interpreedid

Age Juurikas on jõuliselt sugestiivse esitluslaadiga soolopianist ja kammermuusik, kes ühendab Euroopa ja Venemaa klaverimängu traditsioone. Samuti on ta kirglik pedagoog,kellel on õpilasi nii Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias kui ka Tallinna Muusikakeskkoolis. Ta on esinenud soolokontsertidega ja kammerkoosseisudes mitmete eesti ja välismaiste tuntud interpreetidega pea kõikjal Euroopas ja Põhja-Ameerikas ning soleerinud mitmete orkestrite ees (sh ERSO, Läti Riiklik Sümfooniaorkester, Leedu Riiklik Sümfooniaorkester, Ukraina Rahvuslik Akadeemiline Sümfooniaorkester). Ta on teinud koostööd selliste dirigentidega nagu Neeme Järvi, Kaspars Putniņš, Arvo Volmer, Risto Joost jpt. Teda on pärjatud mitmete väärikate auhindadega nii Eesti kui rahvusvahelistel konkurssidel. Samuti on ta pälvinud mainekaid tunnustusi Eestis, nagu Neeme Järvi nimeline preemia (2003) ja Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia – „Age Juurikas kui aktiivne ning isikupärane solist ja ansamblipartner“ (2014). Age Juurikas alustas muusikaõpinguid 4-aastaselt Tallinna Muusikakeskkooli eelkoolis. Lõpetanud sama kooli 1998. aastal prof Toivo Nahkuri klaveriklassis, suundus ta Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiasse, kus jätkas õpinguid prof Peep Lassmanni juhendamisel. Samaaegselt õpingutega Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias täiendas ta end vahetusüliõpilasena Helsingis Sibeliuse Akadeemias (prof Liisa Pohjola ja prof Matti Raekallio juhendamisel) ja Karlsruhe Muusikakõrgkoolis (prof Kalle Randalu juhendamisel). Aastail 2003–2007 õppis ta Moskvas Tšaikovski-nimelise konservatooriumi aspirantuuris prof Vera Gornostajeva ja tema assistentide Sergei Glavatskihi, Darja Petrova ja Maksim Filippovi juhendamisel. Olulise õpetaja ja nõuandjana on tema kõrval olnud ka prof Matti Reimann. Praegu täiendab Age Juurikas end Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia doktorantuuris. Age Juurikase lemmikrepertuaar pärineb 20. sajandi esimesest poolest, samuti huvitub ta kaasaegse muusika esitamisest ja teeb koostööd mitmete heliloojatega. Oma kontserdikavasid kujundades on ta püüdnud ujuda vastuvoolu – mitte jääda klassikaliste paljumängitud teoste raamistikku, vaid leida oma kavades alati koht värskemale ja vähemesitatud muusikale. Viimastel aastatel on ta osalenud mitmetes suuremahulistes kaasaegse muusika projektides, nagu Grisey „Vortex temporum“, Stockhauseni „Mantra“ ja Toivo Tulevi klaverikontserdi „Nada“ esiettekanne. Age Juurikas on salvestanud ERRi arhiivi kõik Mart Saare klaveriprelüüdid, Skrjabini ja Albénizi klaveriteoseid ning erinevates koosseisudes uuemat eesti kammermuusikat. Alates aastast 2017 on ta ERP artist. 2018. aasta alguses ilmus tema debüütplaat „The Soul of Fire“, mis pälvis aasta kammermuusikaalbumi auhinna.

Arvo Leibur on lõpetanud Tartu Lastemuusikakooli õp. V.Vääri viiuliklassis. Edasi jätkusid õpingud Tallinna Muusikakeskkoolis dots.J.Gerretzi ning 1982.aastast Moskva Riiklikus Konservatooriumis dots. I.Botškova juhendamisel. Seejärel töötas ta õppejõuna Kuopio Konservatooriumis. 1990.aastatest alustas ta aktiivset tegutsemist Hollandis tehes koostööd kammerorkestriga Nieuw Sinfonietta Amsterdam ja töötades aastast 1995 Holland Symfonia kontsertmeistrina. Alates 2001 aastast on ta ERSO kontsertmeister ning käesolevast hooajast töötab ka õppejõuna Eesti Muusikaakadeemias. Arvo Leibur on kahekordne vabariikliku konkursi laureaat ning ta on pälvinud tiitleid mitmel rahvusvahelisel viiuldajate konkursil. Tihe kontserttegevus solistina,ansamblite koosseisudes ja sümfooniaorkestri saatel on viinud teda paljudesse Euroopa maadesse,USA sse ja Jaapanisse. Ta on salvestanud soolo-cd Euroopa Virtuoosid, firmale BIS albumi Tubina kõikide viiuliteostega ja mitmeid CD-sid trio Arvo Leibur-Terje Terasmaa-Heiki Mätlik koosseisus, kellega ka aktiivselt tegutseb. Aastal 2005 pälvis A.Leibur Eesti Muusikanõukogu aastapreemia silmapaistva solistitegevuse ja ERSO kõlapildi kujundamise eest, aastast 2008 on Hollandi Kuningriigi poolt väljaantava Oranje-Nassau ordeni kavaler.

Arete Kerge on lõpetanud klassikalise laulu erialal Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia bakalaureuseõppe dots. Nadia Kuremi lauluklassis ning maksimumhindega magistriõppe Roomas Santa Cecilia konservatooriumis maestra Rebecca Bergi juhendamisel. Arete on pälvinud 2010. aastal Napolis toimunud Santa Chiara võistlusel esikoha vaimuliku klassikalise muusika kategoorias, võites preemia “Chori Praefecti“. Samuti on ta saavutanud kolmanda koha preemia 2011. aastal Spoletos toimunud rahvusvahelisel ooperilauljate võistlusel. 2011. aasta sügisel auhinnati teda Santa Cecilia konservatooriumi poolt parimale lauljale jagatava preemiaga “Premio Via Vittoria”. 2014. aastal võitis ta Pariisis toimunud rahvusvahelisel Flame muusikakonkursil klassikalise laulu kategoorias esikoha. Aastal 2015 valis Richard Wagneri Ühing ta aasta stipendiaadiks. Eestis on talle omistatud 2010. aastal Marje ja Kuldar Sinki nimeline preemia “Noor laulja“. Ta on esinenud solistina Eestis, Soomes, Rootsis, Norras, Venemaal, Poolas, Itaalias, Prantsusmaal, Hollandis, Iirimaal, Kreekas, Šveitsis, USA-s, Kanadas, Barbadosel. Arete Kerge on laulnud Zürihi Tonhalles, Berliini Konzerthausis ja New Yorgi Lincoln Centeris. Arete Kerge on soleerinud Berliini Konzerthaus Orkestri, Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri, Tallinna Kammerorkestri, L’Orchestra Euro-Adriatica, Joensuu Sümfooniaorkestri, Järvi Akadeemia Sinfonietta, Eesti Sinfonietta, Vanemuise Sümfooniaorkestri, Corelli Barokkorkestri, Peterburi N.Rimski-Korsakovi nim. Muusikakolledži Sümfooniaorkestri ees. Ta on osalenud Gabriela Tucci ja Renato Brusoni meistrikursustel ning teinud koostööd dirigentide ja pianistidega Tõnu Kaljuste, Kaspars Putninš, Olari Elts, Carlo Palleschi, Darrell Ang, Andreas Kowalewitz, Frédérick Haas, Rupert Dussmann, Enza Ferrari, Marco Forgione, Jurjen Hempel, Hilary Griffiths, Aleksei Vassiljev, Mihkel Poll, Piia Paemurru, Martin Sildos, François Gassion. 2013. aasta suvel täiendas end Pesaros toimunud Rossini akadeemias maestro Alberto Zedda juhendamisel. Arete Kerge rollide hulka kuuluvad: Governess (Britten „The Turn of the Screw“); Angelica, Genovieffa (Puccini „Suor Angelica“); Tirsi (G. F. Händel „Cor fedele in vano speri“); Fanny (G. Rossini „La cambiale di matrimonio“); Madama Vezzosa (pearoll Vincenzo Legrenzio Ciampi ooperis „La Favola dei Tre Gobbi“); Lisetta (pearoll Leonardo Leo ooperis „La Zingaretta“); Kate Pinkerton (Puccini „Madama Butterfly“); Rosina (Mozart „La Finta Semplice“); Nella (Puccini „Gianni Schicchi“) ja Sandrina (Mozart „La Fina Giardiniera“). Ta on laulnud Teatro Lirico Sperimentale di Spoleto teatris, Guardiagrele Ooperifestivalil, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ooperistuudio etendustes, samuti Rahvusooper Estonia lasteetenduses „Imelaps“. Suurvormidest kuuluvad tema repertuaari G. F. Händel “La Resurrezione“ (Maria Maddalena); J.S. Bach „Johannese passioon“ BWV 245; „Magnificat“ BWV 243; „Kohvikantaat“ BWV 211; kantaat „Ach Gott, wie manches Herzeleid“ BWV 58; A. Vivaldi „Gloria“ ja „Magnificat“; W.A.Mozart vReekviem“ KV626, „Exultate, jubilate“ KV165, „Vesperae solennes de confessore“,„Missa brevis in G“ KV 140; F. Mendelssohn „A Midsummer Night’s Dream“, „Magnificat“; G. Fauré „Reekviem“; M. Charpentier „Te Deum“, „Messe de Minuit“; G. B. Pergolesi „Stabat Mater“; R. Tobias „Joonase lähetamine“; M. Sinki kantaat „Pärast kolgatat“; J. R. Kangur „Magnificat“; H. Lepnurme kantaat „Lunastus Kristuses“; H. Tobias-Duesberg „Reekviem“; Urmas Sisask „Missa nr.1“. Lisaks on ta laulnud koos maailmakuulsa baritoni Renato Brusoniga tähistamaks 50 aasta möödumist maestro lavakarjääri algusest.

