoveni C-duur missas tunnustatud dirigendi Tõnu Kaljuste juhatusel. See tähistas tema eduka rahvusvahelise karjääri algust. Koostöö Tõnu Kaljustega on jätkunud arvukatel kontsertidel erinevate orkestritega.

Yena Choi on pälvinud tunnustust ka vanamuusika interpreedina. Koostöös ansambliga Floridante on ta esitanud François Couperini teost „Leçons de Ténèbres” ning Tallinna Kammerorkestriga Giovanni Battista Pergolesi „Stabat Mater’it”, Johann Sebastian Bachi kantaati „Wachet auf” ja „Magnificat’i” ning Antonio Vivaldi teoseid „Dixit Dominus” ja „Gloria”.

Tema koostööpartnerite hulka kuulub ka mainekas Concerto Copenhagen, kellega ta on esitanud sopransolistina Georg Friedrich Händeli „Dixit Dominust”. Samuti on ta soleerinud mitmetes klassikalise muusika suurteostes, sealhulgas Beethoveni C-duur missas, Camille Saint-Saënsi „Jõuluoratooriumis” ja Wolfgang Amadeus Mozarti „Reekviemis”. Lisaks klassikalisele repertuaarile tunneb Yena Choi sügavat huvi nüüdismuusika vastu, esitades teiste seas Lepo Sumera, Alexander Zemlinsky ja Claude Vivier’ loomingut. Tema mitmekülgne repertuaar ja eri muusikastiilide meisterlik valdamine on kujundanud temast hinnatud ning omanäolise soprani.

Yena Choi on esinenud koos Flandria Sümfooniaorkestriga ning osalenud dirigent Kristiina Poska juhatusel kontserdireisidel Prantsusmaal, Belgias, Hollandis ja Ühendkuningriigis. Märkimisväärne on ka tema tegevus Balti riikide muusikaelus, sealhulgas esinemised tunnustatud festivalidel, nagu Läänemere festival (Baltic Sea Festival), Eesti Muusika Päevad ning Baltic & Estonia Music Festival. Need kontserdid on aidanud kaasa tema rahvusvahelise tuntuse kasvule ning kinnistanud tema mainet silmapaistva vokaalse võimekuse ja väljendusrikka musitseerimisega lauljana.

Tema viimaste aastate olulisemate saavutuste hulka kuuluvad esinemine solistina 2025. aasta mainekal BBC Promsi festivalil ning ülesastumine New Yorgi Carnegie Hallis Arvo Pärdi 90. sünniaastapäevale pühendatud kontserdil. Samuti soleeris ta maailmakuulsa vanamuusikaorkestri Academy of Ancient Music (AAM) ajaloolisel esimesel Eesti kontserdireisil, mille kavas kõlasid Bachi ja Pärdi teosed. 2027. aastal ootavad teda ees esinemised Londoni Barbicani keskuses ja Cambridge’is.

Oma sügava ja lummava hääletämbri ning rikkaliku väljenduspaletiga köidab Yena Choi publikut üle kogu maailma. Tema oskus ühendada klassikalist ja nüüdismuusikat ning koostöö tunnustatud orkestrite ja dirigentidega annavad tunnistust pidevalt arenevast kunstnikust, kelle muusikaline haare ja tõlgenduslik sügavus üha avarduvad.

Keelpillikvartett M4GNET

Keelpillikvartett M4GNET on noor ja tarmukas kammeransambel, mis koosneb neljast tipptasemel keelpillimängijast: Robert Traksmann (viiul), Katariina Maria Kits (viiul), Mart Kuusma (vioola) ja Siluan Hirvoja (tšello). Neli tunnustatud interpreeti moodustasid 2021. aasta alguses kvarteti, mille sihiks on pakkuda eredaid ja sisukaid tõlgendusi kammermuusika klassikast, ent ka tutvustada kuulajatele vähem tuntud teoseid ning Eestist pärit heliloojate värskemat uudisloomingut.

Enamus kvarteti liikmetest on erinevates koosseisudes ühiselt musitseerinud ligemale kümme aastat, ent otsustava impulsi püsivalt tegutseva kvarteti loomiseks andis Eesti Kultuurkapitali kammeransamblite residentuuriprogrammi algatus. Residentuuriga toetab Kultuurkapital uute kammeransamblite loomist, pakub võimalusi koostööks mänedžeriga ja aitab täiendada repertuaari läbi uute teoste tellimise.