Aule Urb alustas lauluõpinguid 2010. aastal Jaakko Ryhäneni lauluklassis. 2017. aastal lõpetas ta magistriõpingud cum laude Eva Märtsoni juhendamisel. 2012. aastal õppis ta PLMF Noorte Talentide programmi raames Rodolfo Celletti nimelises Belcanto Akadeemias Itaalias (Accademia del Belcanto „Rodolfo Celletti“). Õppeaastal 2014/2015 oli ta Erasmus vahetustudeng Sibeliuse Akadeemias. Ta on osalenud Klaudia Taevi nimelisel ooperilauljate konkursil (poolfinalist), Vello Jürnale pühendatud Vabariiklikul vokalistide konkursil (III koht), Mart Saare nimelisel laulukonkursil (II koht). 2017. aastal oli ta Eesti Richard Wagneri Ühingu stipendiaat. Alates 2015. aasta sügisest töötab ta kooriartisti ja solistina Rahvusooper Estonias. Rollid: Peanõid (Purcell „Dido ja Aeneas“, PLMF kontsert-etendus), Fidalma (Cimarosa „Salaabielu“, EMTA ooperistuudio), Otra Frida (Aho „Frida ja Diego“, maailmaesietendus, Sibeliuse Akadeemia ooperistuudio), Modestina (Rossini „Reis Reimsi“ Sibeliuse Akadeemia ooperistuudio), Õpilane (Wagner „Nürnbergi meisterlauljad“, Soome Rahvusooper), Krahvinna (Puccini „Õde Agelica“, EMTA ooperistuudio), Annina (Verdi „La traviata“ Rahvusooperis Estonia), Maria (Puur „Pilvede värvid“, Rahvusooper Estonia) Dunjaša (Rimski-Korsakov „Tsaari mõrsja”, Rahvusooper Estonia), Salme (Hermann “Uku ja Vanemuine), segakoor K.O.O.R), Rebane Alice (Ehala “Buratino” Rahvusooper Estonia), Gertrud (Gounod “Romeo ja Julia”, Rahvusooper Estonia), Filippjevna (Tsaikovski “Jevgeni Onegin”, Teater Vanemuine), Krahvinna Stasa Kokozow (Lehar “Krahv Luxemburg”,Rahvusooper Estonia) Ema (Menotti “Amahl ja öised külalised”, Opera Veto), Ema, Hiina tass, kiil (Ravel “Laps ja lummutised”, Rahvusooper Estonia), Olga (Lehar “Lõbus lesk”, Rahvusooper Estonia), 3 daam (Mozart “Võluflööt”, Rahvusooper Estonia), Juno (Offenbach “Orpheus põrgus”, Rahvusooper Estonia), Muhv (Kaumann “Naksitrallid”, Rahvusooper Estonia). Suurvormid: Rossini “Petite Messe Solennelle” ja Vivaldi “Gloria” (TTÜ vilistlaskoor, dir. Karin Rööp), Dvorak’i “Missa d-duur” (Teadusete Akadeemia mees- ja naiskoor, dir. Andrus Siimon), Säint-Saensi „Oratorio de Noel“ (Tartu Noortekoor, dir. Markus Leppoja, PPA orkester, dir. Hando Põldmäe, ERR segakoor, dir. Hirvo Surva), Charpentieri “Te Deum” (Segakooride Liidu ühendkoor, dir. Martin Sildos), Pergolesi “Stabat Mater” (Otsakooli orkester ja koor, dir. Ingrid Roose), Beethooveni “Mass in C major” (Rahvusooper Estonia koor ja orkester, dir. Vello Pähn), Rossini “Stabat Mater” (Sacramento Choral Society ja Üle-eestiline noorte orkester, dir. Donald Kendrick), Bachi “Magnificat” (Rahvusooper Estonia koor ja orkester, dir. Arvo Volmer). Peale ooperi ja suurvormide on tema repertuaaris oluline koht ka kammermuusikal. Viimaste aastate jooksul on olnud tema lavapartneriteks Anneli Tohver ja Mariin Aavik (Gill). Viimasega on koos esinetud korduvalt pärast EMTA lied-duode konkursil I preemia pälvimist 2015. aastal: Poeesia muusikas – Maria Stuarti laulud (kontsertlavastus – lav. Neeme Kuningas), Metsikud metsod ja mustlaslaulud koos metsosopran Tuuri Dedega ja 2019. aasta jaanuaris kontert “Pilk uude aastasse”, kus oli kavas Elgari “Sea Pictures“ ja Britteni “A Charm of lullabies”. Lisaks laulmisele tegeleb Aule ka organisaatorina. Ta on korraldanud korduvalt eesti noori metsosopraneid ühendavaid kooli-, kammer- ja galakontserte koondnimetusega Metsikud Mezzod. Aastal 2017 asutas koos lauljate Atlan Karp ja Aivar Kaseste MTÜ Opera Veto, mille eesmärgiks on tuua lavale kammeroopereid. Alates 2020 aastast kuulub ta Vello Jürna konkursi korraldustiimi.

Eesti Akadeemilise Vaskpillikvinteti asutasid 2015. aastal meie tipptasemel vaskpillimängijad, kes sel kontserdil astuvad üles koosseisus Indrek Vau (trompet), Villem Süvari (trompet), Andres Kontus (tromboon), Mattias Vihmann (metsasarv) ja Madis Vilgats (tuuba). Kvintett keskendub kõrget individuaalset meisterlikkust ja head ansamblitunnetust nõudvale klassikalisele kammermuusikale, esitades eeskätt vaskpillikvintettidele loodud originaalrepertuaari. Nad on ainsana eesti kvintettidest ette kandnud maailma juhtivatele kvintettidele kirjutatud Eino Tambergi ja Raimo Kangro loomingut ning ansamblile on muusikat loonud ka näiteks Galina Grigorjeva. Suur osa kvinteti liikmetest on hinnatud pedagoogid Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias ning keskastme muusikakoolides. Õppejõudude ja kunstiliste juhtidena on neil olnud oluline roll noorema põlvkonna vaskpillikvintettide arengus.

Keelpillikvartett FourEst astus esmakordselt üles 2019. aasta suvel Leigo Järvemuusika Festivali raames, kui Leigo järvede, metsade ning looduse keskel esitati Tõnu Kõrvitsa ja Terry Riley loomingut. Esimesest ülesastumisest sai lisaks koosmängu jätkamisele inspiratsiooni ka edasine repertuaarivalik – suur rõhk kvarteti repertuaaris on eesti heliloojate loomingul ning 20. sajandil loodud keelpillikvarteti muusikal. 2021. aasta lõpus nägi ilmavalgust keelpillikvartett FourEsti ja Rasmus Puuri CD-plaat „Constellations“, kus kõlab helilooja looming keelpillikvartetile. 2022. aasta mais toimusid Tõnu Kõrvitsa autorikontserdid, kus kõlas esmaettekandes FourEsti poolt tellitud Kõrvitsa „Point Nemo“ keelpillikvartetile. Kvartetti kuuluvad Linda-Anette verte, Egert Leinsaar, Sandra Klimaitė ning Theodor Sink.

Hans Christian Aavik on üks väljapaistvamaid Eesti viiuldajaid, kes on oma mitmekülgse stiili ning selgelt eristatava kõlaga silma paistnud nii Eestis kui ka mitmel pool Euroopas. Ta on Carl Nielseni nimelise rahvusvahelise konkursi (Carl Nielsen International Competition 2022) 1. preemia laureaat. Lisaks kahele eripreemiale (parim kohustuslik pala – Jesper Koch Maze; Odense Sümfooniaorkestri eripreemia) sõlmiti temaga leping Nordic Artist Management’i ning Orchid Classicu poolt ning järgnevatel hooaegadel on ta tihe külaline parimate Skandinaavia orkestrite ees. Hans Christian pälvis 2022. aastal Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia laureaadi tiitli ning Saksamaa ühe tippfestivali, Usedomi Muusikafestivali prestiižika muusikapreemia. Sündinud Tallinnas, alustas ta viiuliõpinguid 5-aastaselt Tabasalu Muusikakoolis Piret Kreegi juures. 2011. aastast jätkas ta õpinguid Tallinna Muusikakeskkoolis Kaido Välja juhendamisel. Aastast 2017 õppis ta Saksamaal Frankfurdis (Hochschule für Musik und Darstellende Kunst Franfurt am Main) prof. Erik Schumanni viiuliklassis ning kammermuusikat prof. Angelika Merkle juures. 2021. aastal õppis ta ka täiendavalt Viinis (Musik und Kunst Privatuniversität der Stadt Wien) maestro Julian Rachlini ning prof. Evgeni Sinaiski juures. Alates 2022. aastast õpib Hans Christian Aavik Euroopa ühes mainekamas Kronbergi nimelises Akadeemias (Kronberg Academy). Aastal 2021 andis Hans Christian välja oma debüütplaadi “AETERNUS” koos pianist Karolina Aavikuga. Solistina on Hans Christian esinenud nii Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri, Stuttgarti Kammerorkestri, Kopenhaageni Filharmoonikute, Odense Sümfooniaorkestri, Tallinna Kammerorkestri, Jyväskylä Sümfooniaorkestri ning paljude teiste orkestrite ees ning teinud koostööd dirigentidega nagu Ville Matvejeff, Nikolaj Szeps-Znaider, Risto Joost, Daniela Musca, Arvo Volmer, Olari Elts, Kaspar Mänd, Edoardo Narbona, Mikk Murdvee, Henri Christofer Aavik, Jüri Alperten, Lauri Sirp. Hans Christian Aavik mängib hetkel Eesti Pillifondi ning perekond Sapožnini lahkel loal Giovanni Paolo Maggini viiulil (valmistatud ca 1610 Brescias, Itaalias) ning Victor Fétique poognal (valmistatud ca 1930, Prantsusmaal). Alates 2022. aastast on Hans Christian Aavik Villa Musica Rheinland-Pfalz’i stipendiaat. Alates 2021. aastast on Hans Christian Aavik Deutschlandstipendium’i stipendiaat. Alates 2019. aastast toetab Hans Christian Aavikut Yehudi Menuhin Live Music Now Frankfurt am Main ühing.

Heigo Rosin (1989) on Eesti esimene löökpillimängija, kes on spetsialiseerunud soolo- ja kammermuusikale. Ta on esinenud Euroopa ja Ameerika kuulsates kontserdisaalides – Carnegie Hall (New York), Tonhalle (Zürich), Gewandhaus (Leipzig), astudes üles nii soolokavadega kui ka solistina mainekate orkestrite ees. 2015. aastal valiti Rosin !Orpheum Foundation” solistide stipendiaadiks Šveitsis ning samal aastal ka World Percussion Group”i kontsertmeistriks, millega kaasnes 5 nädala pikkune tuur Ameerika Ühendriikides. Alates 2016. aastast on ta Malletech”i löökpillide ja Sabian taldrikute ametlik artist. Löökpillisolistina on Rosin korduvalt üles astunud nimekate orkestritega nagu MDR Leipzig Symphony Orchestra, Riga Sinfonietta, Kiev Soloists, Kymi Sinfonietta, Klaipeda Chamber Orchestra, Belarusian State Symphony Orchestra, Baltic Sea Philharmonic ning loomulikult ka Eesti orkestriparemikuga: Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, Tallinna Kammerorkester ning Vanemuise Sümfooniaorkester. Heigo Rosin alustas muusikaõpinguid Põltsamaa muusikakoolis 4-aastaselt klaveri erialal. Klassikaliste löökpillide erialal omab ta kahte bakalaureuse- ja magistrikraadi (Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Flaami Kuninglik Konservatoorium) ning solistidiplomit Aarhusi Kuninglikust Muusikaakadeemiast. Hetkel õpib Rosin doktoriõppes Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias. 2017. aastast on ta löökpillide õpetaja Tartus Heino Elleri Muusikakoolis. Rosin on edukalt osalenud mitmetel konkursitel, neist suuremad: Rising Stars Grand Prix 2017 Berliinis II Preemia, DeLinkprijs tänapäevamuusika konkurss 2013 I Preemia (Holland), Yamaha Scholarship Competition 2013 for Percussion I Preemia, Klassikatähed 2013 II Preemia. Üle kümne aasta karate treenimist on Heigo Rosinale andnud idee kombineerida võitluskunsti liikumised löökpillimängu liikumistega, mis on andnud talle unikaalse mängutehnika, mida on lisaks kuulamisele ka atraktiivne vaadata.

Heili Rosin-Leivategija on sündinud Põltsamaal. Muusikaõpinguid alustas ta 4-aastaselt Põltsamaa muusikakoolis Õie Aruoja klaveriklassis. Flöödiõpinguid algasid 11-aastaselt samuti Põltsamaa muusikakoolis (õp. Maria Mänd) ning jätkusid 2008. aastast Tallinna Muusikakeskkoolis Mihkel Peäske käe all. Hilisemad õpingud viisid teda Freiburgi Muusikakõrgkkooli (prof. Felix Renggli), Amsterdami Konservatooriumisse (Kersten McCall, Vincent Cortvrint) ning viimaks Zürichi Kõrgemasse Muusikakooli (prof. Maria Goldschmidt-Pahn, Sabine Poyemorel, Pamela Stahel), kus omandas 2018. aastal magistrikraadi cum laude. Heili on osalenud paljudel meistrikursustel ja festivalidel üle kogu maailma, juhendajateks, prof. Renate Greiss-Armin, prof. Peter-Lukas Graf, Felix Renggli, Kersten McCall, Pirmin Grehl, Andrea Lieberknecht, Kristian Streenstup jt. Aastast 2017 on Heili aktiivselt osa võtnud pikolo-festivalist Grados, Itaalias, kus on sellel instrumendil täiendanud end Jennifer Gunn’i (Chicago Sümfooniaorkestrer), Nicola Mazzanti, Sarah Jacksoni (Los Angelese Sümfooniaorkester) juures ning andnud hulganisti soolokontserte. Hooajal 2011/2012, kõigest 19-aastasena, oli Heili Rahvusooper Estonia flöödirühma kontsertmeister, hooajal 2010/2011 ning 2012/2013 Eesti Riikliku Sümfooniaorkesti flöödirühma mängija. Alates 2012. aastast on ta aktiivselt kaasa teinud Eesti Festivaliorkestri, Gstaadi Festivaliorkestri (Šveits), Norra kammerorkestris 1B1 ning 2015. aastal loodud Baltic Sea Philharmonicu koosseisudes. 2018. aastal võitis Heili oma esimese töökoha soolopikkolo kohale Põhja-Hollandi Sümfooniaorkestris, momendil naudib Heili vabakutselise muusikuna tööd Saksamaa tipporkestrites: Gürzenichi sümfooniaorkestris (Köln), Stuttgarti Raadioorkestris (SWR Symphonieorchester), Chemnitzi Teatriorkestris jne. Heili on pälvinud preemiaid mitmetel konkursitel: I koht ja eripreemia parima Hatsaturiani kontserdi esituse eest Armeenias (2011), I koht Severino Gazzelloni nimelisel konkursil pikolo kategoorias (Itaalia, 2017), I koht National Flute Association “Piccolo Artist Competition” (USA, 2018). Samuti võitis Heili XI Eesti Noorte interpreetide konkurssfestivali “Con Brio” pälvides ka Klassikaraadio, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ning Eesti Interpreetide Liidu auhinna. 2012. aastal võitis ta Vabariikliku Puhkpillimängijate konkursi flöötide arvestuses. Alates 2020. aasta sügisest on Heili Heino Elleri nimelise muusikakooli puhkpilliosakonna flöödi õppejõud, samuti on ta iga-aastane külalisõppejõud Eesti Flöödiühingu suvelaagrites Rõuges.

Indrek Vau alustas muusikaõpinguid Tallinna Lastemuusikakoolis Peep Zingi juhendamisel ja Tallinna Muusikakeskkoolis. Ta on omandanud magistrikraadi soolotompetistina Sibeliuse Akadeemias prof. Jouko Harjanne juhendamisel. Vau on end täiendanud Stephen Burnsi ja Eric Aubier’ meistrikursustel. 1986. aastal võitis Indrek Vau Eesti Vabariiklikul puhk- ja löökpillimängijate konkursil diplomi ning 1990. aastal jõudis konkurssfestivalil „Con Brio“ finaali. 1994. aastal Kölnis aset leidnud rahvusvahelisel trompetistide konkursil jagas ta II-III kohta. 1990. aastast asus Vau tööle Eesti Riiklikus Sümfooniaorkestrisse ja alates 1993. aastast (vaheajaga 1996–2000) on olnud orkestri trompetirühma kontsertmeister. Ta on osalenud mitmete välisorkestrite töös sh. Sibeliuse Akadeemia Sümfooniaorkestris, Tapiola Sinfoniettas, Soome Raadio Sümfooniaorkestris ning Turu Linnaorkestris. Aastast 2000 on Indrek Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia õppejõud (aastast 2011 dotsent). Solistina orkestri ees debüteeris Vau 1991. aastal. Tema mitmekülgsesse repertuaari kuulub tänaseks enamus klassikalistest trompetikontsertidest, samuti mitmed 20. sajandi meistriteosed nagu Eino Tambergi, Arvo Pärdi, Jaan Räätsa, André Jolivet’, Henry Thomasi, Paul Hindemith’i, Dmitri Šostakovitši, Bengt Lorenzeni jpt. heliloojate kontserdid trompetile või trompetile ning enamale sooloinstrumendile ja orkestrile. Ta on esinenud Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri, Tallinna Kammerorkestri, Läti Rahvusliku Sümfooniaorkestri, Moskva Novaja Opera orkestri, Hortus Musicuse Akadeemilise Orkestri, Tallinna Barokkorkestri jpt. orkestrite ees koostöös dirigentide Paavo Berglundi, Neeme Järvi, Arvo Volmeri, Nikolai Aleksejevi, Eri Klasi, Olari Eltsi, Paul Mägi, Andres Mustoneni ja Risto Joostiga. Kammermuusikuna on Vau aktiivselt osalenud eesti kontserdielus. Ta on olnud mitmete uudisteoste tellijaks ja esmaesitajaks Eestis ning salvestanud Eesti Rahvusringhäälingus suurema osa eesti heliloojate poolt trompetile kirjutatud teostest. Tema peamised ansamblipartnerid on olnud pianistid Mati Mikalai, Marko Martin, Ralf Taal ja Peep Lassmann, organist Ines Maidre ning löökpillidel Madis Metsamart. 2004. aastal ilmus koostöös pianist Mati Mikalaiga Indek Vau esimene sooloplaat „Eesti trompetimuusika“, kus kõlavad Hillar Kareva, Heino Jürisalu, Anatoli Garšneki ja Harri Otsa teosed trompetile ja klaverile. 2009. aastal valmis aga koostöös Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri ja Eesti Rahvusringhäälinguga CD, kus kõlavad Eino Tambergi trompetikontserdid. 2008. aastal pälvis Indrek Vau Eesti Kultuurkapitali Interpreedi Aastapreemia.