Keelpillikvartett M4GNET on osaletud mitmetel festivalidel, sh Pärnu Muusikafestival, Tallinna Kammermuusikafestival, Tartus toimuv iga-aastane festival TubIN, Haapsalu Vanamuusikafestival ning hinnatud nüüdismuusika festival Eesti Muusika Päevad. Ansambel on valitud osalema mainekas rahvusvahelises programmis Le Dimore del Quartetto, mille raames annab M4GNET igal aastal kontserte ka väljaspool Eestit. Kvartett on osalenud mainekate kvartetikunsti suurnimede meistriklassides, nagu näiteks Simone Gramaglia (Quartetto di Cremona), Marc Danel (Quatuor Danel), Peter Jarůšek (Pavel Haas Quartet).

Keelpillikvartett Prezioso

Keelpillikvartett Prezioso liikmeteks on Hanna-Liis Nahkur (viiul), Mari-Katrina Suss (viiul), Helena Altmanis (vioola) ja Andreas Lend (tšello) ning kollektiiv tegutseb alates 2006. aastast. Kõik neli muusikut on lõpetanud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, kus kvarteti juhendajaks oli Henry-David Varema. Lisaks kvartetimängule on Hanna-Liis, Mari-Katrina ja Helena ka Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri liikmed ning Andreas tšellist Rahvusooper Estonias.
Kvartett on edukalt osalenud mitmetel konkurssidel ja pälvinud auhinnalisi kohti, andnud arvukalt kontserte ning osalenud festivalidel Eestis, Soomes, Venemaal, Hollandis, Saksamaal, Türgis ja Tšehhis. Prezioso on osalenud Petersen Quarteti, Johannes Goritzki, Lydia Mordkovitchi, Lluis Claret, David Takeno, Christoph Poppeni, Paavo Järvi jt meistrikursustel. Samuti on kollektiiv korduvalt osa võtnud The International Holland Music Sessions Summer Academy kursustest, mis kulmineerus kontserttuuriga Hollandis.
Prezioso on olnud mitmete eesti heliloojate uudisteoste esmaesitajaks sh Tõnu Kõrvits, Rein Rannap, Kristjan Randalu, Sven Grünberg, Tauno Aints, Margo Kõlar, Timo Steiner, Mirjam Tally, Mariliis Valkonen jt. Samuti on kvartett andnud kontserte ning teinud salvestusi paljude klassikaliste ja pop-jazz muusikutega: Sven Helbig, Antti Siirala, Kristjan Randalu, Rein Rannap, Hando Nahkur, Toomas Vavilov, Age Juurikas, Henry-David Varema, Mihkel Poll, Pirjo Joonas, Iiris Oja, Maarja Purga, Konstantia Gourzi, Arbo Valdma, Kadri Voorand, Estonian Voices, Erki ja Anna Pärnoja, Mick ja Angeelia Pedaja, Hanna-Liina Võsa, Maarja-Liis Ilus, Ott Lepland, NOËP, Iris Vesik, Maria Listra, Hedvig Hanson, Ele Millistfer, Liis Lemsalu, Peeter Volkonski, Ain Agan, Jaak Sooäär, Andre Maaker, Tõnis Mägi, Pille Lill, Kristjan Järvi, Andres Mustonen jt.
Kvarteti debüütalbum koostöös ERP-iga ilmus 2012. a sügisel, sellel kõlavad Peteris Vasksi, Anton Weberni, Erwin Schulhoffi ja Jaan Räätsa teosed. Prezioso on olnud kaastegev mitmete lauljate, ansamblite ja instrumentalistide heliplaatidel. Koos Hanna-Liina Võsa ja Kristjan Randaluga toodi KUMU auditooriumis lavale muusikaline monolavastus „Viimane monogaamlane“. Olulisel kohal on projekti KAHEKSA raames antud kontserdid ning projektis osalemise tulemusel ilmunud heliplaat, millel kõlavad kaheksa eesti helilooja uudisteost kitarrile ja keelpillikvartetile. Palju on tehtud koostööd dirigent Kristjan Järviga, koos on antud kontserte erinevate ansamblite ja solistidega. Saksa helilooja Sven Helbig pühendas Preziosole uusversiooni oma teosest “Pocket Symphonies”, mis kanti põneva projektina ette koos Hando Nahkuriga kontserdil “Estonia” kontserdisaalis, kus olid ühendatud tervikuks Sven Helbigu ja Max Richteri teosed.
Prezioso salvestatud Peteris Vasksi “Meditatsioon” keelpillikvartetist nr. 4 kõlab populaarsete USA seriaalide “The Young Pope” ja “The New Pope” soundtrackil.
Kvarteti jaoks on olulised nii klassikalist kvartetirepertuaari hõlmavad kontserdid kui ka põnevad koostööprojektid.
Prezioso mängu iseloomustab energilisus, intensiivsus ja nooruslikkus, kuid ka inimlik sügavus ja eetilisus on kvarteti muusikutele väga hingelähedane ja oluline.