Iris Oja on lõpetanud Tallinna Muusikakeskkooli koorijuhtimise erialal ning G. Otsa nim. Tallinna Muusikakooli klassikalise laulu erialal (T.Bachmann). Järgnesid õpingud Eesti Muusikaakadeeemias prof. T.Valjakka ja prof. I.Kuuse lauluklassis ning EMTA magistratuuris ja E.Hargise ja R.Piernay meistriklassides. Aastast 2000 on Iris Oja olnud Eesti Filharmoonia Kammerkoori laulja ja solist. Ta on esinenud solistina erinevatel lavadel nii Aasias, Austraalias, Ameerikas kui Euroopas. Laulja on nõutud oratooriumi solist nii Eestis kui ka välismaal ja tema repertuaari kuulub suurvormide põhivaramu (Bachi passioonid, h-moll missa ja Jõuluoratoorium, Händeli Ülestõusmisoratoorium ja Messias, Haydni Stabat Mater, Mozarti Reekviem, Kroonimismissa ja c-moll missa, Beethoveni C-duur missa, R.Straussi Saksa motett, Stravinski Pulm ja Oedipus Rex, Pärdi Passio, Miserere jpm) kõrval ka aariad erinevate ajastute ooperitest (Purcell, Händel, Mascagni, Mozart, Rossini, Stravinski, Verdi jm). Samuti on tal ulatuslik kammer- ja soololaulu repertuaar vanaklassikast kaasaegseni (R.Strauss, Liszt, Rahmaninov, Tšaikovski, Lachenmann, Manneke jm). Ta on ka paljude eesti kaasaegsete heliloojate teoste (esma)esitaja ja –salvestaja (Grigorjeva, Hirv, Kangro, Kozlova, Kõrvits, Krigul, Kõrver, Lill, Mägi, Rannap, Siimer, Tamberg jt). Iris Oja on teinud solistina koostööd mitmete nimekate orkestrite (Tallinna Kammerorkester, NYYD Ensemble, ERSO, Moskva Kammerorkester, Concerto Copenhagen, the Israel Camerata Jerusalem jt) ja dirigentidega (N.Järvi, P.Hillier, O.Elts, N.Aleksejev, T.Kaljuste, D.Reuss, E.Klas, A.Mustonen, J.Alperten jt). Ta laulab eesti kaasaegse muusika ansamblis Resonabilis, teeb koostööd rahvusvaheliste ansamblitega Theatre Of Voices ja The Harp Consort ning taani vokaalgrupiga Ars Nova. 2002. aasta sügisel võitis ta Mart Saare 120.sünniaastapäevale pühendatud lauluvõistluse Tallinnas, 2003. aasta kevadel osales ta Klaudia Taev’i Rahvusvahelisel noorte lauljate konkursil ja sama aasta suvel Kuninganna Sonja rahvusvahelisel muusika konkursil. Mõlemal konkursil jõudis ta poolfinaali. 2008 algul ilmus Iris Oja sooloplaat firmalt Harmonia Mundi S. Rahmaninovi ja D. Šostakovitši lauludega. 2009 aastal tuli välja veel kaks plaati – veebruaris taani helilooja Klaus Ib Jørgenseni autoriplaat Moon-pain ja märtsis ansambel Resonabilise esikplaat Resonabilis, samuti saab teda kuulda soleerimas arvukatel EFKK plaatidel.

Raplas sündinud muusik Kaija Lukas tunnetab kirglikult klassikalise muusika ilu ja tervendavat jõudu ning on pühendanud oma elu sellele, et inspireerida nii paljusid kui võimalik. Kirgliku kammermuusikuna mängib Kaija nii viiulit kui ka vioolat professionaalsetes ansamblites üle Euroopa, sealhulgas The English Chamber Orchestra, Amsterdam Sinfonietta, Tallinna Kammerorkester, Hollandi Kammerorkester, Kuninglik Filharmooniaorkester (Royal Philharmonic Orchestra). Ta on mänginud Pavao, Idomeneo ja Piatti keelpillikvartettidega. Hiljuti esines Kaija Tallinna Kammerorkestri solistina ning on ka erinevate kammeransamblite liige, sealhulgas äsja moodustatud Bridge Ensemble, kelle eesmärk on avastada uut muusikat, alternatiivseid esinemispaiku ja tuua publikuni värskeid kontserdiprogramme. Kaija on võitnud mitmeid auhindu riiklikel ja rahvusvahelistel konkurssidel, sealhulgas konkursil Remember Enescu Rumeenias, Aram Hatšaturjani konkursil Armeenias ja Eesti riiklikel konkurssidel. Kaija osaleb regulaarselt Londoni Jigsaw kammermuusikasarjas. Kaija õpiteekond algas Rapla Muusikakoolis ja Tallinna Muusikakeskkoolis. Seejärel omandas ta bakalaureuse- ja magistrikraadi Londonis Guildhalli muusika- ja teatrikoolis, täiendavad diplomid pälvis Philadelphias Temple’i ülikoolis ning Salzburgis Mozarteumis. Pärast pikka välismaal oldud aega on Kaijal suur rõõm taas Eestis töötada ning panustada aktiivselt kodumaa kontserdiellu. Ta töötab ERSOs ning õpetab MUBAs. Külaliskontsermeistrina on Kaija mänginud ERSO, Pärnu Linnaorkestri ning Vanemuise teatri sümfooniaorkestriga, samuti Tapiola Sinfoniettaga Soomes.

Karl Tippi esimene instrument oli klaver ja selle õpinguid alustas ta Paide Muusikakoolis Astrid Silla klassis. Pärast klaverieriala lõpetamist jätkas ta samas koolis saksofoni õppimist Olavi Oismanni juures. 2011–2015 aastal õppis ta Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis klassikalise saksofoni erialal ning jätkab praegu saksofoniõpinguid Eesti Muusika- ja Teatriakaadeemias. Kompositsiooniõpinguid alustas Tipp 2015. aastal Otsa-koolis Tatjana- Kozlova juhendamisel ning samal aastal käis ka vahetusõpilasena Poolas Varssavis, Karol Szymanovsky nimelises koolis Erasmus+ programmiga, saksofoni juhendajaks Alicja Wołyńczyk. 2016. aastal astus kompositsiooni erialale G. Otsa nim Tallinna Muusikakoolis. 2017-2018 toimus Erasmuse vahetusaasta Küprosel- European University of Cyprus, Yiannis Miralise käe all. Karl on edukalt esinenud konkurssidel nii Eestis kui ka välismaal kus ta on võitnud auhinnalisi kohti, I koht Solon Mihaelidese nimelisel konkursil (Limassol, Küpros, 2017); I preemia Eesti Interpreetide konkurss Puhkpillidele aastal 2018; I koht puhkpillide kategoorias konkursil “Renaissance” (Yerevan, Armeenia, 2019) Karl on osalenud ka saksofoni meistrikursustel: Johannes Thorell, Johann van dan Linden, Elliot Riley (Rascher Quartett), Ashu Kejariwal, Alfonso Padilla, Elari Ann Evans. Karl osaleb aktiivselt lisaks solistina esinedes ka koostöös orkestritega nagu Eesti Riiklik Sümfoonia Orkester ja Estonia Teatriorkester.

Katariina Maria Kits alustas õpingud 6-aastaselt Marge Lille juures. 2002. aastal astus ta Tallinna Muusikakeskkooli Tiiu Peäske viiuliklassi. Ülikooliõpingud jätkusid prof. Svetlana Makarova käe all (Haute Ecole de Musique de Lausann), seejärel sai ta õpetajaks prof. Marina Chiche (Staatliche Musikhochschule Trossingen) ning prof. Arvo Leibur Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias (lõpetas cum laude). 2020. aastast on ta õpetajateks prof. Tomasz Tomaszewski (Universität der Künste Berlin), Pavel Berman ja Eva Bindere (Foundazione Accademia Perosi). 2021. aasta sügisest jätkab Katariina magistriõpinguid professor Pavel Bermani käe all Luganos, Šveitsis (Conservatorio della Svizzerla italiana – CSI). Lisaks paljudele preemiatele üleriigilistel ja rahvusvahelistel konkursitel võitis ta telekonkursi „Klassikatähed 2014“ ning on sellest ajast esinenud sageli nii televisioonis kui raadios. Ta on teinud koostööd Arvo Pärdiga salvestades mitmeid erinevaid plaate ja teoseid („Spiegel im Spiegel“ jne.) Katariina on soleerinud mitmete erinevate orkestrite ees: Leedu Riiklik Sümfooniaorkester (dirigent Gintaras Rinkevicius), Venne Kammerorkester, Kymi Sinfonietta, Novosibirski Kammerorkester, Jeruusalemma kammerorkester, Israeli sümfooniaorkester Rishon LeZion (kõigi dirigent Andres Mustonen), Eesti Riiklik Sümfooniaorkester (dirigent Olari Elts), Tallinna Kammerorkester (dirigent Risto Joost), Rahvusooper Estonia sümfooniaorkester (dirigent Kaspar Mänd), EMTA sümfooniaorkester (dirigent Paul Mägi), Tallinna Muusikakeskkooli sümfooniaorkester ja kammerorkester (dirigent Mikk Murdvee), Vaasa Linnaorkester (dirigent Juha Kangas), Pärnu Linnaorkester (dirigent Jüri Alperten), Haapsalu Linnaorkester ja Virumaa Kammerorkester. Katariina on osalenud mitmetel erinevatel konkurssidel: II koht ESTA vabariiklikul keelpillimängijate konkursil 2005. aastal ja I koht 2007. aastal; IV koht Moskva Rotari laste muusikakonkursil (2006); II koht G. Enescu nimelisel viiulikonkursil Rumeenias Sinias (2006); II koht rahvusvahelisel konkursil „Noor Muusik“ Tallinnas (2009); I koht ansamblite kategoorias duos Maria Tiimusega Slovakkias, rahvusvahelisel konkursil „Talents for Europe“ (2009); grand prix’ TMKK konkursil „Con Fantasia“ (2010, 2012, 2013, 2014); II koht Balti keelpillimängijate konkurssil Vilniuses (2018). Aastatel 2011, 2012, 2013, 2014 ja 2018 sai Katariina täisstipendiumi osalemaks Astona rahvusvahelistel suvekursustel. Ta on osalenud paljudes meistriklassides juhendajateks Alf Richard Kraggerud, Robert Rozek, Detflef Hahn, Kurt Sassmanshaus, Guðný Guðmundsdóttir, Pavel Vernikov, Jan Repko, Nicolas Dautricourt, Kristof Barati, Florian Donderer, Petru Munteanu, Ulrike Danhofer, Peeter Laul, Balazs Fülei, Winfried Rademacher, Francis Gouton jt. Katariina Maria Kits esineb Eesti Pillifondi poolt talle kasutada antud Henricus Catenar (kannab ekslikult meistri õpilase Giofredo Cappa märki) viiulil (1670) ning mängib Louis Henri Gillet’ valmistatud poognal (1940).

Keelpillikvartett Prezioso liikmeteks on Hanna-Liis Nahkur (viiul), Mari-Katrina Suss (viiul), Helena Altmanis (vioola) ja Andreas Lend (tšello) ning kollektiiv tegutseb alates 2006. aastast. Kõik neli muusikut on lõpetanud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, kus kvarteti juhendajaks oli Henry-David Varema. Lisaks kvartetimängule on Hanna-Liis, Mari-Katrina ja Helena ka Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri liikmed ning Andreas tšellist Rahvusooper Estonias. Kvartett on edukalt osalenud mitmetel konkurssidel ja pälvinud auhinnalisi kohti, andnud arvukalt kontserte ning osalenud festivalidel Eestis, Soomes, Venemaal, Hollandis, Saksamaal, Türgis ja Tšehhis. Prezioso on osalenud Petersen Quarteti, Johannes Goritzki, Lydia Mordkovitchi, Lluis Claret, David Takeno, Christoph Poppeni, Paavo Järvi jt meistrikursustel. Samuti on kollektiiv korduvalt osa võtnud The International Holland Music Sessions Summer Academy kursustest, mis kulmineerus kontserttuuriga Hollandis. Prezioso on olnud mitmete eesti heliloojate uudisteoste esmaesitajaks sh Tõnu Kõrvits, Rein Rannap, Kristjan Randalu, Sven Grünberg, Tauno Aints, Margo Kõlar, Timo Steiner, Mirjam Tally, Mariliis Valkonen jt. Samuti on kvartett andnud kontserte ning teinud salvestusi paljude klassikaliste ja pop-jazz muusikutega: Sven Helbig, Antti Siirala, Kristjan Randalu, Rein Rannap, Hando Nahkur, Toomas Vavilov, Age Juurikas, Henry-David Varema, Mihkel Poll, Pirjo Joonas, Iiris Oja, Maarja Purga, Konstantia Gourzi, Arbo Valdma, Kadri Voorand, Estonian Voices, Erki ja Anna Pärnoja, Mick ja Angeelia Pedaja, Hanna-Liina Võsa, Maarja-Liis Ilus, Ott Lepland, NOËP, Iris Vesik, Maria Listra, Hedvig Hanson, Ele Millistfer, Liis Lemsalu, Peeter Volkonski, Ain Agan, Jaak Sooäär, Andre Maaker, Tõnis Mägi, Pille Lill, Kristjan Järvi, Andres Mustonen jt. Kvarteti debüütalbum koostöös ERP-iga ilmus 2012. a sügisel, sellel kõlavad Peteris Vasksi, Anton Weberni, Erwin Schulhoffi ja Jaan Räätsa teosed. Prezioso on olnud kaastegev mitmete lauljate, ansamblite ja instrumentalistide heliplaatidel. Koos Hanna-Liina Võsa ja Kristjan Randaluga toodi KUMU auditooriumis lavale muusikaline monolavastus „Viimane monogaamlane“. Olulisel kohal on projekti KAHEKSA raames antud kontserdid ning projektis osalemise tulemusel ilmunud heliplaat, millel kõlavad kaheksa eesti helilooja uudisteost kitarrile ja keelpillikvartetile. Palju on tehtud koostööd dirigent Kristjan Järviga, koos on antud kontserte erinevate ansamblite ja solistidega. Saksa helilooja Sven Helbig pühendas Preziosole uusversiooni oma teosest “Pocket Symphonies”, mis kanti põneva projektina ette koos Hando Nahkuriga kontserdil “Estonia” kontserdisaalis, kus olid ühendatud tervikuks Sven Helbigu ja Max Richteri teosed. Prezioso salvestatud Peteris Vasksi “Meditatsioon” keelpillikvartetist nr. 4 kõlab populaarsete USA seriaalide “The Young Pope” ja “The New Pope” soundtrackil. Kvarteti jaoks on olulised nii klassikalist kvartetirepertuaari hõlmavad kontserdid kui ka põnevad koostööprojektid. Prezioso mängu iseloomustab energilisus, intensiivsus ja nooruslikkus, kuid ka inimlik sügavus ja eetilisus on kvarteti muusikutele väga hingelähedane ja oluline.

Kirill Ogorodnikov on eesti kitarrist, kelle tegevus hõlmab nii kontserte solistina ja ansamblistina kui ka pedagoogitööd. Tema laiaulatuslikku repertuaari kuuluvad originaalteosed ja transkriptsioonid barokist kaasaegse muusikani. Eesti heliloojad René Eespere ja Lauri Jõeleht on talle pühendanud teosed, millest ta on teinud ka esiettekanded ja salvestisi. Kitarrimänguga alustas Kirill Ahtme Kunstide Koolis ja jätkas oma õpinguid Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis Tiit Petersoni juures. Ta on on omandanud bakalaureusekraadi Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias Heiki Mätliku juhendamisel ja magistrikraadi mainekas Kölni Muusikakõrgkoolis prof. Gerhard Reichenbachi kitarriklassis. Lisaks on ta end täiendanud mitmete hinnatud kitarriprofessorite meistriklassides. Kirill on rahvusvaheliste konkursside laureaat (Tallinna Rahvusvaheline Kitarrikonkurss ja Gitarrenfestival Gevelsberg Saksamaal) ja esinenud mitmetel festivalidel nii Eestis kui väljaspool (Fiesta de la Guitarra, Pärnu Kitarrifestival, Viljandi Vanamuusika Festival, Tango Port Tallinn, SaitenReise Gitarrenfestival jt). Ta on soleerinud ka orkestri ees, esitades koos Pärnu Linnaorkestriga Heitor Villa-Lobose kitarrikontserdi (2010) ja Gennadi Tanieli kitarrikontserdi (2020, esiettekanne). Ta on esinenud Tallinna Kitarrikvarteti, Ansambel U:, YXUS Ensemble´ jt. ansamblite koosseisus. Harvaesineva pillikooslusega ansambli Duo Telluur koosseisus (inglissarv, kitarr) on nüüdseks esinenud Eestis, Itaalias, Saksamaal ja Venemaal; aastal 2020 ilmus ka duo debüütplaat “Evening Mosaic”. 2021. aastal tunnustati Kirill Ogorodnikovit Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemiaga kõrgetasemeliste kontsertide ja Eesti muusika esitamise eest.

Kristi Kapten on eesti pianist, kes paistab silma nii särava solistina kui ka tundliku lavapartnerina tunnustatud instrumentalistidele ja lauljatele. Kontserdireisid on teda viinud paljudesse Euroopa linnadesse ja Hiinasse, sealhulgas mitmete rahvusvaheliste festivalide lavadele (Concerto del Tempietto Roomas, Glasgow West End, Edinburghi Rahvusvaheline Festival, Palermo Classica jm). Kristi Kapten on võitnud Tallinna Rahvusvahelisel Pianistide Konkursil I koha (2011) ja on omandanud doktorikraadi (2017). Kristi on õppinud Šoti Kuningliku Konservatooriumi magistrantuuris (prof. Fali Pavri) ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias bakalaureuseõppes ja doktorantuuris (prof. Peep Lassmann). Alates 2017. aastast on ta end täiendanud prof. Stefan Arnoldi juures Viinis ja Brescias. Šotimaal Glasgows õppimise ajal võitis Kristi Kapten mitmeid preemiaid, nt Jock Holden Memorial Mozart Prize (2010) ja Walcer Prize (2013). 2011. aastal loodud Kapten trio kujunes Šotimaa publikute seas armastatud klaveritrioks ja valiti aastateks 2017–2019 muusikaorganisatsiooni Chamber Music Scotland resident-ansambliks. Residentuur pakkus ansamblile arvukalt kontserte, võimalusi osaleda meistriklassides ja tellida uusi teoseid heliloojatelt (Emily Doolittle, Shiori Usui). Lisaks kontserttegevusele on Kristi Kapten aktiivne loovuurimuse valdkonnas, esinedes rahvusvahelistel konverents-festivalidel. Tema loeng-kontserdid on käsitlenud Ligeti ja Rahmaninovi loominguga seotud interpretatsioonilisi küsimusi. Tema repertuaaris on märkimisväärsel kohal enamasti just 20. sajandil loodud virtuoossed teosed. Kristi Kapten on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia looverialade õppejõuna Kultuurkapitali stipendiaat ning on Eesti Pianistide Liidu juhatuse liige.

Viiuldaja Linda-Anette Verte on lõpetanud magistriõpingud Sibeliuse Akadeemias, õpetajateks Réka Szilvay ja Mari Tampere-Bezrodny. Lisaks on ta end täiendanud vahetusõpilasena Lõuna-California Ülikoolis (Thornton School of Music) Los Angeleses prof. Pamela Franki viiuliklassis ja arvukates meistriklassides. Viiuliõpinguid alustas ta Tiiu Peäske juures ning jätkas oma õpinguid Tallinna Muusikakeskkoolis, kus tema õpetajateks olid Ivi Tivik ja Mari Tampere-Bezrodny. Linda on osalenud arvukatel festivalidel ja konkursidel nii Eestis kui välismaal ning saavutanud ka auhinnalisi kohti. Aastal 2015 pälvis ta Eesti Keelpillimängijate Konkursil 2. koha ja eripreemia Tõnu Kõrvitsa teose “Eleegia üksindusele” eest. Samal aastal saavutati pianist Sten Heinojaga I Eesti Klaverikammermuusika konkursil laureaadi tiitel, klassikaraadio auhind ning Viini klassika parima esituse eripreemia. Samuti oli Linda-Anette telekonkursi Klassikatähed 2018 osaleja. Solistina ja erinevates kammerkoosseisudes on ta esinenud Venemaal, Taanis, Rootsis, Soomes, Ameerika Ühendriikides, Saksamaal ja Ukrainas. Ta on solistina esinenud ERSO, Tallinna Kammerorkestri, Vanemuise Sümfooniaorkestri, Pärnu Linnaorkestri, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Sümfooniaorkestri, Sibeliuse Akadeemia Sümfooniaorkestri, Haapsalu Kammerorkestri, Uue Tänava Orkestri, VHK keelpilliorkestri ja Kiievi Solistide ees ning teinud koostööd dirigentidega nagu Paul Mägi, Jüri Alperten, Mikk Murdvee, Arvo Volmer, Atso Almila, Rasmus Puur jt. 2020. a. oli ta koos dirigent Kaspar Männi ja Pärnu Linnaorkestriga Rasmus Puuri Viiulikontserdi esiettekandja. Hooajal 2015/2016 mängis Linda praktikandina Kanada Rahvusliku Kunstide Keskuse (National Arts Center) orkestris. Olles aastatel 2016-2019 töötanud Vanemuise Sümfooniaorkestri kontsertmeistrina, pühendub ta käesoleval ajal vabakutselise muusikuna peamiselt soolo- ja kammermuusikaesinemistele, partneriteks Sten Heinoja, Maksim Štšura jt. Püsikoosseisudest mängib Linda koosseisudes keelpillikvartett FourEst ning Janno Trump Clarity Ensemble. 2017 aastal ilmus Linda luuleraamat/CD, kus kõlavad teosed sooloviiulile ning muusika vahele loeb Linda poolt kirjutatud luuletusi Harriet Toompere. Linda mängib aastal 2019 Londonis valminud Andreas Hudelmayeri viiulil.

Keelpillikvartett M4GNET on noor ja tarmukas kammeransambel, mis koosneb neljast tipptasemel keelpillimängijast: Robert Traksmann (I viiul), Katariina Maria Kits (II viiul), Mart Kuusma (vioola) ja Siluan Hirvoja (tšello). Neli tunnustatud interpreeti moodustasid 2021. aasta alguses koosluse, mille sihiks on pakkuda eredaid ja sisukaid tõlgendusi kvartetimuusika klassikast, ent ka tutvustada vähem tuntud teoseid ning Eestist pärit heliloojate värsket uudisloomingut. Enamus kvarteti liikmetest on erinevates koosseisudes (duo, trio ja kvartett) ühiselt mänginud ligemale kümme aastat, aga otsustava impulsi stabiilse keelpillikvarteti loomiseks andis Eesti Kultuurkapitali kammeransamblite residentuuriprogrammi algatus, mille esimesse kaheaastasesse programmi valis Kultuurkapitali helikunsti sihtkapital osalema keelpillikvarteti M4GNET. Residentuuriga soovib Kultuurkapital toetada ansamblite loomist, pakkuda võimalusi koostööks mänedžeriga ja täiendada repertuaari läbi uute teoste tellimise. M4GNETi mõlemad viiuldajad mängivad haruldastel keelpillidel. Rariteetsed pillid on interpreetide kasutusse andnud Eesti Pillifond. Möödunud aastal võitis ansambel esimese preemia Poolas (Krakówis) korraldatud rahvusvahelisel kammermuusika konkursil KraCamera 2021. Ansambel on valitud osalema rahvusvahelises programmis Le Dimore del Quartetto.

Madis Vilgats alustas tuubaõpinguid 1998. aastal Nõmme Muusikakoolis Aigar Kostabi juhendusel. Pärast keskkooli lõppu 2002. aastal astus ta Eesti Muusikaakadeemiasse (õppejõud Madis Sander). Samaaegselt asus Madis Vilgats tööle ka Rahvusooper Estonia sümfooniaorkestris. Järgnevatesse aastatesse mahuvad koostööd Pärnu Linnaorkestri ja Tallinna Kammerorkestri, NYYD- Ensemble´i ning ERSO-ga. 2004- 2006aastani õppis Madis vahetusüliõpilasena Rootsis Malmö Muusikakõrgkoolis Jens Björn- Larseni juhendamisel. Aastatel 2006-2011 õppis ta Hannoveri Muusika- ja Teatrikõrgkoolis, kus juhendajaks samuti Jens Björn- Larsen. Saksamaa õpingute vältel tegi Madis koostööd mitmete orkestrite ning ansamblitega, nt Brandenburgi Riiklik Sümfooniaorkester Frankfurdis, Göttingeni Sümfoonikud, Bremeni Kammersümfoonikud, Rahvuste Filharmoonia, Das Neue Ensemble (Hannover). Aastatel 2011-2016 oli Madis Vilgats jälle Rahvusooper Estonia sümfooniaorkestri tuuba kontsertmeister, õppejõud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias ning Tallinna Muusikakeskkoolis. On esinenud solistina Politsei- ja Piirivalveorkestri ning ERSOga. Alates 2016. aasta lõpust on Madis ERSO tuuba kontsertmeister.

Maksim Štšura on Eesti pianist, helilooja ja muusikateadlane. Ta on omandanud bakalaureusekraadi cum laude Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias prof. Ivari Ilja klaveriklassis ning magistrikraadi ja artisti diplomi Londoni Kuninglikus Muusikakolledžis (Royal College of Music) prof. Gordon Fergus-Thompsoni klaveriklassis. Aastal 2020. kaitses Maksim RCM’is doktoritööd teemal „Translating Twenty-First-Century Orchestral Scores for the Piano: Transcription, Reduction and Performability“. Alates 2020. aasta septembrist töötab Maksim kammermuusika, klaveri ja muusikaajaloo lektorina Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias. Maksim on esinenud Eestis, Soomes, Saksamaal, Prantsusmaal, Itaalias, Austrias, Hollandis, Venemaal ning paljudes Suurbritannia kontserdisaalides. Ta on teinud solistina koostööd orkestritega nagu Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, Eesti Rahvusooperi Sümfooniaorkester, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Sümfooniaorkester, Narva Linnaorkester, jt ning teinud koostööd dirigentidega nagu Vello Pähn, Nikolai Aleksejev, Paul Mägi, Jüri Alperten, Aleksandr Titov, Anatoli Štšura, Mihhail Gerts ja Risto Joost. Ta on esinenud mitmetel festivalidel, näiteks Deal, St Magnus ja Brighton Festival Inglismaal, Järvi festival Pärnus, Rahvusvaheline Mravinski-nimeline Muusikafestival Narvas ning “Klaver”, “Virmalised” ja “Beethoven–250” Tallinnas. Maksim on pälvinud tunnustust paljudel konkurssidel, sh I preemia Rahvusvahelisel Chopini-nimelisel noorte pianistide konkursil Narvas (2000) ja I preemia VII Eesti pianistide konkursil (2008). Samuti on ta on 2013. aasta Suurbritannia Kolledživahelise Beethoveni konkursi võitja. 2021. aastal pälvis Maksim Eesti Kultuurkapitalli aastapreemia kõrgetasemelise rahvusvahelise kontserttegevuse eest solisti ja kammermuusikuna. Aastal 2012 moodustatud Foyle–Štšura Duo võitis 2015. aastal Salieri–Zinetti rahvusvahelise kammermuusika konkursi ja Euroopa Beethoveni Klaverühingu duode konkursi. Muusikud on esinenud kuulsates saalides, nagu Concertgebouw Amsterdamis ja Wigmore Hall Londonis, samuti Cervantino festivalil Mehhikos ning New Yorgi kammermuusika festivalil. 2018–19 hooajal ilmusid duo debüütplaadid: The Great War Centenary Hollandi plaadifirma Challenge Records’i jaoks ning Penderecki and Lutosławski viiuli ja klaveri koguteosed Suurbritannia plaadifirma Delphian Records’i jaoks. 2020.–2021. hooajal ilmusid duolt esimesed kaks plaati Challenge Records’i jaoks lindistatud Beethoveni viiulisonaatide tsüklist. Lindistused on saanud kriitikute heakskiidu sellistes väljaannetes nagu BBC Music Magazine, Gramophone ja Muusika.

Marko Martin on Esther Honensi nimelise rahvusvahelise pianistide konkursi laureaat (2000) ning Gina Bachaueri nimelise rahvusvahelise pianistide konkursi auhinnavõitja (1998). Tema pianismi iseloomustab energia ja lüürilisuse köitev harmoonia, eriti Liszti, Brahmsi ja Schuberti loomingus. Samuti on ta tunnustatud 20. sajandi muusika interpreet. Martin on õppinud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias prof. Peep Lassmanni käe all ja Guildhall School of Music and Drama´s, kus tema õpetajaks oli Joan Havill. Ta on osalenud mitmetes meistriklassides, sealhulgas Leon Fleisher, Dmitri Baškirov, Murray Perahia, Paul Badura-Skoda. Marko Martin on soleerinud The Philharmonia Orchestra (London), Calgary Philharmonic Orchestra, Eesti Rahvusliku Sümfooniaorkestri, Tallinna Kammerorkestri ja paljude teiste orkestrite ees ning andnud kontserte Barbican Hallis ja Wigmore Hallis Londonis, Hamburgi Musikhalles, Leipzigi Gewandhausis, Glenn Gould Studios Torontos ja mujal. Marko Martinil on ilmunud ka kaks heliplaati Schuberti ja Liszti loominguga 1998. aastal plaadifirmale Abbas Records ja 2002. aastal Arktosele. Aastast 2002 töötab Martin Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias.

Mati Turi on hinnatud ja nõutud tenor nii Eestis kui ka välisteatrite lavadel. Tema repertuaari kuulub rikkalik valik ooperirolle ja oratooriumite sooloosi, samuti on ta üles astunud kammerlauljana ning olnud pikka aega Eesti Filharmoonia Kammerkoori liige. Tema repertuaar hõlmab muusikat barokist eesti nüüdisheliloojate teosteni. Mati Turi on lõpetanud H. Elleri nim. Tartu Muusikakooli (1988) koorijuhtimiserialal ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (1996) Ants Üleoja dirigeerimisklassis. Ta on täiendanud end laulu alal nii Ervin Kärveti kui ka 2005. aastast alates Jaakko Ryhäneni käe all Soomes. Aastatel 1992–2004 laulis Mati Turi Eesti Filharmoonia Kammerkooris, astudes üles aktiivselt ka solistina. Mati Turi rahvusvaheline solistikarjäär ooperilauljana hoogustus 2005. aastal Juhana rolliga Joonas Kokkoneni ooperis „Viimased kiusatused“ Tampere Ooperis (Soome). Vabakutselise lauljana on ta üles astunud lisaks veel Soome Rahvusooperis, Hollandis Enschedes resideerivas Nationale Reisoperas, Chemnitzi Teateris Saksmaal, Stuttgarti Ooperis, Rahvusooperis Estonia, Teatris Vanemuine ning teinud kaasa Inglise Opera Northi, Longborough Festival Opera ning Nargen Opera lavastustes. Kammermuusikuna on Mati Turi kauaaegseks partneriks olnud pianist Martti Raide, kellega koostöö algas 2007. aastal. Igal hooajal on duo toonud publikuni vähemalt ühe uue laulukava. Lisaks Eestile on duo esinenud USA-s, Kanadas, Venemaal ja Saksamaal. Mati Turi on pälvinud Eesti Kultuurkapitali aastapreemia (2002), Eesti Kultuurkapitali stipendiumi „Ela ja sära!“ (2007), Eesti Muusikanõukogu ja Eesti Kultuurkapitali preemia (2012), Eesti teatri muusikalavastuse aastaauhinna (2014) Tannhäuseri tegelaskuju kõrgetasemelise vokaalse teostuse eest Richard Wagneri ooperis „Tannhäuser“ (Rahvusooper Estonia) ja Georg Otsa nimelise auhinna (2018).

Martti Raide on nõutavamaid lied-pianiste Eestis, kes on pälvinud mitmetel konkurssidel parima kontsertmeistri tiitli. Ta alustas klaveriõpinguid 1972. aastal Tallinna Muusikakeskkoolis, kus tema õpetajaks oli Ell Saviauk. Tšehhi linnas Ústí-nad-Labem toimunud noorte pianistide konkursil pälvis Martti Raide esikoha 1980. aastal. Ta on lõpetanud Tallinna Riikliku Konservatooriumi klaveri erialal (prof Bruno Lukk) ning omandanud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias (EMTA) magistrikraadi saateklassi erialal (prof Vilma Mallene). 2010. aastal kaitses ta doktorikraadi uurimusega esitusstiilist eesti lauluklassika interpretatsioonis, lisaks on end täiendanud Berliinis, Hanns Eisleri nimelises Kõrgemas Muusikakoolis prof Wolfram Riegeri juhendamisel, osalenud prof Irwin Cage meistrikursusel. Nii aktiivse kammermuusiku kui solistina on Raide esinenud Eestis, mitmel pool Euroopas, Ameerikas ja Kanadas. Tihe koostöö seob teda tenor Mati Turiga, kuid tema lavapartneriteks on olnud ka lauljad Helen Lokuta, Helen Lepalaan, Arete Teemets (Kerge), Kädy Plaas, Jaakko Kortekangas, Villu Valdmaa, Rene Soom jpt. Raide osalusel on esiettekandel kõlanud üle 50 Eesti helilooja uudisteose, autoriteks Amor, Grigorjeva, Mägi, Sumera, Kangro, Kõrvits, Tally, Siimer, Remme, Lattikas, Tulev, Lill ja Uusberg. Raide poolt salvestatud Eesti muusika kõlab mitmetel CD-plaatidel, milledest kaalukamad on 2002. a ilmunud ”20. saj Eesti vokaalmuusika” (koos Villu Valdmaaga) ning 2017. a ilmunud plaat ”Ussisõnad” Mart Saare soololauludega (koos Mati Turiga). Martti Raide on Eesti Richard Wagneri Ühingu esimees, Eesti Klaveriõpetajate Ühingu aseesimees ja Rahvusvahelise Artur Kapp´i Ühingu juhatuse liige. Ta on mitme konkursi (Eesti Noorte Pianistide Konkurss ”Eesti kõla”, Mart Saare nim lauljate konkurss) kunstiline juht, sage esineja erinevatel meistrikursustel ning koolitustel, paljude žüriide liige. Martti Raide on kirjutanud mitmeid muusikaartikleid, peamiselt ajakirjale „Muusika“ ja ajalehele „Sirp“. Hooajal 2014/15 oli ta kontserdisarja „Ilus möldrineiu“ idee autor ning kunstiline nõustaja. 2020. a osales näitleja ja pianistina etenduses „Varjuring. Muusikaline õhtu Aino Tammega“. Martti Raide töötab alates 1993. a õppejõuna Eesti Muusika- ja Tetariakadeemias, aastatel 1993–2022 oli ta Tallinna Muusikakeskkooli klaveriosakonna juhataja, alates 2022. a Tallinna Muusika- ja Balletikooli klahvpilli juhtõpetaja. Aastal 2021 pälvis ta Eesti Kultuurkapiltali Helikunsti Sihtkapitali pedagoogi tunnustuspreemia.

Siluan Hirvoja alustas tšelloõpinguid 2004. aastal Nõmme Muusikakoolis õpetaja Kaia Tambi juhendamisel ning peale seda Tallinna Muusikakeskkoolis Mart Laasi tšelloklassis. 2021. aastal omandas ta magistrikraadi Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias Henry-David Varema juhendamisel. Ta on osalenud mitmetel rahvusvahelistel konkurssidel Lätis: A. Dombrovski nimelisel keelpillimängijate konkursil sai ta kahel korral II vooru diplomi ning K. Davõdovi nimelisel tšellistide konkursil Kuldigas III vooru diplomi. 2020. aastal sai Siluan Eesti Keelpillimängijate Konkursil samuti III vooru diplomi. Siluan on praegu Tallinna Kammerorkestri tšellorühma liige ning osaleb aktiivselt erinevates kammermuusika projektides. Alates 2021. aastast on Siluan keelpillikvarteti M4GNET liige.

Sten Heinoja on üks Eesti säravamaid muusikuid, rahvusvaheliselt kõrgelt tunnustatud pianist, kes esineb regulaarselt kammer- ja sooloartistina kõikjal maailmas. Viimaste aastate jooksul on ta üles astunud Indias, Hiinas, Ameerika Ühendriikides, Iisraelis, Venemaal, Jaapanis ja paljudes Euroopa riikides. Heinoja interpretatsiooni iseloomustab emotsionaalne intelligentsus, tervikuhaare ja sügav muusika arenguvõimaluste tunnetus. Tema mäng on läbimõeldud ja õhinast pakatav. Just siiras õhin muusikast on see, mis lummab ning kutsub kuulama. Heinoja esineb pidevalt nii soolo- kui ka kammermuusikuna erinevate koosseisude ja lavapartneritega ning ta iga-aastane repertuaar on väga mitmekülgne. Tema muusikalisele lähenemisele on omane delikaatse kõla taotlus. Oluline koht tema repertuaaris on Viini klassikute ja 20. sajandi soolo- ja kammermuusikal. Muuhulgas on ta enda soolokavades esitanud Mozarti, Beethoveni ja Skrjabini klaveriloomingut. Kammermuusikuna on ta ette kandnud erinevate ajastute heliloojate teoseid, nende seas 20. sajandi Prantsuse kammermuusikat (Poulenc, Debussy jt). Viimastel aastatel on ta olulisimaks lavakaaslaseks tšellist Marcel Johannes Kits. Heinoja kuulub ka viiuldaja Triin Ruubel-Lillebergi ja tšellist Theodor Sinkiga klaveritriosse Hämarik. Nende kava hõlmab teoseid klassikalisest klaveritrio repertuaarist tänapäeva uusima muusikani. Lisaks rohkele kammermuusikale musitseerib Heinoja tihti orkestrite ees, kellest olulisimad on Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, Kymi Sinfonietta, Tallinna Kammerorkester, Tel Avivi ooperiorkester, Järvi Akadeemia noorteorkester, Moskva Kammerorkester, Eesti Sinfonietta, FLSO ja Jeruusalemma Sümfooniaorkester. Dirigendid, kelle käe all Heinoja on mänginud, on muuhulgas Olari Elts, Aldert Vermuelen, Andres Mustonen, Alexey Izmirliev, Eimear Noon, James Feddeck, Arvo Volmer, Tõnu Kaljuste ja paljud teised. Heinojat on saatnud edu kodumaistel ja rahvusvahelistel konkurssidel. 2014. aastal võitis ta VIII Eesti Pianistide konkursi (lisaks omistati Heinojale 5 eripreemiat). 2016. aastal pärjati ta klassikalist muusikat populariseeriva telesaate Klassikatähed võitjaks, kus ta pälvis rohkelt televaatajate tähelepanu vahetu musitseerimisrõõmu ja kõrge kõlakultuuriga. 2018. aastal sai ta esimese koha Londonis toimunud Kendall Taylori nimelisel Beethoveni konkursil. Samal aastal valiti Heinoja osalema mainekale konkursile Honens 2018 New York’is, kus ta jõudis veerandfinaali. Niisamuti on teda saatnud edu kammermuusika konkursitel, 2020. aastal võitis tema duo viiuldaja Roberto Ruisiga maineka Swiss Ambassador Award’i. Heinoja tundis huvi klaverimängu vastu juba varajases lapsepõlves. Näinud emaga poe vitriini taga klaverit, oli vaid kolmeaastane Sten kindel, et ta soovib seda pilli mängida. Nii alustas ta klaveriõpinguid juba 4-aastaselt Tallinna Muusikakeskkoolis Maie Klesmenti juhendamisel. Tema haridustee jätkus samas koolis Marju Rootsi klaveriklassis, teismelisena hakkas Heinojat kaasjuhendama Eesti Muusika-ja Teatriakadeemia professor Ivari Ilja, kelle klassis omandas Sten 2015. aastal bakalaureusekraadi cum laude. Heinoja õpingud jätkusid Londonis Kuninglikus Muusikakolledžis magistriõppes (juhendajad professor Vanessa Latarche ja Sofya Gulyak), mille läbimiseks omistati talle täisstipendium. 2017. aastal omandas ta magistrikraadi ja 2018. aastal artistidiplomi, mõlemad cum laude. 2021. aastast omandab Heinoja doktorikraadi Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias, uurides Mart Saare modernistliku klaveriloomingu põhjal kõlaloomise võimalusi klaveril.

Theodor Sink on mitmekülgne interpreet, kes tegutseb nii solisti, kammermuusiku kui ka orkestrandina. Tema tšelloõpetajad Tallinna Muusikakeskkoolis olid Laine Leichter ja Leho Karin ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias Henry-David Varema, Sibeliuse Akadeemias on ta õppinud Marko Ylöneni käe all. Theodor on osalenud mitmetel meistrikursustel, sh Lluís Claret’ ja Patrick Demenga juhendamisel ning pälvinud arvukalt laureaaditiitleid nii kodu- kui välismaistel konkurssidel. Alates hooajast 2017/2018 on Theodor Sink Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri tšellorühma kontsertmeister. Varasemalt on ta ERSOga koostööd teinud nii rühmamängija kui ka külaliskontsertmeistrina. Solistina debüteeris ta ERSO ees 2017. aasta kevadel, tuues festivalil Eesti Muusika Päevad Kristiina Poska juhatusel ettekandele Erkki-Sven Tüüri Tšellokontserdi. Hooaja 2018/2019 avakontserdil esitas ta Neeme Järvi dirigeerimisel Joseph Haydni Tšellokontserdi nr 2 ning augustis 2019 Paavo Järvi juhatusel Noblessneri valukojas Lepo Sumera Tšellokontserdi. Lisaks on ta töötanud Tallinna Kammerorkestri, Põhjamaade Sümfooniaorkestri ja Eesti Festivaliorkestri koosseisus ning soleerinud Pärnu Linnaorkestri, Sinfonietta Rīga, Tallinna Kammerorkestri, Uue Tänava Orkestri ja Eesti Festivaliorkestri ees. Theodor Singi repertuaari kuuluvad lisaks Tüüri, Sumera ja Haydni tšellokontsertidele ka Robert Schumanni, Pēteris Vasksi, Dmitri Šostakovitši (nr 1 Es-duur) ja Carl Philipp Emanuel Bachi (A-duur, H 439) tšellokontserdid. Kammermuusikuna on Theodor töötanud koos selliste tunnustatud interpreetidega nagu David Geringas, Elisabeth Leonskaja, Víkingur Ólafsson, Matt Hunt, Florian Donderer ja Eva Bindere. Eesti muusikutest on ta astunud üles koos Kalle Randalu, Triin Ruubel-Lillebergi, Sten Heinoja, Kadri-Ann Sumera, Kristiina Rokaševitši, Kärt Ruubeli, samuti ansambliga Una Corda ja paljude teistega. Theodor Sink mängib Auguste Sébastien Bernardeli (Père) 1842. aastal valmistatud tšellol, mille on tema kasutusse andnud Eesti Pillifond. Tšello omanik on Aare Kaarma. Theodor Sink on pälvinud Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia särava hooaja eest solisti ja orkestrandina (2017) ning Eesti Interpreetide Liidu aasta interpreedi tiitli viljaka, silmapaistva, mitmekesise ja kõrgetasemelise kontserttegevuse eest (2020).